Skip to main content

Vaarikakook apelsinikreemiga

Sellest koogist sõin ma tegelikult ise ära ainult ühe ampsu. Mitte, et kook halb olnud oleks (ma kuulsin üsna mitmeid kiidusõnu), ise olin parajasti lihtsalt üht puhastuskuuri (nagu Indias oksetõbesid kutsutakse) läbimas ja ei tahtnud toidule just väga lähedale sattuda. Hea, et kõik enne külaliste tulekut valmis sai tehtud. Nii sai nad sööma lasta ja ise kuskil mujal muid mõtteid mõlgutada. Küll selle ühe ampsu juures tundusid mulle eriti mõnusad just vaarikad. See keskmine kiht oli nii puhtalt ehe. Apelsinikreemikihile oleks võinud ehk isegi vunki juurde panna, äkki sidrunit. Ja mina võtsin ikka korralikud supilusikad seda kookosõli, võib veidi vähem.


Nüüdseks olen ma juba paar korda proovinud india pähklitest kreemi teha. Ma ei tea, kas asi on minu saumiksris, aga mina ei suuda seda siidiselt kreemiaks saada. Ikka on natukene tükkidega.

Vaja läheb:
Põhi
3 dl toortatrajahu
125 g võid
0.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkurt
1 munakollane
1-2 spl külma vett

Täidis
pakk külmutatud vaarikaid
1 spl tärklist
kuskil 2-3 spl mandlijahu

Apelsinikreem
100 g üleöö leotatud india pähkeid
3 spl kookosõli
maitse järgi suhkrut või agaavisiirupit
ükskõik, mis kujul vaniljet
1 fileeritud apelsin

Segasin kuivained omavahel ja näppisin juurde või. Kui segu sai ühtalselt puruseks, segasin juurde munakollase ja supilusikad külma vett. Tainas ei tohi jääda liiga kleepuv, kuid peab saama mõnusaks ühtlaseks massiks. Taina surusin koogivormi põhja ja äärtele ja uhasin üle tärklisega läbi segatud külmutatud vaarikatega. Poolkook läks 35 minutiks 175 kraadiga ahju. Vaarikad hakkasid juba tegema tumenemisnägusid, seepärast võtsin välja. Kahvliga surusin vaarikamassi ühtlaseks ja raputasin igaks juhuks mandlijahuga üle. Niipalju, et päris kõik koheselt vaarikamahla täis ei imbunud, kuid liialt kuiva puru ka ei jäänud. Nii ta jahtuma jäi.

Apelsinikreemi jaoks püreestasin kõik ühtlaseks. Apelsini puhastasin seekord nagu greibi - lõikasin pooleks ja eemaldasin lusikaga selle kõige mõnusama osa. Kreemi suskasin tordipritsikotti ja tupsutasin jahtunud koogile. 
Labels:

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Pirnikook

Pirnid, täitsa päris eestimaised pirnid, meile sattus neid kogu kastitäis. Ma panin neid liiga vähe koogi sisse. Soovitan kogu toorjuustu pirnitükke, või miks mitte püreed, täis toppida. Minu koogile oli kindlasti rohkem pirne vaja, et pirnikoogi nime välja teenida.  Mul oli suur soov teha põhi lilla, arooniatega. Küpsetamata tainas tuli niiiii ilus lilla, aga kuumus segas kõik ära. Natukene lillakat alatooni jäi, aga mitte nii nagu pidi. Õnneks arooniate kasulikkus äkki ikka sisse jäi, niipalju kui kuumus alles jättis. Võib-olla natukesekene on taignas maitsetki tunda.  Nii et pirnide- ja arooniatega koogist sai lihtsalt niisama juustukook.  Vaja läheb : Põhi 80 g arooniapüreed 150g toortatrajahu 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 60 g võid Täidis 400 g toasooja toorjuustu 1 tl vaniljepastat 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 2 dl vahukoort 2 muna pirne Põhja jaoks purustasin esmalt külmutatud arooniad ja näppisin sell...
Post a Comment
Read more

Kräsupea*

Esimest korda ma tegin kräsupead kuskil teismelisena, ma arvan. Mu ema ostsis selle jaoks kas liiga paksu või liiga vedela hapukoore (sest üksikasjad ju päris meeles pole) ja sellest ei tulnud midagi välja. Muud ma ei mäletagi, ainult seda, et hapukoor oli täiesti vale ja ma nutsin tükk aega. Rohkem ma polegi seda küpsetanud, kuniks siis nüüd. Vahepeal me oleme pattu teinud ja ostnud Selveri kräsupead, sest see maitseb nii hästi (kuigi sisaldab liiga palju kõike, mida seal olema ei peaks. Ausalt, see koostisosade nimekiri on niiiiii pikk). Otsustasin teha pool kogust. Etteruttavalt võin öelda, et ma ei kujuta ette, kui suur see terve kogus siis on (ilmselgelt kaks kord suurem, ma tean küll). Poolest kogusest tuli ilus koogitäis. Samuti ei viitsinud ma kahte plaati küpsetada ja sellepärast tegin kõik ainult kakaoga (sest kakao on nii hea!) ja otsustasin, et purustan kõik ära ja päris põhjamoodi asja ei tulegi. Muidugi ei mõelnud ma sellele, et siis ma ju tegelikult ei tee lihtsalt...
Post a Comment
Read more

Muffinid sibula, juustu ja toortatrajahuga

Vahelduseks midagi täiesti soolast. Need olid plaanitud lihtsalt päraslõunaseks ampsuks, et jõuaks õhtusöögi ära oodata, kuid kujunesid toitvaks ja koos kausitäie õuntega said nad lõpuks õhtusöögiks. Seekord, kuna juust on ikkagi üsna soolane, ei teinud ma meie pere kõige väiksemale eraldi muffinit. Ilmselt just seetõttu kiitis ta asja heaks ja sõi ühe täiesti üksinda ära. Veidi suurem muidugi sõi ainult juustu. Soolaga ongi siin nii, et mina ei pannud juurde. Küll panin ma täiesti tavalist juustu ja tegelikult oleks võinud natukene soola olla küll. Kui panna aga mingit tugevamat juustu, siis ma usun, et soolaprobleemi ei tule. Kanepi- ja linaseemnejahu ka tegelikult ei pea panema. Lihtsalt jahude kogus kokku võiks enamvähem sama olla. Kanepi- ja linaseemneid ja ka kõrvitsa või ükskõik, mis muid seemneid, võib vabalt ka seemne kujul juurde lisada. Mul juhtusid olema lihtsalt jahud ja ainult päevalilleseemned seemne kujul. Seemneid muidugi soovitan panna, sest natukene krõmps...
Post a Comment
Read more