Konn Keset Kööki

Eesti Vabariigi aastapäevaks tegin seekord leivaga torti. Alustasin suure hurraaga, aga poole leivapraadimise peal mulle meenus, et mulle tegelikult ei meeldi leivamagustoidud... nii ma siis proovisin seda leiva maitset ära peita, kuid väga see mul ei õnnestunud. Siiski võin ma öelda, samasugustele magusa leiva põlguritele, et lõppkoosluses see leib ei häiri ja tort on tegelikult päris mõnus. Tort iseenesest on ääretult lihtne. Toortatratangu puru võib ka ära jätta, kuid minu meeles lisas see eriti mõnusalt krõmpsu ja toortatratang on ju väga eestipärane. Ma ehk panin veidi palju shokolaadi, see muutis lõikamise keeruliseks, kui shokolaad oli tahenenud. Samas maitse oli jälle mõnus. Pildid said täpselt elulised. Vaja läheb: Põhi 300g meelepärast musta leiba 2 spl pruuni rafineerimata suhkrut maitse järgi kaneeli ja mett Sisu 400g toasooja toorjuustu 200ml vahukoort 200g valget shokolaadi 1 apelsin vaniljesuhkur Kate (külmutatud) mustikad 200

Olgugi, et väljas on august on ju suvi kestnud kolm kuud ja see peaks tähendama, et on sügis. Muru on juba ammu kuivanud ja kaselehed langevad juba pikemat aega - järelikult ongi. Siia üks sügisene sibulapirukas ja kaks väikest mustade sõstardega koogikest. Minu meelest said mõlemad väga hirmus head. Vaja läheb: Põhi   1 dl toortatrajahu 1 dl kikerhernejahu 2 dl kaerajahu 2 dl riivitud porgandit 100 g toasooja võid 0.5 tl soola 1 tl küpsetuspulbrit kurkumit Kate viis mõnusat sibulat 1 dl toidukoort 1 dl vett kaks muna supilusikatäis võid praadimiseks maitseks soola ja tilli soovi korral juustu Põhja jaoks tuleb kõik koostisosad kokku segada ja saadud tainas vajutada võiga määritud pirukavormi põhja ja äärtele. Põhi läheb esialgu pooleks tunniks külmkappi tahenema.  Samal ajal saab sibulad tükeldada ja praadida. Mina tükeldasin pisikesteks ja praadisin või ja soolaga mõnusalt pehmeks, nii et hakkasid vaikselt kuldset värvust omandama. Seejärel panin põhj

Meie väikses linnakeses korraldati suuri pidustusi ja nii ma otsustasin, et nende pidustuste sees saab olema ka minu esimene kodukohvikukogemus. Muidugi, nädal või ehk vähemgi enne kuulutatu välja, et esimene siinne kodukohvikute päev on augustis. Vot sulle säh. Õnneks või kahjuks oleme me kõik siis Tallinnas ja mingit kohvikut nagunii teha ei saaks. Tegime siis, kui meile meeldis. Alguses proovisin endale teisi ka mesti leida, kuid lõpuks tegime oma perega. Minu ema keetis suppi, mina küpsetasin kooke ja elukaaslane tegeles muude pädevustega. Retsepte ma täna ei jaga, kuid jagan meie menüüd. Soolastest olid esindatud juurikatest, enamasti porgandist, püreesupp ja kohupiimakarask erinevate määretega (india pähkli ja röstitud paprika, peedihummus, juustusalat ja maitsevõi). Magusatest olid laual apelsini-shokolaadikook piparmündikreemiga, laimi-pistaatsia kook, greibi-kardemoni kook, pärmitaignal rabarberikook, kräsupeamuffinid ehk kräsuffinid, pätsikesed, pohla-kardemonikook, a

Sellest koogist sõin ma tegelikult ise ära ainult ühe ampsu. Mitte, et kook halb olnud oleks (ma kuulsin üsna mitmeid kiidusõnu), ise olin parajasti lihtsalt üht puhastuskuuri (nagu Indias oksetõbesid kutsutakse) läbimas ja ei tahtnud toidule just väga lähedale sattuda. Hea, et kõik enne külaliste tulekut valmis sai tehtud. Nii sai nad sööma lasta ja ise kuskil mujal muid mõtteid mõlgutada. Küll selle ühe ampsu juures tundusid mulle eriti mõnusad just vaarikad. See keskmine kiht oli nii puhtalt ehe. Apelsinikreemikihile oleks võinud ehk isegi vunki juurde panna, äkki sidrunit. Ja mina võtsin ikka korralikud supilusikad seda kookosõli, võib veidi vähem. Nüüdseks olen ma juba paar korda proovinud india pähklitest kreemi teha. Ma ei tea, kas asi on minu saumiksris, aga mina ei suuda seda siidiselt kreemiaks saada. Ikka on natukene tükkidega. Vaja läheb : Põhi 3 dl toortatrajahu 125 g võid 0.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkurt 1 munakollane 1-2 spl külma vett Täidis pa

Need kommikäkerdised sai tehtud küll jõuludeks, kuid võid ju ka niisama vahepeal maiustada. Ehk siis proovisin teha kodus ise iirist. Sööjad küll matsutasid ja mõnulesid ja eriti kiitust sai sool, kuid ega see päris selline iiris ei saanud nagu mina oleks tahtnud. Aga võib-olla see ei pidanudki selline saama. Igatahes on iirise tegemine pikk protsess. Esiti oli plaan shokolaadi ainult peale kallata, kuid iiris jäi ikka liiga kleepuv ja siis ma plätserdasin seda igasse külge.  Suuremad kommid said tehtud silikoonist muffinivormidesse ja väiksemad ühte küpsetuspaberiga kaetud ahjuvormi ja hiljem siis väiksemaks lõigatud. Vaja läheb : Iiris 150ml täispiima 170 g kondenspiima (minul oli suhkruga, nii et suhkrut panin sellepärast natuke vähem) 300 g rafineerimata roosuhkrut 100 g võid Kommid ise maitse järgi pähkleid (mina kasutasin india ja kreeka pähkleid) suuremal hulgal shokolaadi, ütleme 300g himaalaja soola Panin kõik paksupõhjalisse kastmepanni

Piparkookide glasuurimisest oli ootel endiselt palju pastöriseeritud munavalget. Mul hakkasid juba mõtted otsa saama ja tiirutasid aina sefiiri juurde tagasi. Ma korra pagarikoolis tegin sefiiri või õigemini olin kaasosaline sefiiri tegemisel. Samuti leian ma, et poes olevad sefiirid on ka iseenesest üsna head, need kõvad ja shokolaadiga kaetud.  Sefiiriäparduste juurde jõuan hiljem. Kõigepealt tahan rääkida tulsist. Kes see ikka teeb sefiiri lihtsalt niisama. Mina otsustasin teha tulsimaitselit. Etteruttavalt võin öelda, et maitses nagu nõgesemarmelaad - natuke taimne ja palju magus. Mõni arvas ka, et jõulune. Tulsi on tee, teise nimega India basiilik või püha basiilik. Esimest korda ma ehk jõingi seda Indias. Tal on selline natuke vürtsine ja niiiiii hea maitse. Just selline karge ilma jook (aga sobib imeliselt ka suvesse). Tükk aega leidsin ma Eestist seda ainult teekotikestes ja need kuluvad ju nii ruttu ja on kallid ka. Nüüd just enne jõule avastasin Chado e-poe , nii et huv