Skip to main content

Siiruviiru marmor*


Koogid sünnivad kahel viisil. Võib olla, et külalised tulevad, aga võib ka olla, et kapis lihtsalt seisab miski ja hakkab juba varsti halvaks minema ja sellest oleks kohe vaja kook teha. Seekord oli see teine versioon. Nimelt toorjuust. Teadsin, et tahan teha toorjuustuga kooki, mida saaks ka edukalt festivalile kaasa võtta. Ega neid ausalt öeldes väga palju ette ei tulnudki.

Tume kiht:
200g tumedat shokolaadi
50g võid
150g pruuni rafineerimata roosuhkrut
2 muna
70g toortatrajahu

Hele kiht:
400g toasooja toorjuustu
70g suhkrut
1 muna
umbes 15g kartulitärklist
mustikaid
Sulatasin või ja shokolaadi veevannil ja lisasin suhkru. Kloppisin munad kahe supilusikatäie veega (sest retseptis oli nii, ma ei tea miks seda vett vaja oli. Enam ei paneks, sest põhi jäi natukene kleepuv) lahti ja segasin shokolaadisegu hulka. Viimasena lisasin jahu ja segasin kõik ühtlaseks. Määrisin lasagne vormi võiga ja katsin ühtlaselt seguga.

Heleda kihi jaoks vahustasin esiti toorjuustu suhkruga ja seejärel lisasin muna ning vahustasin veel natuke. Ühtlase massi saavutanud, lisasin tärklise. Saadud segu määrisin tumeda segu peale ja tõstsin/lõikasin siis natukene kihte segamini. Seda peaks kõvasti julgemalt tegema. Mul jäi lõpuks ikka kaks kihti.
Kõige viimasena pikkisin näpuga koogi sisse mõned mustikad, sest marju peab ju ka ikka olema.
Küpsetasin 180 kraadises ahjus 30 minutit ja lasin seejärel koogil täiesti maha jahtuda, enne kui karpi toppima hakkasin.

Ausalt öeldes sai kook nii rammusalt magus, et esimese festivalipäevaga ei jõudnudki seda ära süüa ja pidime ikkagi kallist ja soolast festivalitoitu kõrvale ostma. Teise päeva (ehk kolmandal päeval pärast küpsetamist) hommikusöögiks sobis imehästi. Ühest päikeselisest festivalitamisepäevast oli muidugi esinduslik välimus natukene kadunud, kuid see ei häirinud kedagi. Marju oleks võinud rohkem panna, kuid harva, kui ma nii ei ütle.

*retsepti algidee võtsin Silja Luide kümne jahu raamatust

Comments

Popular posts from this blog

Mustika-leiva-toorjuustutort aastapäevaks, toortatraga

Eesti Vabariigi aastapäevaks tegin seekord leivaga torti. Alustasin suure hurraaga, aga poole leivapraadimise peal mulle meenus, et mulle tegelikult ei meeldi leivamagustoidud... nii ma siis proovisin seda leiva maitset ära peita, kuid väga see mul ei õnnestunud. Siiski võin ma öelda, samasugustele magusa leiva põlguritele, et lõppkoosluses see leib ei häiri ja tort on tegelikult päris mõnus. Tort iseenesest on ääretult lihtne. Toortatratangu puru võib ka ära jätta, kuid minu meeles lisas see eriti mõnusalt krõmpsu ja toortatratang on ju väga eestipärane. Ma ehk panin veidi palju shokolaadi, see muutis lõikamise keeruliseks, kui shokolaad oli tahenenud. Samas maitse oli jälle mõnus. Pildid said täpselt elulised. Vaja läheb: Põhi 300g meelepärast musta leiba 2 spl pruuni rafineerimata suhkrut maitse järgi kaneeli ja mett Sisu 400g toasooja toorjuustu 200ml vahukoort 200g valget shokolaadi 1 apelsin vaniljesuhkur Kate (külmutatud) mustikad 200...

Soolakad Iirisekommid?*

Need kommikäkerdised sai tehtud küll jõuludeks, kuid võid ju ka niisama vahepeal maiustada. Ehk siis proovisin teha kodus ise iirist. Sööjad küll matsutasid ja mõnulesid ja eriti kiitust sai sool, kuid ega see päris selline iiris ei saanud nagu mina oleks tahtnud. Aga võib-olla see ei pidanudki selline saama. Igatahes on iirise tegemine pikk protsess. Esiti oli plaan shokolaadi ainult peale kallata, kuid iiris jäi ikka liiga kleepuv ja siis ma plätserdasin seda igasse külge.  Suuremad kommid said tehtud silikoonist muffinivormidesse ja väiksemad ühte küpsetuspaberiga kaetud ahjuvormi ja hiljem siis väiksemaks lõigatud. Vaja läheb : Iiris 150ml täispiima 170 g kondenspiima (minul oli suhkruga, nii et suhkrut panin sellepärast natuke vähem) 300 g rafineerimata roosuhkrut 100 g võid Kommid ise maitse järgi pähkleid (mina kasutasin india ja kreeka pähkleid) suuremal hulgal shokolaadi, ütleme 300g himaalaja soola Panin kõik paksupõhjalisse kastmep...

Kräsupea*

Esimest korda ma tegin kräsupead kuskil teismelisena, ma arvan. Mu ema ostsis selle jaoks kas liiga paksu või liiga vedela hapukoore (sest üksikasjad ju päris meeles pole) ja sellest ei tulnud midagi välja. Muud ma ei mäletagi, ainult seda, et hapukoor oli täiesti vale ja ma nutsin tükk aega. Rohkem ma polegi seda küpsetanud, kuniks siis nüüd. Vahepeal me oleme pattu teinud ja ostnud Selveri kräsupead, sest see maitseb nii hästi (kuigi sisaldab liiga palju kõike, mida seal olema ei peaks. Ausalt, see koostisosade nimekiri on niiiiii pikk). Otsustasin teha pool kogust. Etteruttavalt võin öelda, et ma ei kujuta ette, kui suur see terve kogus siis on (ilmselgelt kaks kord suurem, ma tean küll). Poolest kogusest tuli ilus koogitäis. Samuti ei viitsinud ma kahte plaati küpsetada ja sellepärast tegin kõik ainult kakaoga (sest kakao on nii hea!) ja otsustasin, et purustan kõik ära ja päris põhjamoodi asja ei tulegi. Muidugi ei mõelnud ma sellele, et siis ma ju tegelikult ei tee lihtsalt...