Pohlakook lehmakommidega*

Eelmise nädalavahetuse kolmas pohlakook. 

Et kõik ausalt ära rääkida, siis pean alustama algusest. Kord otsustasin ma mitte osta tooteid, mille sees on palmiõli. Palmiõli iseenesest ei ole halb ja ma söön väga hea meelega palmiõliga tooteid, kui need minu kätte sattuvad (sest need on ju maitsvad). Ise aga ma enam ei osta. Ühesõnaga, palmiõli ise ei ole halb, see võib isegi väga hea olla. Probleem on selle odavuses ja selles, et õlipalmiistandusi rajates võetakse maha vihmametsi ja hävitatakse palju elupaiku ja liike. Nii et kui saab teisiti, siis võib ju proovida. Igatahes.

Selle koogi jaoks pidin natukene silma kinni pigistama. Esiti läksin poodi ja unustasin kommid. Siis saatsin elukaaslase poodi otsima midagi võimalikult palmiõlitut ja võimalikult iirise sarnast. Ta tuli tagasi lehmakommidega, kus oli ainsana lisaks palmiõlile ka muud. Nii et kook lehmakommidega. Uuesti tehes lõikaksin ma äkki kommid kuueks lõikamise asemel kolmeks, siis oleks maitse mõnes kohas rohkem kontsentreeritud.

Mina panin pohlad kahe taignakihi vahele, kuid see hakkas natukene pohlamahla välja pritsima. Võib-olla oleks olnud mõistlikum need taignasse segada, kuid jällegi, mulle meeldib, kui maitse on kontsentreeritum.

Toortatrajahu sai mul samuti otsa. Sellepärast panin igast teistest jahudest ka miskit hulka, et vajalik kogus kätte saada.

Vaja läheb:

3 dl toortatrajahu

1 dl täistera kaerajahu

1 dl täistera odrajahu

1 dl täistera rukkijahu

1.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut

1.5 tl küpsetuspulbrit

2 dl hapukoort

2 dl maitsestamata jogurtit

näputäis soola

260 g lehmakommi

palju pohli

Segasin kõik kuivained omavahel ära. Lisasin juurde sulatatud või, jogurti ja hapukoore. Seejärel lehmakommitükid. Pool taignast määrisin võitatud koogivormile, puistasin peale külmutatud pohlad ja mätserdasin peale teise poole taignast (see ei olnud kõige kergem, aga tehtav. Pohlad tahtsid kaasa tulla). Koogi panin 175e kraadiga 55eks minutiks ahju, kuniks tikk tundus enam mitte vedeltaignane. Pohlad pritsisid ja vahepeal pidin ma ahjuplaadi restile alla panema, et kogu ahjupõhi pohlamoosi täis ei saaks. Aga vaadake, milline ilus punane triip!

Mu kursavend kord ütles, et kui ta kunagi koogi teeb, ei kavatse ta iial anda seda kingiks, ilma et ta sest tükki prooviks. Ma võtsin selle endale eesmärgiks - kinkida alati maitsegarantii läbinud kook. Kook läks vanavanematele vanavanematepäevaks.



*Idee tuli perenaiselt