Skip to main content

Astelpalju ja punaste hapude marjadega kohupiimakook

 +Mis lõhnaga see on?
-Martsipani
+Martsipanist pole haisugi (kuigi ilmselgelt hais oli)
-Mandlid?
+Mkmm

Kooki maitstes arvas laps, et selles on hoopis õunad. Ei olnud. Igatahes sai see väga mõnus kook. Eriti mõnus oli see veel soojana. Külmana eralduvad marjade maitsed rohkem ja saab hästi aru, et seal on astelpaju sees. Soojana nad kõik tõesti sulandusid kuidagi martsipaniks. Müstika.

Astelpajud olid mul juba ära sulanud ja pohlad ja jõhvikad veel täiesti külmunud.

Tegelikult ei saagi seda päris retseptiks lugeda. Põhi sai kõrvitsakoogi oma (ainult et ma unustasin ta enne läbi küpsetada. Ärge unustage, sest läbiküpsetades saab palju parem) ja täidise kohta oskan ma kindlalt öelda ainult kohupiima kogust, sest astelpajumarjad olid mul külmutatud suhkruga koos ja lisatud suhkrut ma ka ei kaalunud. Ma suutsin isegi ära unustada, kas ma panin kolm või neli muna. Ma arvan, et kolm. Ning marjade kogus on alati suvaline ja võimalikult rohke.

Vaja läheb:
Kõrvitsakoogi põhi
600 g pagari kohupiima
pruuni rafineerimata roosuhkrut (ilmselt siis maitse järgi ja marjade kogust ka arvesse võttes)
keskmine karbitäis astelpajusid ja ilmselt samapalju külmutatud pohli ja jõhvikaid
3 muna ja põhja munavalge
kaneeli
ingverit

Kuniks põhi kapis tahenes, puhastasin marjad ja segasin need kohupiima, maitseainete, suhkru ja munadega ühtlaseks.
Taina vajutasin küpsetuspaberiga kaetud lahtikäiva koogivormi põhja ja pooles kõrguses äärele. Põhi tuleks eelküpsetada 200 kraadi juures kuskil 10 minutit. Seejärel valada sellele kohupiimamass ja küpsetada 25 minutit 200 kraadiga, seejärel alandada kuumust 175 kraadile ja küpsetada veel kuskil 25 minutit, kuniks kogu mass enam liialt ei võdise, kuid on veel natuke pehme. Kohupiimakoogid tahenevad jahtudes. Süüa võibki kohe, kui julgust on. Kui laialivajumist ei karda, siis kasvõi kohe. enne tuleks paar sõõmu martsipanilõhna nuusutada.
Labels:

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Mustika-leiva-toorjuustutort aastapäevaks, toortatraga

Eesti Vabariigi aastapäevaks tegin seekord leivaga torti. Alustasin suure hurraaga, aga poole leivapraadimise peal mulle meenus, et mulle tegelikult ei meeldi leivamagustoidud... nii ma siis proovisin seda leiva maitset ära peita, kuid väga see mul ei õnnestunud. Siiski võin ma öelda, samasugustele magusa leiva põlguritele, et lõppkoosluses see leib ei häiri ja tort on tegelikult päris mõnus. Tort iseenesest on ääretult lihtne. Toortatratangu puru võib ka ära jätta, kuid minu meeles lisas see eriti mõnusalt krõmpsu ja toortatratang on ju väga eestipärane. Ma ehk panin veidi palju shokolaadi, see muutis lõikamise keeruliseks, kui shokolaad oli tahenenud. Samas maitse oli jälle mõnus. Pildid said täpselt elulised. Vaja läheb: Põhi 300g meelepärast musta leiba 2 spl pruuni rafineerimata suhkrut maitse järgi kaneeli ja mett Sisu 400g toasooja toorjuustu 200ml vahukoort 200g valget shokolaadi 1 apelsin vaniljesuhkur Kate (külmutatud) mustikad 200...
Post a Comment
Read more

Munavalgemuffinid*

Kreembrüleed tehes jäid kappi neli munavalget. Beseed ma neist teha ei viitsinud, sest kuigi ma beseed väga armastan, siis tahtsin ma lapsele rohkem sisse sööta kui ainult suhkrut. Päris salaja mul see söömine ka ei õnnestu. Internet pakkus enamasti siiski beseed, beseega kooke või vist üht keeksi ka. Ja siis muffineid. Muffinid on jällegi midagi, mis mul enamasti ei õnnestu. Üldiselt ma pole nende suur fänn ka.  Maitsest ei ütleks, et nad nii munavalgesed on. Eriti mõnusad ja kohevad on need loomulikult soojalt ja ära nad söödi ka kõik. Just selline hea ja lihtne retsept see ongi, kui juhtud ühel argiõhtul tegema brüleekreemi, siis saad järgmisel teha muffineid ja ma usun, et keegi ei pahanda. Vaja läheb : 4 munavalget 125 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 50 g võid 1.5 dl toortatrajahu mustikaid-kirsse Munavalged vahustasin tugevaks vahuks ja siis vahustasin jaokaupa lisades hulka suhkru. Seejärjel segasin (pigem tõstsin segi) juurde jahu ja sulatatud ...
Post a Comment
Read more

Ise tehtud vahu-vahukommid!

 Mult ikka küsitakse, et millest ma neid vahukomme teen. Vastus on alati sama - seakondist ja suhkruveest. Põhimõtteliselt ei olegi muud, vaid väiksed nipid lisaks. Figuuri- ega tervisesõbralikud need kommid ei ole, aga vahelduse mõttes, miks mitte. Lisaks on need hirmus odavad. Alustuseks olen ma võtnud alati nami-nami retsepti: 300 g suhkrut 1,5 dl vett või naturaalset mahla 20 g želatiini + 1 dl vett paisutamiseks + tuhksuhkur ja soovi korral veidi sidrunhapet veeretamiseks Suhkruks on minul rafineerimata pruun roosuhkur ja želatiinina kasutan selliseid suuremate liivaterade moodi tükikestega 70 grammist pakki. Kõige olulisem osa on selle mahlaga, sest siiamaani on kõige paremad kommid tulnud, kui mahla asemel on hoopis samapalju marjapüreed. Olen teinud mustsõstarde, vaarikate, mustikate ja arooniatega, kõik on suurepärased. Mustsõstarde ja vaarikate seemned lisavad natukene krõpmsu juurde. Erilist tähelepanu on pälvinud ja kohvikommid. Kusjuures kohv ei pea üldse nii hirmus ka...
Post a Comment
Read more