Tort arooniatest, toorjuustust ja toortatrajahust

Biskviit on minu jaoks keeruline. Mul vist pole kordagi õnnestunud teha õiget ja ilusat biskviiti. Tõele au andes ei ole ka isegi väga biskviiditordi fänn, aga aeg-ajalt tuleb mul ikka tunne, et peaks proovima. Igatahes, etteruttavalt võin öelda, et ei õnnestunud ka sel korral. Ma usun, et kui biskviit õnnestuks, siis tuleks sest veelgi parem tort.

Jättes biskviidi rahule, siis plaan oli teha arooniatort. Plaan oli, et biskviidid arooniasiirupiga läbi immutades jääks biskviit värviline. Etteruttavalt võin öelda, et biskviit otsustas mitte läbi imbuda. 

Lillade biskviitide (vist ei õnnestunud biskviiti rahule jätta) vahele plaanisin valget natukene vanilje-jäätis-shokolaaditükkidega vahekihti ehk siis toorjuust, maitsestamata jogurt, tume shokolaad, pekaani pähklid. See osa vähemalt tuli hirmus hea. Tähendab, kogu tort tuli tegelikult hea, aga mitte selline nagu ma plaanisin. 

Biskviidi tegin Küpsetaja käsiraamatu järgi ja ülejäänut ma isegi ei mõõtnud vaid muudkui maitsesin, kuniks tundus õige.

Vaja läheb:

Biskviit 26cm läbimõõduga vormile

140g valget shokolaadi

50 g sulavõid

5 muna

1 dl pruuni rafineerimata suhkrut

100 g toortatrajahu

2tl küpsetuspulbrit

Ülejäänud

aroonia-pohla toormoos

arooniasiirup

400g toorjuustu

hakitud pekaani pähkleid

hakitud tumedat shokolaadi

200g martsipani

pruuni rafineerimata roosuhkrut

Kõigepealt sulatasin potis või, keerasin tule alt ära, aga jätsin kuumale augule ja lisasin hakitud valge shokolaadi. Segasin kuniks shokolaad oli sulanud. Seejärel vahustasin munad suhkruga heledaks vahuks. Sõelusin sisse jahu ja küpsetuspulbri ja segasin ettevaatlikult tõstes ühtlaseks. Lõpuks lisasin või-shokolaadisegu (mida pidi veel natukene vedeldama) ja segasin ühtlaseks. Segu kallasin küpsetuspaberiga kaetud ja võitatud vormi ja panin 175 kraadiga 35eks minutiks ahju. Kuniks tikku külge enam tainast ei jäänud.

Kui põhi oli jahtunud, poolitasin selle. Pesin koogivormi puhtaks ja panin alumise poole tagasi vormi. Proovisin seda arooniasiirupiga immutada, kuid sisse imbus imevähe, enamik voolas maha. Sellele määrisin võimalikult paksult (aga hiljem selgus, et siiski liiga õhukeselt) toormoosi. Kausis segasin toorjuustu-suhkru-shokolaadi-pähklid-maitsestamata jogurti täpselt nii mõnusaks, et maitse tundus imeline, ning määrisin selle ettevaatlikult moosile. Natukene jätsin alles, et pealmine kiht ka teha. Võib-olla peaks kahekordse koguse tegema, nii et täitsa peale jätkuks ka samapalju toorjuustukihti. Igatahes toorjuustukihile asetasin tagurpidi (pealmine kiht all pool ja lõikekoht peal pool) teise kihi ja proovisin seda jällegi immutada. Jällegi pigem moe pärast. Allesjäänud toorjuustule segasin natukene toormoosi juurde, et roosat värvi tekitada, ja mätserdasin selle kõige peale. Kuna see ei jäänud väga mõnus, sisi rullisin martsipani (mis oli natukene enne kapis jahenenud) piisavalt ümmarguseks ja panin kõige peale ning lõikasin ääred ära.

Kõige peale panin veel mõned pekaani pähklid ja joonistasin arooniasiirupiga kala. Sest laps arvas, et peaks kala joonistama ja mina arvasin, et võiks proovida, kuidas joonistamine jääb. Lihtsalt mahla pritsides oleks ilmselt päris ilus jäänud. Kala jäi küsitav.