Skip to main content

Vaarikakook apelsinikreemiga

Sellest koogist sõin ma tegelikult ise ära ainult ühe ampsu. Mitte, et kook halb olnud oleks (ma kuulsin üsna mitmeid kiidusõnu), ise olin parajasti lihtsalt üht puhastuskuuri (nagu Indias oksetõbesid kutsutakse) läbimas ja ei tahtnud toidule just väga lähedale sattuda. Hea, et kõik enne külaliste tulekut valmis sai tehtud. Nii sai nad sööma lasta ja ise kuskil mujal muid mõtteid mõlgutada. Küll selle ühe ampsu juures tundusid mulle eriti mõnusad just vaarikad. See keskmine kiht oli nii puhtalt ehe. Apelsinikreemikihile oleks võinud ehk isegi vunki juurde panna, äkki sidrunit. Ja mina võtsin ikka korralikud supilusikad seda kookosõli, võib veidi vähem.


Nüüdseks olen ma juba paar korda proovinud india pähklitest kreemi teha. Ma ei tea, kas asi on minu saumiksris, aga mina ei suuda seda siidiselt kreemiaks saada. Ikka on natukene tükkidega.

Vaja läheb:
Põhi
3 dl toortatrajahu
125 g võid
0.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkurt
1 munakollane
1-2 spl külma vett

Täidis
pakk külmutatud vaarikaid
1 spl tärklist
kuskil 2-3 spl mandlijahu

Apelsinikreem
100 g üleöö leotatud india pähkeid
3 spl kookosõli
maitse järgi suhkrut või agaavisiirupit
ükskõik, mis kujul vaniljet
1 fileeritud apelsin

Segasin kuivained omavahel ja näppisin juurde või. Kui segu sai ühtalselt puruseks, segasin juurde munakollase ja supilusikad külma vett. Tainas ei tohi jääda liiga kleepuv, kuid peab saama mõnusaks ühtlaseks massiks. Taina surusin koogivormi põhja ja äärtele ja uhasin üle tärklisega läbi segatud külmutatud vaarikatega. Poolkook läks 35 minutiks 175 kraadiga ahju. Vaarikad hakkasid juba tegema tumenemisnägusid, seepärast võtsin välja. Kahvliga surusin vaarikamassi ühtlaseks ja raputasin igaks juhuks mandlijahuga üle. Niipalju, et päris kõik koheselt vaarikamahla täis ei imbunud, kuid liialt kuiva puru ka ei jäänud. Nii ta jahtuma jäi.

Apelsinikreemi jaoks püreestasin kõik ühtlaseks. Apelsini puhastasin seekord nagu greibi - lõikasin pooleks ja eemaldasin lusikaga selle kõige mõnusama osa. Kreemi suskasin tordipritsikotti ja tupsutasin jahtunud koogile. 

Comments

Popular posts from this blog

Kolme triibu kook - shokolaad, kookos, maasikas

Jällegi, oleks vaja külla minna, oleks vaja kook teha. Ehk siis tuleb sukelduda internetiavarustesse ja hakata retsepte kokku miksima. Lõpuks tuleb muidugi jälle omamoodi teos. Minu meelest sai maitsemeelelt natukene kirju, aga üks sööjatest hakkas igatahes veidralt mõmisema. Hiljem selgus, et ikka heameelest.

Plaan oli teha 200 grammisest tumedast shokolaadist ka vastavate teiste grammidega kook, aga tegemiselt selgus, et terve tahvel oli juba ära tehtud ja alles oli jäänud 125 grammine poolik. Eks tuli siis umbes ümberarvutused teha. Kuna ma olin juba või toasoojenema pannud, siis naksasin sellest mingi osa ära kookoskihi jaoks, nii et eks ühes neist on rohkem, kui kirjas. Kookosjahu pakis oli täpselt niipalju jahu, nii et rohkem panna ei saanud ja ei olnud ka vaja.

Näiteks, kui on sügisõhtused ilmad ja tahaks tee kõrvale midagi tummist, siis võib täiesti vabalt selle pealmise kreemikihi ära jätta ja on niisamuti väga mõnus kook. Kreem annab lihtsalt natukene kergust ja natukene ma…

Erepunane ja pehmeroosa hapukoore-pohlakook

Kui jõuluvana otsustab tuua tordialuse (kas see pole mitte imeline!) ja pohla toormoosi, siis tuleb nad omavahel kokku viia. Mina lisasin võrrandisse veel martsipani (seda mandlisemat), kuid ega see suurt juurde ei andnud. Pigem näevad martsipanitükid lahtilõigatud koogis hoopis pekitükkide moodi välja.
Koogi meisterdamisel oli juba väga usinaks abiks ka minu kolmene - näppis tainast, segas täidist, maitses martsipani.
Põhi on jällegi kõrvitsakoogi oma. Ma usun, et nüüd ma küllastusin sellest ja järgmisel korral tuleb mingi muu.
Vaja läheb: Põhi 100 g võid  4 dl toortatrajahu 2 tl pruuni rafineerimata roosuhkrut veidike soola 1 munakollane 5 sl vett Kardemoni
Täidis
500 g ehk purgitäis pohla toormoosi (minul oli juba suhkur seal sees)
200 g hapukoort
150 g martsipani
1 munavalge
2 muna

Või näppisin koos toortatrajahu, kardemoni, suhkru ja soolaga ilusaks puruks. Seejärel viskasin hulka ühe munakollase ja natukene vett ning sõtkusin käega taignaks. Vett tulebki niipalju lisada, kuniks ta…

Kräsupea*

Esimest korda ma tegin kräsupead kuskil teismelisena, ma arvan. Mu ema ostsis selle jaoks kas liiga paksu või liiga vedela hapukoore (sest üksikasjad ju päris meeles pole) ja sellest ei tulnud midagi välja. Muud ma ei mäletagi, ainult seda, et hapukoor oli täiesti vale ja ma nutsin tükk aega. Rohkem ma polegi seda küpsetanud, kuniks siis nüüd. Vahepeal me oleme pattu teinud ja ostnud Selveri kräsupead, sest see maitseb nii hästi (kuigi sisaldab liiga palju kõike, mida seal olema ei peaks. Ausalt, see koostisosade nimekiri on niiiiii pikk).
Otsustasin teha pool kogust. Etteruttavalt võin öelda, et ma ei kujuta ette, kui suur see terve kogus siis on (ilmselgelt kaks kord suurem, ma tean küll). Poolest kogusest tuli ilus koogitäis. Samuti ei viitsinud ma kahte plaati küpsetada ja sellepärast tegin kõik ainult kakaoga (sest kakao on nii hea!) ja otsustasin, et purustan kõik ära ja päris põhjamoodi asja ei tulegi. Muidugi ei mõelnud ma sellele, et siis ma ju tegelikult ei tee lihtsalt põhj…