Külmkapis ootas üks poolik pakk maitsestamata jogurtit, mis miskipärast juba poes oli kandnud endaga üht üsna peatselt saabuvat kuupäeva. Niisiis jogurtikook. Mitte ainult jogurtikook, vaid jogurtikook moosiga. Lihtsalt meie maal peipsiveerel said sellel aastal kreegid nii valmis, et olid kohe krimpsus. Ilusat aega ei olnudki. Muist me neid natuke korjasime ja neist paar purki moosi ma ka keetsin, sest mis nendega ikka muud teha. Krimpsusid ei tahtnud ju keegi niisamagi süüa. Ülejäänud pere ütles nagu ühest suust, et hapu sai. Mina panin kondenspiima peale ja ei saanud sellest hapususest kohe üldse aru. Nojah, igatahes koogimoosiks see jäi. Koogi valmimise suutsin ma muidugi ajastada beebi uneajaks, mis tähendab... Kõigepealt oli kook vist 35 minutit ahjus, siis jooksin õuest tuppa, piilusin, et võdiseb liigselt, ja panin 15 minutit juurde. Seejärel jooksin uuesti tuppa, lülitasin ahju välja, jätsin ahjuukse lahti ja jooksin tagasi õue, sest loomulikult oli otsusta...
kokates koos äpardustega