Konn Keset Kööki

Küsisin lapselt, et mida ta oma sünnipäevahommikul süüa soovib, selgus et karamellikisselli (jah, mul tuli ühel päeval nostalgiahoog ja tegin natukene karamellist kaamliila. Ilmselgelt lapsele meeldis). Kuna aga mul oli plaanis teha nagunii ka kakaod, siis nii piimast hommikusööki ma talle ei tahtnud. Seepärast hakkaski idanema mõte kookoskaramellist chia seemnetega, nii et tegelikult lihtsalt kahe retsepti sümbioos (näiteks kookospiim chia seemnetega ). Väga rammusat ma jälle teha ei tahtnud, kuna suhkrut läheb ju nagunii palju, seepärast võtsin lahjema kookospiima. Kui esiti sai karamell ja kookos kokku segatud, siis ma mõtlesin, et ma viskan selle lihtsalt ära. Ma ei tea, maitse ei sobinud väga hästi. Lõpuks ma uhasin suhkrut veel niisama juurde, kuniks maitse enamvähem normaliseerus, viskasin siis seemned ka sisse ja panin külma. Hommikul koos sulanud mustikatega süüa oli tegelikult täitsa hea. Mustikatega koos küll karamellimaitset tunda ei olnud, ilma marjadeta õrnalt oli m...

Kuidas ikka halle argipäevaõhtuid värvikamaks muuta - tuleb teha (vähemalt) üks keerulise nimega magustoit - Crème brûlée. Ausalt öeldes ei ole ma restoranides väga aldis brüleekreemi tellija ega ka kõige suurem fänn. Sellegipoolest meeldib mulle proovida asju ise teha. Kui sest muud ei tule, siis saab vähemalt linnukese uue oskuse ette teha. Üllatusmagustoit võeti suure rõõmuga vastu ja kausid söödi täiesti puhtaks. Laps küll sõi ainult suhkru, kuid allesjäänu jagati sõbralikult teiste vahel ära. Suhkruga on nii, et leeklampi meil kodus ei ole. Seepärast sulatasin suhkru pannil ja valasin selle siis kreemidele. Ilmselgelt oleks pidanud sulatama rohkem suhkut, et kogu pind ära katta. Samas tundus supilusikatäis suhkrut juba piisava kogusena. Igatahes jääb pannil tehtud karamell kõvasti paksem ja lusikaga löömiseks tuleb ikka jõudu kasutada. Pruun jäi ta pruuni suhkru pärast ja suhkruniidid tulid valamisest. Vaniljepasta võib asendada -suhkru või vaniljekaunaga. Koguseliselt tegingi...