Kook pohla ja kookosega*

Nädalavahetus möödus kolme pohlakoogi tähe all. Neist esimene, ehk siis see sama, sai minu meelest kõige parem.

Pohl iseenesest on selline mari, et väga niisama ma seda süüa ei armasta. Samas pohlamoosiga soolas toitu sööks küll ja küll (ainult et mu enda pohlamoosid kipuvad mõrud tulema). Smuutidesse panna sobib ka, aga kõige paremini ikkagi kookidesse. Eriti mõnus on võtta sügavkülmutatud marjad. Üldiselt ma ei puhastagi pohli enne, vaid suskan kohe sügavasse. Nii on pärast kõige lihtsam puhastada - peotäie kaupa marju, mis ei määri. Ainult natukene teevad käed külmaks, kui väga pohlast kooki tahta teha.

Kook oli planeeritud küll metsa kaasa võtmiseks, aga tuli nii hea, et sõime pool kohe kodus ära.

Vaja läheb:

Puru

100 g kookoshelbeid

1.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut

1.5 dl toortatrajahu

100 g võid

sool

Põhi

100 g toasooja võid

1 dl pruuni rafineerimata suhkrut

1 muna

120 g maitsestamata jogurtit

1 tl küpsetuspulbrit

2.5 dl toortatrajahu

soola

Vahele küllaga pohli

Purukatte jaoks tuleb kõik kuivained esmalt omavahel ära segada ja seejärel võiga purutaoliseks massiks näppida. Kes varem seda teinud pole, siis tuleb lihtsalt näppudega või väikesteks tükkideks jahu sees teha. Puru tähendabki võitükke, millel on jahu ümber. Hoiduda tuleb sellest, et jahu väga palju jahusena alles jääks. Samuti ei tasu näppimisega liialt hoogu minna ja kogu kupatust taignaks näppida.

Põhja jaoks tuleb toasoe või vahustada koos suhkruga. Seejärel segada sisse muna, järgmisena maitsestamata jogurt, seejärel kõik kuivained. Umbes kaks kolmandikku tuleb plötserdada võitatud lasagnevormi põhjaks. Sellele puistada mõnuga (külmutatud) pohli. Pohladele laotada pool purust ja sellele omakorda proovida jaotada võimalikult ühtlaselt see allesjäänud põhjasegu. See on natukene keeruline, aga ega see väga ilus jääma ei peagi. Hoiab lihtsalt puru natukene koos. Kõige peale tuleb jälle puistada allesjäänud puru. Kogu kupatus 175 kraadiga 40neks minutiks ahju, kuniks tikutest enamvähem paljulubava tulemuse annab ja kook pealt mõnusalt krõmps tundub.

*Koogi karkass pärineb Ragnelt

Comments

Mustika-leiva-toorjuustutort aastapäevaks, toortatraga

Eesti Vabariigi aastapäevaks tegin seekord leivaga torti. Alustasin suure hurraaga, aga poole leivapraadimise peal mulle meenus, et mulle tegelikult ei meeldi leivamagustoidud... nii ma siis proovisin seda leiva maitset ära peita, kuid väga see mul ei õnnestunud. Siiski võin ma öelda, samasugustele magusa leiva põlguritele, et lõppkoosluses see leib ei häiri ja tort on tegelikult päris mõnus. Tort iseenesest on ääretult lihtne. Toortatratangu puru võib ka ära jätta, kuid minu meeles lisas see eriti mõnusalt krõmpsu ja toortatratang on ju väga eestipärane. Ma ehk panin veidi palju shokolaadi, see muutis lõikamise keeruliseks, kui shokolaad oli tahenenud. Samas maitse oli jälle mõnus. Pildid said täpselt elulised. Vaja läheb: Põhi 300g meelepärast musta leiba 2 spl pruuni rafineerimata suhkrut maitse järgi kaneeli ja mett Sisu 400g toasooja toorjuustu 200ml vahukoort 200g valget shokolaadi 1 apelsin vaniljesuhkur Kate (külmutatud) mustikad 200...

Munavalgemuffinid*

Kreembrüleed tehes jäid kappi neli munavalget. Beseed ma neist teha ei viitsinud, sest kuigi ma beseed väga armastan, siis tahtsin ma lapsele rohkem sisse sööta kui ainult suhkrut. Päris salaja mul see söömine ka ei õnnestu. Internet pakkus enamasti siiski beseed, beseega kooke või vist üht keeksi ka. Ja siis muffineid. Muffinid on jällegi midagi, mis mul enamasti ei õnnestu. Üldiselt ma pole nende suur fänn ka. Maitsest ei ütleks, et nad nii munavalgesed on. Eriti mõnusad ja kohevad on need loomulikult soojalt ja ära nad söödi ka kõik. Just selline hea ja lihtne retsept see ongi, kui juhtud ühel argiõhtul tegema brüleekreemi, siis saad järgmisel teha muffineid ja ma usun, et keegi ei pahanda. Vaja läheb : 4 munavalget 125 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 50 g võid 1.5 dl toortatrajahu mustikaid-kirsse Munavalged vahustasin tugevaks vahuks ja siis vahustasin jaokaupa lisades hulka suhkru. Seejärjel segasin (pigem tõstsin segi) juurde jahu ja sulatatud ...

Ise tehtud vahu-vahukommid!

Mult ikka küsitakse, et millest ma neid vahukomme teen. Vastus on alati sama - seakondist ja suhkruveest. Põhimõtteliselt ei olegi muud, vaid väiksed nipid lisaks. Figuuri- ega tervisesõbralikud need kommid ei ole, aga vahelduse mõttes, miks mitte. Lisaks on need hirmus odavad. Alustuseks olen ma võtnud alati nami-nami retsepti: 300 g suhkrut 1,5 dl vett või naturaalset mahla 20 g želatiini + 1 dl vett paisutamiseks + tuhksuhkur ja soovi korral veidi sidrunhapet veeretamiseks Suhkruks on minul rafineerimata pruun roosuhkur ja želatiinina kasutan selliseid suuremate liivaterade moodi tükikestega 70 grammist pakki. Kõige olulisem osa on selle mahlaga, sest siiamaani on kõige paremad kommid tulnud, kui mahla asemel on hoopis samapalju marjapüreed. Olen teinud mustsõstarde, vaarikate, mustikate ja arooniatega, kõik on suurepärased. Mustsõstarde ja vaarikate seemned lisavad natukene krõpmsu juurde. Erilist tähelepanu on pälvinud ja kohvikommid. Kusjuures kohv ei pea üldse nii hirmus ka...

Konn Keset Kööki

Search This Blog