Skip to main content

Mustika-pohlakook kamajahupõhjal

Kohupiimakooke kui selliseid on nii palju erinevaid ja ometi on nad kõik üsna samasugused. Kohupiimakoogi isu korral lehitsen ma enamasti kõik oma kokaraamatud läbi ja siis sirvin veel internetti tühja pilguga ja ootan, millal inspiratsioon tekkib. On harvad juhud, kui ma kõigepealt valin koogi ja siis lähen alles poodi. Enamasti ma vaatan, mis kodus on ja sellest midagi ka kokku keeran.

Just kokku keeramine on õige väljend, kuna ma võtan küll mõne retsepti aluseks, aga siis muudan seda nii palju, et ega sest suurt järele jää. Vähemalt pooltel kordadel oleks pidanud midagi teistmoodi tegema. Nii ka seekord. Näiteks võiks põhja jaoks panna võid ikka rohkem. Põhi peaks jääma ikka rohkem taigna kui jahu moodi. Minu oma varises täiesti laiali. Olid ajad, kui ma aint selliseid jahupõhjaseid kooke ahjust välja võtsingi. Nüüd olen ikka üsna mitu korda ka õigesti saanud, kuid seekord ebaõnnestus jälle. Ei ole hullu - maitse oli sellegipoolest täitsa mehka. Seekord oli isegi kookosjahu maitse täiesti olemas. Kattes oleks võinud olla ka veidi vähem vaniljet, kuid seda arvasin ainult mina.

Toortatrajahu ja minu suhted on sellised, et nisujahu kasutan ma enamasti vaid pärmitaignal ja pannkookidel (kuigi viimaseid peaks edukalt saama ka toortatrajahuga teha). Ja siis kui vajaminev jahu kiiremini otsa saab kui kook nõuab. Toortatrajahu on minu meelest täiesti geniaalne leiutis. Esiti on ta muidugi hulga tervislikum kui nisujahu, teiseks ei ole ta küll mingit muud maitset juures. Jah, olen minagi näinud neid, kes toortatrajahust küpsetised ka kohe ära tunnevad, kuid minu meelest ei ole sel küll mingit maitset. Tavaline tatrajahu on muidugi hoopis teine tera. Mulle tavaline tatar ei maitse ja kuna too jahu ja ka sellest tehtud küpsetised just tavalise tatra moodi maitsevadki, siis ma seda ei kasuta. Lisaks müüakse toortatrajahu vist ainult mahedana, nii et ei pea poes pikalt rahakotti piiluma, et kas olla täna keskkonnasõbralik või osta odavam variant.

Sidrunhappe-sooda võib vabalt asendada küpsetuspulbriga. Mul oli see otsa saanud.

Põhi
70g kookosjahu
30g toortatrajahu
150g kamajahu (ma tegin rukkikamaga)
100g toasooja võid
2spl pruuni rafineerimata roosuhkrut
veidi soola
0.5tl soodat
nups sidrunhapet

Kate
mustikaid-pohli
400g ricottat
0.5tl vaniljepastat
2 muna
3spl pruuni rafineerimata roosuhkrut

Põhja jaoks segasin kõik kuivained omavahel läbi ja näppisin võiga ühtlaseks puruks. Saadud puru laotasin (tahaks öelda võitatud, aga unustasin selle osa) ümmarguse mitte lahtikäiva koogivormi põhja ja äärtele. Sellele kallasin kõik kapis leiduvad pohlad ja mustikad.

Katte jaoks segasin ricotta munade, suhkru ja vaniljega ja siis tõstsin selle ühtlaselt marjadele. Proovisin katta ka välja ulatuvad ääred, et need liigselt kõrbema ei läheks, kuna kookosjahu minu meelest küpseb kiiremini (ja sellepärast ka kipub söestuma) kui teised jahud.
Kogu kupatus ahju 180 kraadiga 40 minutit päevitama ja pärast lasin ilusti ära jahtuda.

Comments

Popular posts from this blog

Mustika-leiva-toorjuustutort aastapäevaks, toortatraga

Eesti Vabariigi aastapäevaks tegin seekord leivaga torti. Alustasin suure hurraaga, aga poole leivapraadimise peal mulle meenus, et mulle tegelikult ei meeldi leivamagustoidud... nii ma siis proovisin seda leiva maitset ära peita, kuid väga see mul ei õnnestunud. Siiski võin ma öelda, samasugustele magusa leiva põlguritele, et lõppkoosluses see leib ei häiri ja tort on tegelikult päris mõnus. Tort iseenesest on ääretult lihtne. Toortatratangu puru võib ka ära jätta, kuid minu meeles lisas see eriti mõnusalt krõmpsu ja toortatratang on ju väga eestipärane. Ma ehk panin veidi palju shokolaadi, see muutis lõikamise keeruliseks, kui shokolaad oli tahenenud. Samas maitse oli jälle mõnus. Pildid said täpselt elulised. Vaja läheb: Põhi 300g meelepärast musta leiba 2 spl pruuni rafineerimata suhkrut maitse järgi kaneeli ja mett Sisu 400g toasooja toorjuustu 200ml vahukoort 200g valget shokolaadi 1 apelsin vaniljesuhkur Kate (külmutatud) mustikad 200...

Munavalgemuffinid*

Kreembrüleed tehes jäid kappi neli munavalget. Beseed ma neist teha ei viitsinud, sest kuigi ma beseed väga armastan, siis tahtsin ma lapsele rohkem sisse sööta kui ainult suhkrut. Päris salaja mul see söömine ka ei õnnestu. Internet pakkus enamasti siiski beseed, beseega kooke või vist üht keeksi ka. Ja siis muffineid. Muffinid on jällegi midagi, mis mul enamasti ei õnnestu. Üldiselt ma pole nende suur fänn ka.  Maitsest ei ütleks, et nad nii munavalgesed on. Eriti mõnusad ja kohevad on need loomulikult soojalt ja ära nad söödi ka kõik. Just selline hea ja lihtne retsept see ongi, kui juhtud ühel argiõhtul tegema brüleekreemi, siis saad järgmisel teha muffineid ja ma usun, et keegi ei pahanda. Vaja läheb : 4 munavalget 125 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 50 g võid 1.5 dl toortatrajahu mustikaid-kirsse Munavalged vahustasin tugevaks vahuks ja siis vahustasin jaokaupa lisades hulka suhkru. Seejärjel segasin (pigem tõstsin segi) juurde jahu ja sulatatud ...

Ise tehtud vahu-vahukommid!

 Mult ikka küsitakse, et millest ma neid vahukomme teen. Vastus on alati sama - seakondist ja suhkruveest. Põhimõtteliselt ei olegi muud, vaid väiksed nipid lisaks. Figuuri- ega tervisesõbralikud need kommid ei ole, aga vahelduse mõttes, miks mitte. Lisaks on need hirmus odavad. Alustuseks olen ma võtnud alati nami-nami retsepti: 300 g suhkrut 1,5 dl vett või naturaalset mahla 20 g želatiini + 1 dl vett paisutamiseks + tuhksuhkur ja soovi korral veidi sidrunhapet veeretamiseks Suhkruks on minul rafineerimata pruun roosuhkur ja želatiinina kasutan selliseid suuremate liivaterade moodi tükikestega 70 grammist pakki. Kõige olulisem osa on selle mahlaga, sest siiamaani on kõige paremad kommid tulnud, kui mahla asemel on hoopis samapalju marjapüreed. Olen teinud mustsõstarde, vaarikate, mustikate ja arooniatega, kõik on suurepärased. Mustsõstarde ja vaarikate seemned lisavad natukene krõpmsu juurde. Erilist tähelepanu on pälvinud ja kohvikommid. Kusjuures kohv ei pea üldse nii hirmus ka...