Skip to main content

Vaarikakook apelsinikreemiga

Sellest koogist sõin ma tegelikult ise ära ainult ühe ampsu. Mitte, et kook halb olnud oleks (ma kuulsin üsna mitmeid kiidusõnu), ise olin parajasti lihtsalt üht puhastuskuuri (nagu Indias oksetõbesid kutsutakse) läbimas ja ei tahtnud toidule just väga lähedale sattuda. Hea, et kõik enne külaliste tulekut valmis sai tehtud. Nii sai nad sööma lasta ja ise kuskil mujal muid mõtteid mõlgutada. Küll selle ühe ampsu juures tundusid mulle eriti mõnusad just vaarikad. See keskmine kiht oli nii puhtalt ehe. Apelsinikreemikihile oleks võinud ehk isegi vunki juurde panna, äkki sidrunit. Ja mina võtsin ikka korralikud supilusikad seda kookosõli, võib veidi vähem.


Nüüdseks olen ma juba paar korda proovinud india pähklitest kreemi teha. Ma ei tea, kas asi on minu saumiksris, aga mina ei suuda seda siidiselt kreemiaks saada. Ikka on natukene tükkidega.

Vaja läheb:
Põhi
3 dl toortatrajahu
125 g võid
0.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkurt
1 munakollane
1-2 spl külma vett

Täidis
pakk külmutatud vaarikaid
1 spl tärklist
kuskil 2-3 spl mandlijahu

Apelsinikreem
100 g üleöö leotatud india pähkeid
3 spl kookosõli
maitse järgi suhkrut või agaavisiirupit
ükskõik, mis kujul vaniljet
1 fileeritud apelsin

Segasin kuivained omavahel ja näppisin juurde või. Kui segu sai ühtalselt puruseks, segasin juurde munakollase ja supilusikad külma vett. Tainas ei tohi jääda liiga kleepuv, kuid peab saama mõnusaks ühtlaseks massiks. Taina surusin koogivormi põhja ja äärtele ja uhasin üle tärklisega läbi segatud külmutatud vaarikatega. Poolkook läks 35 minutiks 175 kraadiga ahju. Vaarikad hakkasid juba tegema tumenemisnägusid, seepärast võtsin välja. Kahvliga surusin vaarikamassi ühtlaseks ja raputasin igaks juhuks mandlijahuga üle. Niipalju, et päris kõik koheselt vaarikamahla täis ei imbunud, kuid liialt kuiva puru ka ei jäänud. Nii ta jahtuma jäi.

Apelsinikreemi jaoks püreestasin kõik ühtlaseks. Apelsini puhastasin seekord nagu greibi - lõikasin pooleks ja eemaldasin lusikaga selle kõige mõnusama osa. Kreemi suskasin tordipritsikotti ja tupsutasin jahtunud koogile. 

Comments

Popular posts from this blog

Pirnikook

Pirnid, täitsa päris eestimaised pirnid, meile sattus neid kogu kastitäis. Ma panin neid liiga vähe koogi sisse. Soovitan kogu toorjuustu pirnitükke, või miks mitte püreed, täis toppida. Minu koogile oli kindlasti rohkem pirne vaja, et pirnikoogi nime välja teenida.  Mul oli suur soov teha põhi lilla, arooniatega. Küpsetamata tainas tuli niiiii ilus lilla, aga kuumus segas kõik ära. Natukene lillakat alatooni jäi, aga mitte nii nagu pidi. Õnneks arooniate kasulikkus äkki ikka sisse jäi, niipalju kui kuumus alles jättis. Võib-olla natukesekene on taignas maitsetki tunda.  Nii et pirnide- ja arooniatega koogist sai lihtsalt niisama juustukook.  Vaja läheb : Põhi 80 g arooniapüreed 150g toortatrajahu 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 60 g võid Täidis 400 g toasooja toorjuustu 1 tl vaniljepastat 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 2 dl vahukoort 2 muna pirne Põhja jaoks purustasin esmalt külmutatud arooniad ja näppisin selle seejärel jah

Keefiri-kirsikook

Kogustega on sel korral sedasi, et kuna mu tütar mind hirmsasti aidata tahtis, siis said need väga umbkaudsed. Mõnda on kindlasti rohkem ja mõnda kindlasti vähem. Muna-keefirisegu "vahustasime" vana käsivahustajaga - elektri kokkuhoid ikkagi. Kui aga produktiivsuse koha pealt vaadata, siis eks me pigem rohkem segasime. Käsitsi vahustamine on küll maru vahva, kuid väikese lapse käed küll muna ise vahtu ei saa. Kook maitse poolest oleks vajanud vähem suhkrut ja ehk hapumaid marju. Mina pidin kõrvale tegema ühe punasõstrazelee lahti ja seda koogile määrides oli küll päris hea. Kirsse polnud nii muidugi eriti tunda.  Vaja läheb : 2dl toortatrajahu 1dl kerajahu 0.5dl mandlijahu 1.5dl pruuni rafineerimata roosuhkrut küpsetuspulber 0.5tl soodat 3spl sulavõid 1 muna 2dl keefirit 0.5tl vaniljepastat kirsid (minul olid külmutatud) lusikajagu suhkrut Kuivained segasin omavahel läbi. Sulavõi vahustasin koos muna, vaniljepasta ja keefiriga ühtlase

Ise tehtud vahu-vahukommid!

 Mult ikka küsitakse, et millest ma neid vahukomme teen. Vastus on alati sama - seakondist ja suhkruveest. Põhimõtteliselt ei olegi muud, vaid väiksed nipid lisaks. Figuuri- ega tervisesõbralikud need kommid ei ole, aga vahelduse mõttes, miks mitte. Lisaks on need hirmus odavad. Alustuseks olen ma võtnud alati nami-nami retsepti: 300 g suhkrut 1,5 dl vett või naturaalset mahla 20 g želatiini + 1 dl vett paisutamiseks + tuhksuhkur ja soovi korral veidi sidrunhapet veeretamiseks Suhkruks on minul rafineerimata pruun roosuhkur ja želatiinina kasutan selliseid suuremate liivaterade moodi tükikestega 70 grammist pakki. Kõige olulisem osa on selle mahlaga, sest siiamaani on kõige paremad kommid tulnud, kui mahla asemel on hoopis samapalju marjapüreed. Olen teinud mustsõstarde, vaarikate, mustikate ja arooniatega, kõik on suurepärased. Mustsõstarde ja vaarikate seemned lisavad natukene krõpmsu juurde. Erilist tähelepanu on pälvinud ja kohvikommid. Kusjuures kohv ei pea üldse nii hirmus kange