Keefiri-kirsikook

Kogustega on sel korral sedasi, et kuna mu tütar mind hirmsasti aidata tahtis, siis said need väga umbkaudsed. Mõnda on kindlasti rohkem ja mõnda kindlasti vähem.

Muna-keefirisegu "vahustasime" vana käsivahustajaga - elektri kokkuhoid ikkagi. Kui aga produktiivsuse koha pealt vaadata, siis eks me pigem rohkem segasime. Käsitsi vahustamine on küll maru vahva, kuid väikese lapse käed küll muna ise vahtu ei saa.

Kook maitse poolest oleks vajanud vähem suhkrut ja ehk hapumaid marju. Mina pidin kõrvale tegema ühe punasõstrazelee lahti ja seda koogile määrides oli küll päris hea. Kirsse polnud nii muidugi eriti tunda.

Vaja läheb:
2dl toortatrajahu

1dl kerajahu

0.5dl mandlijahu

1.5dl pruuni rafineerimata roosuhkrut

küpsetuspulber

0.5tl soodat

3spl sulavõid

1 muna

2dl keefirit

0.5tl vaniljepastat

kirsid (minul olid külmutatud)

lusikajagu suhkrut

Kuivained segasin omavahel läbi. Sulavõi vahustasin koos muna, vaniljepasta ja keefiriga ühtlaseks massiks (muidugi olin unustanud keefiri varem välja tõsta, mis tähendab, et või läks veidi tükki, aga sest polnud suur lugu). Siis segasin kõik omavahel kokku, lisasin ka kirsid ja kallasin lasagnevormi ning plätserdasin esiti kirsid enamvähem ühtlaselt ja siis pealt siledaks. Kõige peale raputasin supilusikatäie suhkrut. See jäi pärast mõnus krõmps.

Küpsetasin 180 kraadi juures 30 minutit, kuniks tikk tuli koogist puhtalt välja.

Teate kui hea lõhn koogile sai! Suruge pooljahtunud koogile nina vastu ja muudkui hingake hea sisse ja halb endast välja. Puhas meditatsioon!

Comments

Mustika-leiva-toorjuustutort aastapäevaks, toortatraga

Eesti Vabariigi aastapäevaks tegin seekord leivaga torti. Alustasin suure hurraaga, aga poole leivapraadimise peal mulle meenus, et mulle tegelikult ei meeldi leivamagustoidud... nii ma siis proovisin seda leiva maitset ära peita, kuid väga see mul ei õnnestunud. Siiski võin ma öelda, samasugustele magusa leiva põlguritele, et lõppkoosluses see leib ei häiri ja tort on tegelikult päris mõnus. Tort iseenesest on ääretult lihtne. Toortatratangu puru võib ka ära jätta, kuid minu meeles lisas see eriti mõnusalt krõmpsu ja toortatratang on ju väga eestipärane. Ma ehk panin veidi palju shokolaadi, see muutis lõikamise keeruliseks, kui shokolaad oli tahenenud. Samas maitse oli jälle mõnus. Pildid said täpselt elulised. Vaja läheb: Põhi 300g meelepärast musta leiba 2 spl pruuni rafineerimata suhkrut maitse järgi kaneeli ja mett Sisu 400g toasooja toorjuustu 200ml vahukoort 200g valget shokolaadi 1 apelsin vaniljesuhkur Kate (külmutatud) mustikad 200...

Soolakad Iirisekommid?*

Need kommikäkerdised sai tehtud küll jõuludeks, kuid võid ju ka niisama vahepeal maiustada. Ehk siis proovisin teha kodus ise iirist. Sööjad küll matsutasid ja mõnulesid ja eriti kiitust sai sool, kuid ega see päris selline iiris ei saanud nagu mina oleks tahtnud. Aga võib-olla see ei pidanudki selline saama. Igatahes on iirise tegemine pikk protsess. Esiti oli plaan shokolaadi ainult peale kallata, kuid iiris jäi ikka liiga kleepuv ja siis ma plätserdasin seda igasse külge. Suuremad kommid said tehtud silikoonist muffinivormidesse ja väiksemad ühte küpsetuspaberiga kaetud ahjuvormi ja hiljem siis väiksemaks lõigatud. Vaja läheb : Iiris 150ml täispiima 170 g kondenspiima (minul oli suhkruga, nii et suhkrut panin sellepärast natuke vähem) 300 g rafineerimata roosuhkrut 100 g võid Kommid ise maitse järgi pähkleid (mina kasutasin india ja kreeka pähkleid) suuremal hulgal shokolaadi, ütleme 300g himaalaja soola Panin kõik paksupõhjalisse kastmep...

Kräsupea*

Esimest korda ma tegin kräsupead kuskil teismelisena, ma arvan. Mu ema ostsis selle jaoks kas liiga paksu või liiga vedela hapukoore (sest üksikasjad ju päris meeles pole) ja sellest ei tulnud midagi välja. Muud ma ei mäletagi, ainult seda, et hapukoor oli täiesti vale ja ma nutsin tükk aega. Rohkem ma polegi seda küpsetanud, kuniks siis nüüd. Vahepeal me oleme pattu teinud ja ostnud Selveri kräsupead, sest see maitseb nii hästi (kuigi sisaldab liiga palju kõike, mida seal olema ei peaks. Ausalt, see koostisosade nimekiri on niiiiii pikk). Otsustasin teha pool kogust. Etteruttavalt võin öelda, et ma ei kujuta ette, kui suur see terve kogus siis on (ilmselgelt kaks kord suurem, ma tean küll). Poolest kogusest tuli ilus koogitäis. Samuti ei viitsinud ma kahte plaati küpsetada ja sellepärast tegin kõik ainult kakaoga (sest kakao on nii hea!) ja otsustasin, et purustan kõik ära ja päris põhjamoodi asja ei tulegi. Muidugi ei mõelnud ma sellele, et siis ma ju tegelikult ei tee lihtsalt...

Konn Keset Kööki

Search This Blog