Konn Keset Kööki

Kui jõuluvana otsustab tuua tordialuse (kas see pole mitte imeline!) ja pohla toormoosi, siis tuleb nad omavahel kokku viia. Mina lisasin võrrandisse veel martsipani (seda mandlisemat), kuid ega see suurt juurde ei andnud. Pigem näevad martsipanitükid lahtilõigatud koogis hoopis pekitükkide moodi välja. Koogi meisterdamisel oli juba väga usinaks abiks ka minu kolmene - näppis tainast, segas täidist, maitses martsipani. Põhi on jällegi kõrvitsakoogi oma. Ma usun, et nüüd ma küllastusin sellest ja järgmisel korral tuleb mingi muu. Vaja läheb : Põhi 100 g võid  4 dl toortatrajahu 2 tl pruuni rafineerimata roosuhkrut veidike soola 1 munakollane 5 sl vett Kardemoni Täidis 500 g ehk purgitäis pohla toormoosi (minul oli juba suhkur seal sees) 200 g hapukoort 150 g martsipani 1 munavalge 2 muna Või näppisin koos toortatrajahu, kardemoni, suhkru ja soolaga ilusaks puruks. Seejärel viskasin hulka ühe munakollase ja natukene vett ning sõtkusin käega ...

 +Mis lõhnaga see on? -Martsipani +Martsipanist pole haisugi (kuigi ilmselgelt hais oli) -Mandlid? +Mkmm Kooki maitstes arvas laps, et selles on hoopis õunad. Ei olnud. Igatahes sai see väga mõnus kook. Eriti mõnus oli see veel soojana. Külmana eralduvad marjade maitsed rohkem ja saab hästi aru, et seal on astelpaju sees. Soojana nad kõik tõesti sulandusid kuidagi martsipaniks. Müstika. Astelpajud olid mul juba ära sulanud ja pohlad ja jõhvikad veel täiesti külmunud. Tegelikult ei saagi seda päris retseptiks lugeda. Põhi sai kõrvitsakoogi oma (ainult et ma unustasin ta enne läbi küpsetada. Ärge unustage, sest läbiküpsetades saab palju parem) ja täidise kohta oskan ma kindlalt öelda ainult kohupiima kogust, sest astelpajumarjad olid mul külmutatud suhkruga koos ja lisatud suhkrut ma ka ei kaalunud. Ma suutsin isegi ära unustada, kas ma panin kolm või neli muna. Ma arvan, et kolm. Ning marjade kogus on alati suvaline ja võimalikult rohke. Vaja läheb : Kõrvitsakoogi ...

Biskviit on minu jaoks keeruline. Mul vist pole kordagi õnnestunud teha õiget ja ilusat biskviiti. Tõele au andes ei ole ka isegi väga biskviiditordi fänn, aga aeg-ajalt tuleb mul ikka tunne, et peaks proovima. Igatahes, etteruttavalt võin öelda, et ei õnnestunud ka sel korral. Ma usun, et kui biskviit õnnestuks, siis tuleks sest veelgi parem tort. Jättes biskviidi rahule, siis plaan oli teha arooniatort. Plaan oli, et biskviidid arooniasiirupiga läbi immutades jääks biskviit värviline. Etteruttavalt võin öelda, et biskviit otsustas mitte läbi imbuda.  Lillade biskviitide (vist ei õnnestunud biskviiti rahule jätta) vahele plaanisin valget natukene vanilje-jäätis-shokolaaditükkidega vahekihti ehk siis toorjuust, maitsestamata jogurt, tume shokolaad, pekaani pähklid. See osa vähemalt tuli hirmus hea. Tähendab, kogu tort tuli tegelikult hea, aga mitte selline nagu ma plaanisin.  Biskviidi tegin Küpsetaja käsiraamatu järgi ja ülejäänut ma isegi ei mõõtnud vaid muudku...

Eelmise nädalavahetuse kolmas pohlakook.  Et kõik ausalt ära rääkida, siis pean alustama algusest. Kord otsustasin ma mitte osta tooteid, mille sees on palmiõli. Palmiõli iseenesest ei ole halb ja ma söön väga hea meelega palmiõliga tooteid, kui need minu kätte sattuvad (sest need on ju maitsvad). Ise aga ma enam ei osta. Ühesõnaga, palmiõli ise ei ole halb, see võib isegi väga hea olla. Probleem on selle odavuses ja selles, et õlipalmiistandusi rajates võetakse maha vihmametsi ja hävitatakse palju elupaiku ja liike. Nii et kui saab teisiti, siis võib ju proovida. Igatahes. Selle koogi jaoks pidin natukene silma kinni pigistama. Esiti läksin poodi ja unustasin kommid. Siis saatsin elukaaslase poodi otsima midagi võimalikult palmiõlitut ja võimalikult iirise sarnast. Ta tuli tagasi lehmakommidega, kus oli ainsana lisaks palmiõlile ka muud. Nii et kook lehmakommidega. Uuesti tehes lõikaksin ma äkki kommid kuueks lõikamise asemel kolmeks, siis oleks maitse mõnes kohas rohkem...

Teine pohlakook sündis sellepärast, et me esimest nii usinalt sõime. Tühjade kätega matkale minna ju ei saa. Samuti ei saa matkal süüa kooki taldrikult, nii et see pidi olema midagi näpuvahelt söömiseks. Algselt tahtsin panna sinna sisse kuivatatud jõhvikaid, kuid poodi me ei jõudnud ja nii tuli jälle pohlavarude kallale minna. Rosinaid ei saanud sisse panna sellepärast, et tahtsin kooki pakkuda ka sõbrale, kes rosinaid üldse ei salli. Sisse said täpselt need asjad, mis riiulilt vastu vaatasid. Sai selline hea matkane kook, esmalt see näpuvaheltsöömise boonus ja teisalt hea ja toitev. Kook päris krõbe ei jää, st mina oleks ehk veidi krõbedamat tahtnud, aga matkalised just hindasid positiivselt selle mahlasust. Vaja läheb : 2 muna 50g võid 23g linaseemneid 15g (kooritud) kanepiseemneid 25g mandlilaaste 100g neljaviljahelbeid 75g toortatrajahu 3 spl pruuni rafineerimata roosuhkrut 40 g valget shokolaadi 75 g külmutatud pohli kaneeli Munad vahustasin koos...

Nädalavahetus möödus kolme pohlakoogi tähe all. Neist esimene, ehk siis see sama, sai minu meelest kõige parem. Pohl iseenesest on selline mari, et väga niisama ma seda süüa ei armasta. Samas pohlamoosiga soolas toitu sööks küll ja küll (ainult et mu enda pohlamoosid kipuvad mõrud tulema). Smuutidesse panna sobib ka, aga kõige paremini ikkagi kookidesse. Eriti mõnus on võtta sügavkülmutatud marjad. Üldiselt ma ei puhastagi pohli enne, vaid suskan kohe sügavasse. Nii on pärast kõige lihtsam puhastada - peotäie kaupa marju, mis ei määri. Ainult natukene teevad käed külmaks, kui väga pohlast kooki tahta teha. Kook oli planeeritud küll metsa kaasa võtmiseks, aga tuli nii hea, et sõime pool kohe kodus ära. Vaja läheb : Puru 100 g kookoshelbeid 1.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut 1.5 dl toortatrajahu 100 g võid sool Põhi 100 g toasooja võid 1 dl pruuni rafineerimata suhkrut 1 muna 120 g maitsestamata jogurtit 1 tl küpsetuspulbrit 2.5 dl toortat...

Kohupiimakooke kui selliseid on nii palju erinevaid ja ometi on nad kõik üsna samasugused. Kohupiimakoogi isu korral lehitsen ma enamasti kõik oma kokaraamatud läbi ja siis sirvin veel internetti tühja pilguga ja ootan, millal inspiratsioon tekkib. On harvad juhud, kui ma kõigepealt valin koogi ja siis lähen alles poodi. Enamasti ma vaatan, mis kodus on ja sellest midagi ka kokku keeran. Just kokku keeramine on õige väljend, kuna ma võtan küll mõne retsepti aluseks, aga siis muudan seda nii palju, et ega sest suurt järele jää. Vähemalt pooltel kordadel oleks pidanud midagi teistmoodi tegema. Nii ka seekord. Näiteks võiks põhja jaoks panna võid ikka rohkem. Põhi peaks jääma ikka rohkem taigna kui jahu moodi. Minu oma varises täiesti laiali. Olid ajad, kui ma aint selliseid jahupõhjaseid kooke ahjust välja võtsingi. Nüüd olen ikka üsna mitu korda ka õigesti saanud, kuid seekord ebaõnnestus jälle. Ei ole hullu - maitse oli sellegipoolest täitsa mehka. Seekord oli isegi kookosjahu ...