Labane jogurtikook* laiskadeks päevadeks

Külmkapis ootas üks poolik pakk maitsestamata jogurtit, mis miskipärast juba poes oli kandnud endaga üht üsna peatselt saabuvat kuupäeva. Niisiis jogurtikook. Mitte ainult jogurtikook, vaid jogurtikook moosiga.

Lihtsalt meie maal peipsiveerel said sellel aastal kreegid nii valmis, et olid kohe krimpsus. Ilusat aega ei olnudki. Muist me neid natuke korjasime ja neist paar purki moosi ma ka keetsin, sest mis nendega ikka muud teha. Krimpsusid ei tahtnud ju keegi niisamagi süüa. Ülejäänud pere ütles nagu ühest suust, et hapu sai. Mina panin kondenspiima peale ja ei saanud sellest hapususest kohe üldse aru. Nojah, igatahes koogimoosiks see jäi.

Koogi valmimise suutsin ma muidugi ajastada beebi uneajaks, mis tähendab... Kõigepealt oli kook vist 35 minutit ahjus, siis jooksin õuest tuppa, piilusin, et võdiseb liigselt, ja panin 15 minutit juurde. Seejärel jooksin uuesti tuppa, lülitasin ahju välja, jätsin ahjuukse lahti ja jooksin tagasi õue, sest loomulikult oli otsustanud minu beebi võimalikult aeglaselt magama jääda. Umbes pool tundi veel jalutamist ja saingi kooki vaadata. Ilmselgelt oli ta liiga kaua ahjus, sest ääred läksid päris tumedaks. Ma usun, et 40-45 minutit on hea küll. Eriti kui pärast veel tükk aega jahtuda lasta.

Vaja läheb:

Põhi

2 dl neljaviljahelbeid

2 dl toortatrajahu

75 g toasooja võid

2 spl naturaalset kakaopulbrit

sool

4 spl pruuni rafineerimata roosuhkrut

küpsetuspulber

1 muna

Kate

5 dl maitsestamata jogurtit

5 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut

3 muna

vanilje(suhkur või pasta või vedelel kujul)

Kreegimoosi

Põhja jaoks segasin käega kõik ained omavahel läbi ja surusin lasagnevormi põhja. Vormi asetasin natukeseks külma. Katte jaoks segasin kõik ained peale moosi kokku. Moosi määrisin põhjale ja katte valasin peale. Kook läks 200 kraadisesse ahju ja ideaalis ehk võiks seal olla 40-45 minutit, kuniks natuke veel võdiseb. Küll ta jahenedes ära hangub.

Ja kuna on külmetusteaeg, siis tuleks nagunii iga toidu- ja koogikorra eel ja järel pista suhu ka peotäis jõhvikaid.

*Algretsept tuli Liinalt

Comments

Mustika-leiva-toorjuustutort aastapäevaks, toortatraga

Eesti Vabariigi aastapäevaks tegin seekord leivaga torti. Alustasin suure hurraaga, aga poole leivapraadimise peal mulle meenus, et mulle tegelikult ei meeldi leivamagustoidud... nii ma siis proovisin seda leiva maitset ära peita, kuid väga see mul ei õnnestunud. Siiski võin ma öelda, samasugustele magusa leiva põlguritele, et lõppkoosluses see leib ei häiri ja tort on tegelikult päris mõnus. Tort iseenesest on ääretult lihtne. Toortatratangu puru võib ka ära jätta, kuid minu meeles lisas see eriti mõnusalt krõmpsu ja toortatratang on ju väga eestipärane. Ma ehk panin veidi palju shokolaadi, see muutis lõikamise keeruliseks, kui shokolaad oli tahenenud. Samas maitse oli jälle mõnus. Pildid said täpselt elulised. Vaja läheb: Põhi 300g meelepärast musta leiba 2 spl pruuni rafineerimata suhkrut maitse järgi kaneeli ja mett Sisu 400g toasooja toorjuustu 200ml vahukoort 200g valget shokolaadi 1 apelsin vaniljesuhkur Kate (külmutatud) mustikad 200...

Munavalgemuffinid*

Kreembrüleed tehes jäid kappi neli munavalget. Beseed ma neist teha ei viitsinud, sest kuigi ma beseed väga armastan, siis tahtsin ma lapsele rohkem sisse sööta kui ainult suhkrut. Päris salaja mul see söömine ka ei õnnestu. Internet pakkus enamasti siiski beseed, beseega kooke või vist üht keeksi ka. Ja siis muffineid. Muffinid on jällegi midagi, mis mul enamasti ei õnnestu. Üldiselt ma pole nende suur fänn ka. Maitsest ei ütleks, et nad nii munavalgesed on. Eriti mõnusad ja kohevad on need loomulikult soojalt ja ära nad söödi ka kõik. Just selline hea ja lihtne retsept see ongi, kui juhtud ühel argiõhtul tegema brüleekreemi, siis saad järgmisel teha muffineid ja ma usun, et keegi ei pahanda. Vaja läheb : 4 munavalget 125 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 50 g võid 1.5 dl toortatrajahu mustikaid-kirsse Munavalged vahustasin tugevaks vahuks ja siis vahustasin jaokaupa lisades hulka suhkru. Seejärjel segasin (pigem tõstsin segi) juurde jahu ja sulatatud ...

Ise tehtud vahu-vahukommid!

Mult ikka küsitakse, et millest ma neid vahukomme teen. Vastus on alati sama - seakondist ja suhkruveest. Põhimõtteliselt ei olegi muud, vaid väiksed nipid lisaks. Figuuri- ega tervisesõbralikud need kommid ei ole, aga vahelduse mõttes, miks mitte. Lisaks on need hirmus odavad. Alustuseks olen ma võtnud alati nami-nami retsepti: 300 g suhkrut 1,5 dl vett või naturaalset mahla 20 g želatiini + 1 dl vett paisutamiseks + tuhksuhkur ja soovi korral veidi sidrunhapet veeretamiseks Suhkruks on minul rafineerimata pruun roosuhkur ja želatiinina kasutan selliseid suuremate liivaterade moodi tükikestega 70 grammist pakki. Kõige olulisem osa on selle mahlaga, sest siiamaani on kõige paremad kommid tulnud, kui mahla asemel on hoopis samapalju marjapüreed. Olen teinud mustsõstarde, vaarikate, mustikate ja arooniatega, kõik on suurepärased. Mustsõstarde ja vaarikate seemned lisavad natukene krõpmsu juurde. Erilist tähelepanu on pälvinud ja kohvikommid. Kusjuures kohv ei pea üldse nii hirmus ka...

Konn Keset Kööki

Search This Blog