Skip to main content

Õunakook, mis näeb välja nagu vaarikakook


Sügisene õunauputus nõudis oma osa. Valituks saigi see retsept just sellepärast, et sinna läks õunu ikka sisse ka, mitte et üks õun ja ongi õunakook. Võtsin neid õunu, mis meil oli. Ei olnud need ei väga hapud ega magusad. Suhkrut panin vähem, oleks võinud veel vähem panna. Selles see asi oligi, et ahjust välja võttes ääri nakitsedes tundus, et ikka liiga magus kook. Õnneks olin turul käinud ja oli veel pakk hapusid vaarikaid ka. Muist panin katteks ja ülejäänud tegin kõrvale toormoosiks. Kõige mõnusam osa ongi see toormoos selle karamellikastmega. Õunakook jäi lihtsalt kõhutäiteks kõrvale. 
Ah mis ma lobisen, väga mõnus sai!

Õunte kogust ma ei mõõtnud, vaid tegin suure kausitäie.

Õunamahla, nagu retseptis nõuti, mul ka polnud, võtsin hoopis samapalju vett ja tilgutasin sinna sidrunit sisse. Võib ka lihtsalt vett (või piima) panna, aga siis peaks sooda asemel küpsetuspulbrit kasutama või sidrunhapet juurde panema.

Mina lisasin suhkru kõige viimasena, kuna võtsin enne ühe väikse vormi sisse näputoituvale lapsele oma osa. Mille peale suurem muidugi teatas, et tema tahab ka väikest kooki. Tegin siis talle ka, aga juba suhkruse.

Vaja läheb:
6 dl toortatrajahu
3 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut (või veel vähem)
1 tl soodat
3 muna
2 dl sulatatud võid (ma panin ehk 200g)
1 dl sidrunivett
800g-1kg hapukamaid õunu
India pähkleid
päevalilleseemneid

Karamellikaste
2 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut
50 g võid
0.75 dl vahukoort


Õunad puhastasin ja lõikasin need väikesteks tükkideks. Lisasin seemned, tükeldatud pähklid, munad, sulavõi, sidrunivee ja segasin kõik läbi. Natuke panin kaneeli ka. Siis viskasin peale jahu, sooda ja natuke soola, segasin neid natuke omavahel ja siis kõik kokku. Viimaks lisasin suhkru ja segasin uuesti. Kogu kupatuse valasin võitatud lahtikäivasse vormi ja pistsin 180 kraadiga 40 minutiks ahju. Tegelt plaanisin kauem, aga tikutest rääkis teist juttu. Laste pikukesed vormid võtsin veel varem välja.

Kastme jaoks panin kõik asjad potti, lasin neil sulada ja keeda natuke aega (paar minutit, et suhkur oleks sulanud) ja võtsin siis jälle tulelt. Alguses on ta väga vedel, kui natuke jahtuda lasta, saab paksema kihi koogile kanda. Ma panin natukene ka kaunistuseks läinud vaarikate sisse.



*retsept pärineb kodukirja parimatest paladest 2007

Comments

Popular posts from this blog

Pirnikook

Pirnid, täitsa päris eestimaised pirnid, meile sattus neid kogu kastitäis. Ma panin neid liiga vähe koogi sisse. Soovitan kogu toorjuustu pirnitükke, või miks mitte püreed, täis toppida. Minu koogile oli kindlasti rohkem pirne vaja, et pirnikoogi nime välja teenida.  Mul oli suur soov teha põhi lilla, arooniatega. Küpsetamata tainas tuli niiiii ilus lilla, aga kuumus segas kõik ära. Natukene lillakat alatooni jäi, aga mitte nii nagu pidi. Õnneks arooniate kasulikkus äkki ikka sisse jäi, niipalju kui kuumus alles jättis. Võib-olla natukesekene on taignas maitsetki tunda.  Nii et pirnide- ja arooniatega koogist sai lihtsalt niisama juustukook.  Vaja läheb : Põhi 80 g arooniapüreed 150g toortatrajahu 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 60 g võid Täidis 400 g toasooja toorjuustu 1 tl vaniljepastat 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 2 dl vahukoort 2 muna pirne Põhja jaoks purustasin esmalt külmutatud arooniad ja näppisin selle seejärel jah

Keefiri-kirsikook

Kogustega on sel korral sedasi, et kuna mu tütar mind hirmsasti aidata tahtis, siis said need väga umbkaudsed. Mõnda on kindlasti rohkem ja mõnda kindlasti vähem. Muna-keefirisegu "vahustasime" vana käsivahustajaga - elektri kokkuhoid ikkagi. Kui aga produktiivsuse koha pealt vaadata, siis eks me pigem rohkem segasime. Käsitsi vahustamine on küll maru vahva, kuid väikese lapse käed küll muna ise vahtu ei saa. Kook maitse poolest oleks vajanud vähem suhkrut ja ehk hapumaid marju. Mina pidin kõrvale tegema ühe punasõstrazelee lahti ja seda koogile määrides oli küll päris hea. Kirsse polnud nii muidugi eriti tunda.  Vaja läheb : 2dl toortatrajahu 1dl kerajahu 0.5dl mandlijahu 1.5dl pruuni rafineerimata roosuhkrut küpsetuspulber 0.5tl soodat 3spl sulavõid 1 muna 2dl keefirit 0.5tl vaniljepastat kirsid (minul olid külmutatud) lusikajagu suhkrut Kuivained segasin omavahel läbi. Sulavõi vahustasin koos muna, vaniljepasta ja keefiriga ühtlase

Ise tehtud vahu-vahukommid!

 Mult ikka küsitakse, et millest ma neid vahukomme teen. Vastus on alati sama - seakondist ja suhkruveest. Põhimõtteliselt ei olegi muud, vaid väiksed nipid lisaks. Figuuri- ega tervisesõbralikud need kommid ei ole, aga vahelduse mõttes, miks mitte. Lisaks on need hirmus odavad. Alustuseks olen ma võtnud alati nami-nami retsepti: 300 g suhkrut 1,5 dl vett või naturaalset mahla 20 g želatiini + 1 dl vett paisutamiseks + tuhksuhkur ja soovi korral veidi sidrunhapet veeretamiseks Suhkruks on minul rafineerimata pruun roosuhkur ja želatiinina kasutan selliseid suuremate liivaterade moodi tükikestega 70 grammist pakki. Kõige olulisem osa on selle mahlaga, sest siiamaani on kõige paremad kommid tulnud, kui mahla asemel on hoopis samapalju marjapüreed. Olen teinud mustsõstarde, vaarikate, mustikate ja arooniatega, kõik on suurepärased. Mustsõstarde ja vaarikate seemned lisavad natukene krõpmsu juurde. Erilist tähelepanu on pälvinud ja kohvikommid. Kusjuures kohv ei pea üldse nii hirmus kange