Küsisin lapselt, et mida ta oma sünnipäevahommikul süüa soovib, selgus et karamellikisselli (jah, mul tuli ühel päeval nostalgiahoog ja tegin natukene karamellist kaamliila. Ilmselgelt lapsele meeldis). Kuna aga mul oli plaanis teha nagunii ka kakaod, siis nii piimast hommikusööki ma talle ei tahtnud. Seepärast hakkaski idanema mõte kookoskaramellist chia seemnetega, nii et tegelikult lihtsalt kahe retsepti sümbioos (näiteks kookospiim chia seemnetega).
Väga rammusat ma jälle teha ei tahtnud, kuna suhkrut läheb ju nagunii palju, seepärast võtsin lahjema kookospiima. Kui esiti sai karamell ja kookos kokku segatud, siis ma mõtlesin, et ma viskan selle lihtsalt ära. Ma ei tea, maitse ei sobinud väga hästi. Lõpuks ma uhasin suhkrut veel niisama juurde, kuniks maitse enamvähem normaliseerus, viskasin siis seemned ka sisse ja panin külma. Hommikul koos sulanud mustikatega süüa oli tegelikult täitsa hea. Mustikatega koos küll karamellimaitset tunda ei olnud, ilma marjadeta õrnalt oli midagi aimata. Laps muidugi jõi ainult vahukommidege kakaod ja magustoidu sõi alles lõunaks.
Vaja läks:
400ml lahjat kookospiima
1 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut (pluss siis veel maitse normaliseerimiseks)
0.5 dl keevat vett
80 g chia seemneid
külmutatud mustikaid
Suhkru sulatasin kuival pannil ja lasin tal natuke keema tõusta ning valasin siis keeva vee peale. Ettevaatust selles kohas, sest kõik hakkab hirmsasti pritsima ja särisema. Kui segades suhkruvesi maha rahunes, lisasin kuumapoolse kookospiima ja segasin kokku. Pettusin maitses ja uhasin suhkrut juurde. Kui segu oli enamvähem maha jahtunud lisasin ka seemned ja tõstsin siis pokaalidesse. Kõige peale raputasin külmutatud mustikaid, mis hommikuks olid mõnusalt sulanud, ja panin külmkappi hommikut ootama ja tahenema.
Comments
Post a Comment