Konn Keset Kööki

Küsisin lapselt, et mida ta oma sünnipäevahommikul süüa soovib, selgus et karamellikisselli (jah, mul tuli ühel päeval nostalgiahoog ja tegin natukene karamellist kaamliila. Ilmselgelt lapsele meeldis). Kuna aga mul oli plaanis teha nagunii ka kakaod, siis nii piimast hommikusööki ma talle ei tahtnud. Seepärast hakkaski idanema mõte kookoskaramellist chia seemnetega, nii et tegelikult lihtsalt kahe retsepti sümbioos (näiteks kookospiim chia seemnetega ). Väga rammusat ma jälle teha ei tahtnud, kuna suhkrut läheb ju nagunii palju, seepärast võtsin lahjema kookospiima. Kui esiti sai karamell ja kookos kokku segatud, siis ma mõtlesin, et ma viskan selle lihtsalt ära. Ma ei tea, maitse ei sobinud väga hästi. Lõpuks ma uhasin suhkrut veel niisama juurde, kuniks maitse enamvähem normaliseerus, viskasin siis seemned ka sisse ja panin külma. Hommikul koos sulanud mustikatega süüa oli tegelikult täitsa hea. Mustikatega koos küll karamellimaitset tunda ei olnud, ilma marjadeta õrnalt oli m...

Sügisene õunauputus nõudis oma osa. Valituks saigi see retsept just sellepärast, et sinna läks õunu ikka sisse ka, mitte et üks õun ja ongi õunakook. Võtsin neid õunu, mis meil oli. Ei olnud need ei väga hapud ega magusad. Suhkrut panin vähem, oleks võinud veel vähem panna. Selles see asi oligi, et ahjust välja võttes ääri nakitsedes tundus, et ikka liiga magus kook. Õnneks olin turul käinud ja oli veel pakk hapusid vaarikaid ka. Muist panin katteks ja ülejäänud tegin kõrvale toormoosiks. Kõige mõnusam osa ongi see toormoos selle karamellikastmega. Õunakook jäi lihtsalt kõhutäiteks kõrvale.  Ah mis ma lobisen, väga mõnus sai! Õunte kogust ma ei mõõtnud, vaid tegin suure kausitäie. Õunamahla, nagu retseptis nõuti, mul ka polnud, võtsin hoopis samapalju vett ja tilgutasin sinna sidrunit sisse. Võib ka lihtsalt vett (või piima) panna, aga siis peaks sooda asemel küpsetuspulbrit kasutama või sidrunhapet juurde panema. Mina lisasin suhkru kõige viimasena, kuna võtsin ...