Skip to main content

Vaarikakook apelsinikreemiga

Sellest koogist sõin ma tegelikult ise ära ainult ühe ampsu. Mitte, et kook halb olnud oleks (ma kuulsin üsna mitmeid kiidusõnu), ise olin parajasti lihtsalt üht puhastuskuuri (nagu Indias oksetõbesid kutsutakse) läbimas ja ei tahtnud toidule just väga lähedale sattuda. Hea, et kõik enne külaliste tulekut valmis sai tehtud. Nii sai nad sööma lasta ja ise kuskil mujal muid mõtteid mõlgutada. Küll selle ühe ampsu juures tundusid mulle eriti mõnusad just vaarikad. See keskmine kiht oli nii puhtalt ehe. Apelsinikreemikihile oleks võinud ehk isegi vunki juurde panna, äkki sidrunit. Ja mina võtsin ikka korralikud supilusikad seda kookosõli, võib veidi vähem.


Nüüdseks olen ma juba paar korda proovinud india pähklitest kreemi teha. Ma ei tea, kas asi on minu saumiksris, aga mina ei suuda seda siidiselt kreemiaks saada. Ikka on natukene tükkidega.

Vaja läheb:
Põhi
3 dl toortatrajahu
125 g võid
0.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkurt
1 munakollane
1-2 spl külma vett

Täidis
pakk külmutatud vaarikaid
1 spl tärklist
kuskil 2-3 spl mandlijahu

Apelsinikreem
100 g üleöö leotatud india pähkeid
3 spl kookosõli
maitse järgi suhkrut või agaavisiirupit
ükskõik, mis kujul vaniljet
1 fileeritud apelsin

Segasin kuivained omavahel ja näppisin juurde või. Kui segu sai ühtalselt puruseks, segasin juurde munakollase ja supilusikad külma vett. Tainas ei tohi jääda liiga kleepuv, kuid peab saama mõnusaks ühtlaseks massiks. Taina surusin koogivormi põhja ja äärtele ja uhasin üle tärklisega läbi segatud külmutatud vaarikatega. Poolkook läks 35 minutiks 175 kraadiga ahju. Vaarikad hakkasid juba tegema tumenemisnägusid, seepärast võtsin välja. Kahvliga surusin vaarikamassi ühtlaseks ja raputasin igaks juhuks mandlijahuga üle. Niipalju, et päris kõik koheselt vaarikamahla täis ei imbunud, kuid liialt kuiva puru ka ei jäänud. Nii ta jahtuma jäi.

Apelsinikreemi jaoks püreestasin kõik ühtlaseks. Apelsini puhastasin seekord nagu greibi - lõikasin pooleks ja eemaldasin lusikaga selle kõige mõnusama osa. Kreemi suskasin tordipritsikotti ja tupsutasin jahtunud koogile. 

Comments

Popular posts from this blog

Mustika-leiva-toorjuustutort aastapäevaks, toortatraga

Eesti Vabariigi aastapäevaks tegin seekord leivaga torti. Alustasin suure hurraaga, aga poole leivapraadimise peal mulle meenus, et mulle tegelikult ei meeldi leivamagustoidud... nii ma siis proovisin seda leiva maitset ära peita, kuid väga see mul ei õnnestunud. Siiski võin ma öelda, samasugustele magusa leiva põlguritele, et lõppkoosluses see leib ei häiri ja tort on tegelikult päris mõnus. Tort iseenesest on ääretult lihtne. Toortatratangu puru võib ka ära jätta, kuid minu meeles lisas see eriti mõnusalt krõmpsu ja toortatratang on ju väga eestipärane. Ma ehk panin veidi palju shokolaadi, see muutis lõikamise keeruliseks, kui shokolaad oli tahenenud. Samas maitse oli jälle mõnus. Pildid said täpselt elulised. Vaja läheb: Põhi 300g meelepärast musta leiba 2 spl pruuni rafineerimata suhkrut maitse järgi kaneeli ja mett Sisu 400g toasooja toorjuustu 200ml vahukoort 200g valget shokolaadi 1 apelsin vaniljesuhkur Kate (külmutatud) mustikad 200...

Soolakad Iirisekommid?*

Need kommikäkerdised sai tehtud küll jõuludeks, kuid võid ju ka niisama vahepeal maiustada. Ehk siis proovisin teha kodus ise iirist. Sööjad küll matsutasid ja mõnulesid ja eriti kiitust sai sool, kuid ega see päris selline iiris ei saanud nagu mina oleks tahtnud. Aga võib-olla see ei pidanudki selline saama. Igatahes on iirise tegemine pikk protsess. Esiti oli plaan shokolaadi ainult peale kallata, kuid iiris jäi ikka liiga kleepuv ja siis ma plätserdasin seda igasse külge.  Suuremad kommid said tehtud silikoonist muffinivormidesse ja väiksemad ühte küpsetuspaberiga kaetud ahjuvormi ja hiljem siis väiksemaks lõigatud. Vaja läheb : Iiris 150ml täispiima 170 g kondenspiima (minul oli suhkruga, nii et suhkrut panin sellepärast natuke vähem) 300 g rafineerimata roosuhkrut 100 g võid Kommid ise maitse järgi pähkleid (mina kasutasin india ja kreeka pähkleid) suuremal hulgal shokolaadi, ütleme 300g himaalaja soola Panin kõik paksupõhjalisse kastmep...

Kräsupea*

Esimest korda ma tegin kräsupead kuskil teismelisena, ma arvan. Mu ema ostsis selle jaoks kas liiga paksu või liiga vedela hapukoore (sest üksikasjad ju päris meeles pole) ja sellest ei tulnud midagi välja. Muud ma ei mäletagi, ainult seda, et hapukoor oli täiesti vale ja ma nutsin tükk aega. Rohkem ma polegi seda küpsetanud, kuniks siis nüüd. Vahepeal me oleme pattu teinud ja ostnud Selveri kräsupead, sest see maitseb nii hästi (kuigi sisaldab liiga palju kõike, mida seal olema ei peaks. Ausalt, see koostisosade nimekiri on niiiiii pikk). Otsustasin teha pool kogust. Etteruttavalt võin öelda, et ma ei kujuta ette, kui suur see terve kogus siis on (ilmselgelt kaks kord suurem, ma tean küll). Poolest kogusest tuli ilus koogitäis. Samuti ei viitsinud ma kahte plaati küpsetada ja sellepärast tegin kõik ainult kakaoga (sest kakao on nii hea!) ja otsustasin, et purustan kõik ära ja päris põhjamoodi asja ei tulegi. Muidugi ei mõelnud ma sellele, et siis ma ju tegelikult ei tee lihtsalt...