Skip to main content

Keefiri-kirsikook

Kogustega on sel korral sedasi, et kuna mu tütar mind hirmsasti aidata tahtis, siis said need väga umbkaudsed. Mõnda on kindlasti rohkem ja mõnda kindlasti vähem.
Muna-keefirisegu "vahustasime" vana käsivahustajaga - elektri kokkuhoid ikkagi. Kui aga produktiivsuse koha pealt vaadata, siis eks me pigem rohkem segasime. Käsitsi vahustamine on küll maru vahva, kuid väikese lapse käed küll muna ise vahtu ei saa.

Kook maitse poolest oleks vajanud vähem suhkrut ja ehk hapumaid marju. Mina pidin kõrvale tegema ühe punasõstrazelee lahti ja seda koogile määrides oli küll päris hea. Kirsse polnud nii muidugi eriti tunda. 


Vaja läheb:
2dl toortatrajahu
1dl kerajahu
0.5dl mandlijahu
1.5dl pruuni rafineerimata roosuhkrut
küpsetuspulber
0.5tl soodat
3spl sulavõid
1 muna
2dl keefirit
0.5tl vaniljepastat
kirsid (minul olid külmutatud)
lusikajagu suhkrut

Kuivained segasin omavahel läbi. Sulavõi vahustasin koos muna, vaniljepasta ja keefiriga ühtlaseks massiks (muidugi olin unustanud keefiri varem välja tõsta, mis tähendab, et või läks veidi tükki, aga sest polnud suur lugu). Siis segasin kõik omavahel kokku, lisasin ka kirsid ja kallasin lasagnevormi ning plätserdasin esiti kirsid enamvähem ühtlaselt ja siis pealt siledaks. Kõige peale raputasin supilusikatäie suhkrut. See jäi pärast mõnus krõmps.
Küpsetasin 180 kraadi juures 30 minutit, kuniks tikk tuli koogist puhtalt välja.

Teate kui hea lõhn koogile sai! Suruge pooljahtunud koogile nina vastu ja muudkui hingake hea sisse ja halb endast välja. Puhas meditatsioon!
Labels:

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Mustika-leiva-toorjuustutort aastapäevaks, toortatraga

Eesti Vabariigi aastapäevaks tegin seekord leivaga torti. Alustasin suure hurraaga, aga poole leivapraadimise peal mulle meenus, et mulle tegelikult ei meeldi leivamagustoidud... nii ma siis proovisin seda leiva maitset ära peita, kuid väga see mul ei õnnestunud. Siiski võin ma öelda, samasugustele magusa leiva põlguritele, et lõppkoosluses see leib ei häiri ja tort on tegelikult päris mõnus. Tort iseenesest on ääretult lihtne. Toortatratangu puru võib ka ära jätta, kuid minu meeles lisas see eriti mõnusalt krõmpsu ja toortatratang on ju väga eestipärane. Ma ehk panin veidi palju shokolaadi, see muutis lõikamise keeruliseks, kui shokolaad oli tahenenud. Samas maitse oli jälle mõnus. Pildid said täpselt elulised. Vaja läheb: Põhi 300g meelepärast musta leiba 2 spl pruuni rafineerimata suhkrut maitse järgi kaneeli ja mett Sisu 400g toasooja toorjuustu 200ml vahukoort 200g valget shokolaadi 1 apelsin vaniljesuhkur Kate (külmutatud) mustikad 200...
Post a Comment
Read more

Munavalgemuffinid*

Kreembrüleed tehes jäid kappi neli munavalget. Beseed ma neist teha ei viitsinud, sest kuigi ma beseed väga armastan, siis tahtsin ma lapsele rohkem sisse sööta kui ainult suhkrut. Päris salaja mul see söömine ka ei õnnestu. Internet pakkus enamasti siiski beseed, beseega kooke või vist üht keeksi ka. Ja siis muffineid. Muffinid on jällegi midagi, mis mul enamasti ei õnnestu. Üldiselt ma pole nende suur fänn ka.  Maitsest ei ütleks, et nad nii munavalgesed on. Eriti mõnusad ja kohevad on need loomulikult soojalt ja ära nad söödi ka kõik. Just selline hea ja lihtne retsept see ongi, kui juhtud ühel argiõhtul tegema brüleekreemi, siis saad järgmisel teha muffineid ja ma usun, et keegi ei pahanda. Vaja läheb : 4 munavalget 125 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 50 g võid 1.5 dl toortatrajahu mustikaid-kirsse Munavalged vahustasin tugevaks vahuks ja siis vahustasin jaokaupa lisades hulka suhkru. Seejärjel segasin (pigem tõstsin segi) juurde jahu ja sulatatud ...
Post a Comment
Read more

Ise tehtud vahu-vahukommid!

 Mult ikka küsitakse, et millest ma neid vahukomme teen. Vastus on alati sama - seakondist ja suhkruveest. Põhimõtteliselt ei olegi muud, vaid väiksed nipid lisaks. Figuuri- ega tervisesõbralikud need kommid ei ole, aga vahelduse mõttes, miks mitte. Lisaks on need hirmus odavad. Alustuseks olen ma võtnud alati nami-nami retsepti: 300 g suhkrut 1,5 dl vett või naturaalset mahla 20 g želatiini + 1 dl vett paisutamiseks + tuhksuhkur ja soovi korral veidi sidrunhapet veeretamiseks Suhkruks on minul rafineerimata pruun roosuhkur ja želatiinina kasutan selliseid suuremate liivaterade moodi tükikestega 70 grammist pakki. Kõige olulisem osa on selle mahlaga, sest siiamaani on kõige paremad kommid tulnud, kui mahla asemel on hoopis samapalju marjapüreed. Olen teinud mustsõstarde, vaarikate, mustikate ja arooniatega, kõik on suurepärased. Mustsõstarde ja vaarikate seemned lisavad natukene krõpmsu juurde. Erilist tähelepanu on pälvinud ja kohvikommid. Kusjuures kohv ei pea üldse nii hirmus ka...
Post a Comment
Read more