Skip to main content

Piparmündi-shokolaaditort, millest sai hoopis magustoit

Piparmünt ja shokolaad koos on minu jaoks midagi väga-väga mõnusat. Näiteks meeldib mulle piparmündist kakaod. Seda saab ka kodustes tingimustes väga edukalt teha. Tuleb lihtsalt koos piimaga visata potti soojenema ka piparmünditeepakike või kui purusid ei karda siis lihtsalt vabad ja lendlevad piparmündilehed. Kui teha päris kakaost, millega jääb loomulikult parem, siis tuleb ka see sinna samma sooja piima sisse puistada ja ohtralt segama hakata. Natukene enne piima keema minemist tuleb kogu kupatus tulelt tõsta ja tassi(desse) valada. Kui pakikestega teha on mõistlik need enne valamist juba tassi tõsta, purukesed las lähevad koos kakao endaga. Võib ka piparmündised asjad kohe välja võtta, aga mulle meeldib lasta neil veel natukene settida - nii saab maitse veel mündisem... mmm...

Nende piltidega pean ma veel vaeva nägema, st pildistamist meelde tuletama endale. Igatahes, see on see ainuke pilt, mis sest magustoidust tehtud sai.

Kuid mitte kakao vaid tort oli ju teemaks. Toorjuustuga ei ole ma veel päris sina peal. Endiselt arvan, et see on supervõimas ja suudab kõik suured vedelikud tahkeks teha. Ma olen nii mitu korda kookidest-tortidest magustoite teinud, et võiksin selle juba selgeks saada, aga ei saa. Nii et kui tahta sest tordist ikkagi torti saada, siis peaks ilmselt vedelikku vähem panema või zelatiini juurde lisama või valget shokolaadi. Shokolaad muudab maitset, nii et siis tuleb suhkur üldse ära jätta. Tegelikult võib põhja üldse ära jätta ja tumeda shokolaadi sulatatuna sinna sisse segada ja ilmselt on ka selline magustoit täiesti serveerimist väärt.

Niisiis sai tort kehv, aga magustoit suurepärane. Minule meenutas toorjuustune osa sulanud Vau piparmündijäätist shokolaaditükkidega. Mulle väga maitseb see jäätis.

Maasikatoormoosi panin hulka, sest mulle tundus, et muidu saab liiga raske kook. Tegelikult ei saanud, sest piparmünt annab ikka korraliku värskuse. Maasikatoormoos halvemaks ka midagi ei teinud, nii et ilmselt paneks teinekordki. 

Vaja läheb:
Brownie põhi
200g toasooja võid
200g tumedat shokolaadi
130 g pruuni rafineerimata roosuhkrut
3 muna
2 dl toortatrajahu

Toorjuustukiht
3 dl vahukoort
umbes 20 g piparmünti
50 g tumedat shokolaadi
800 g toasooja toorjuustu
umbes 1.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut
100 g (ülessulatatud) maasikatoormoosi

Kõigepealt tuleb valmistada põhi. Selleks vahustasin toasooja või koos suhkruga ühtlaseks ja seejärel vahustasin juurde ka munad ja segasin sisse jahu. Tume shokolaad sulas nii kaua vesivannil mõnusaks vedelaks. Viimasena segasingi sisse tumeda shokolaadi ja valasin taigna küpsetuspaberiga kaetud ja võitatud külgedega lahtikäivasse koogivormi. Minu oma diameeter on ehk 26 cm. Kook sai valmis 170 kraadises ahjus 25e minutiga

Kui põhi läks ahju, siis hakkisin värsked piparmündid pisemaks ja purustasin kuivatatud. Mul lihtsalt ei olnud kumbagi piisavalt, sellepärast tegin segu. Üldiselt on kuivatatud piparmünt mündisem. Piparmündid panin potti ja valasi peale vahukoore. Segu kuumutasin kuniks see keema hakkas, võtsin tulelt ja lasin sel kaane all üsna mitu tundi maitsestuda. Kui olin põhja ahjust jahtuma võtnud, siis läksin lausa kodust minema. Enne tõstsin veel moosi sulama ja toorjuustu toasoojenema. Ilmselt on kahest tunnist küll.
Kui tagasi koju tulin oli vahukoor maitsestunud, põhi jahtunud, maasikatoormoos sulanud ja toorjuust mõnusalt pehme. Põhja tegin vormi äärte küljest lahti ja proovisin korra, kas ääred tulevad ilusti ära ja panin need siis tagasi. Maasikatoormoosi määrisin põhjale ja paar tilka jätsin kaunistamiseks. Vahukoore kurnasi läbi sõela kaussi ja lisasin sinna toorjuustu ja suhkru ning vahustasin ühtlaseks. Viimasena lisasin shokolaaditükid. Need võib ka ära jätta, aga mulle meeldivad hamba all krõmpsuvad tükid. Võib ka vabalt rohkem panna. Juba siis tundus mulle kogu segu liiga vedel, aga mul ei ole kunagi ka hea magustoidu vastu midagi ja otsustasin proovida. Valasin segu moosile (nii et moos kohe kindlasti ilusasti ei jäänud. Korra mõtlesin põhja poolitada ja moosikihi sinna vahele teha, aga ma ei viitsinud poolitamisega jamama hakata), kaunistasin tilgakestega ja panin üleööks külmkappi tahenema.

Comments

Popular posts from this blog

Mustika-leiva-toorjuustutort aastapäevaks, toortatraga

Eesti Vabariigi aastapäevaks tegin seekord leivaga torti. Alustasin suure hurraaga, aga poole leivapraadimise peal mulle meenus, et mulle tegelikult ei meeldi leivamagustoidud... nii ma siis proovisin seda leiva maitset ära peita, kuid väga see mul ei õnnestunud. Siiski võin ma öelda, samasugustele magusa leiva põlguritele, et lõppkoosluses see leib ei häiri ja tort on tegelikult päris mõnus. Tort iseenesest on ääretult lihtne. Toortatratangu puru võib ka ära jätta, kuid minu meeles lisas see eriti mõnusalt krõmpsu ja toortatratang on ju väga eestipärane. Ma ehk panin veidi palju shokolaadi, see muutis lõikamise keeruliseks, kui shokolaad oli tahenenud. Samas maitse oli jälle mõnus. Pildid said täpselt elulised. Vaja läheb: Põhi 300g meelepärast musta leiba 2 spl pruuni rafineerimata suhkrut maitse järgi kaneeli ja mett Sisu 400g toasooja toorjuustu 200ml vahukoort 200g valget shokolaadi 1 apelsin vaniljesuhkur Kate (külmutatud) mustikad 200...

Munavalgemuffinid*

Kreembrüleed tehes jäid kappi neli munavalget. Beseed ma neist teha ei viitsinud, sest kuigi ma beseed väga armastan, siis tahtsin ma lapsele rohkem sisse sööta kui ainult suhkrut. Päris salaja mul see söömine ka ei õnnestu. Internet pakkus enamasti siiski beseed, beseega kooke või vist üht keeksi ka. Ja siis muffineid. Muffinid on jällegi midagi, mis mul enamasti ei õnnestu. Üldiselt ma pole nende suur fänn ka.  Maitsest ei ütleks, et nad nii munavalgesed on. Eriti mõnusad ja kohevad on need loomulikult soojalt ja ära nad söödi ka kõik. Just selline hea ja lihtne retsept see ongi, kui juhtud ühel argiõhtul tegema brüleekreemi, siis saad järgmisel teha muffineid ja ma usun, et keegi ei pahanda. Vaja läheb : 4 munavalget 125 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 50 g võid 1.5 dl toortatrajahu mustikaid-kirsse Munavalged vahustasin tugevaks vahuks ja siis vahustasin jaokaupa lisades hulka suhkru. Seejärjel segasin (pigem tõstsin segi) juurde jahu ja sulatatud ...

Ise tehtud vahu-vahukommid!

 Mult ikka küsitakse, et millest ma neid vahukomme teen. Vastus on alati sama - seakondist ja suhkruveest. Põhimõtteliselt ei olegi muud, vaid väiksed nipid lisaks. Figuuri- ega tervisesõbralikud need kommid ei ole, aga vahelduse mõttes, miks mitte. Lisaks on need hirmus odavad. Alustuseks olen ma võtnud alati nami-nami retsepti: 300 g suhkrut 1,5 dl vett või naturaalset mahla 20 g želatiini + 1 dl vett paisutamiseks + tuhksuhkur ja soovi korral veidi sidrunhapet veeretamiseks Suhkruks on minul rafineerimata pruun roosuhkur ja želatiinina kasutan selliseid suuremate liivaterade moodi tükikestega 70 grammist pakki. Kõige olulisem osa on selle mahlaga, sest siiamaani on kõige paremad kommid tulnud, kui mahla asemel on hoopis samapalju marjapüreed. Olen teinud mustsõstarde, vaarikate, mustikate ja arooniatega, kõik on suurepärased. Mustsõstarde ja vaarikate seemned lisavad natukene krõpmsu juurde. Erilist tähelepanu on pälvinud ja kohvikommid. Kusjuures kohv ei pea üldse nii hirmus ka...