Teisisõnu kutsun ma seda torti kolme eluringi tordiks, kuna just nii vanaks sai selle tordi saaja. Ma mäletan, et päris väikesena ma väga armastasin igasuguseid torte. Seejärel ma päris pikka aega ei söönud üldse torte, sest need olid nii magusad, et ajasid mul südame pahaks. Alles nüüd, kui ma esimest korda elus tegin võikreemi, sain ma aru, et asi ei olnudki tortides vaid just võikreemis. Sellest hoolimata tuli tort täitsa hea. Põhjad küpsetasin kaks õhtut enne, et päev enne saaks rahulikult torti kokku panna ja kaunistada, et õigel päeval oleks tarvis ainult kapist välja tõsta. Plaan oli, et tuleb palju rahvast, seetõttu sai ka tort tummine. Juba väikesest tükist piisas täiesti. Külalisi tuli muidugi poole vähem, sest november ja haigused, nii et viimase tüki sõin täna hommikul. Mis teeb siis viis päeva pärast põhjade valmimist. Tänaseks oli saanud sest täiesti näpu vahelt söömise tort, kuid maitse oli endiselt hea (ja väga magus). Marju oleks jällegi võinud kord...
kokates koos äpardustega