Skip to main content

Kodukohvik Kardemon

Meie väikses linnakeses korraldati suuri pidustusi ja nii ma otsustasin, et nende pidustuste sees saab olema ka minu esimene kodukohvikukogemus. Muidugi, nädal või ehk vähemgi enne kuulutatu välja, et esimene siinne kodukohvikute päev on augustis. Vot sulle säh. Õnneks või kahjuks oleme me kõik siis Tallinnas ja mingit kohvikut nagunii teha ei saaks. Tegime siis, kui meile meeldis. Alguses proovisin endale teisi ka mesti leida, kuid lõpuks tegime oma perega. Minu ema keetis suppi, mina küpsetasin kooke ja elukaaslane tegeles muude pädevustega.

Retsepte ma täna ei jaga, kuid jagan meie menüüd. Soolastest olid esindatud juurikatest, enamasti porgandist, püreesupp ja kohupiimakarask erinevate määretega (india pähkli ja röstitud paprika, peedihummus, juustusalat ja maitsevõi). Magusatest olid laual apelsini-shokolaadikook piparmündikreemiga, laimi-pistaatsia kook, greibi-kardemoni kook, pärmitaignal rabarberikook, kräsupeamuffinid ehk kräsuffinid, pätsikesed, pohla-kardemonikook, avokaadokook jõhvikajäätisega ja lastele veel baanijäätised ehk külmutatud banaan pulga otsas.

Kujundust oli ka ootamatult lihtne teha. Sõber õmbles meile natukene lipukesi juurde. Lauad laenasime siit-sealt ja elukaaslane ehitas veel ühele uksele jalad alla ja lõi teisele pukile plaadi peale. Kastides oli mul omajagu kangaid, need viskasime linadeks. Sirel õnneks veel õitses ja saime mõned oksad vaasidesse panna. Kõige keerulisem tundus esiti toolidega. Muist saime ka neid laenata, mõned olid endal, ühe saime euro eest kaltsukast ja ühe tasuta jäätmejaamast. Supitaldrikud, taldrikud, tassid, kannud vaagnad tulid ka sõbra juurest pööningult, et teha meie juures üks peatus enne kui jäätmejaama lähevad. Samuti tulid mõned hoopis jäätmejaamast meile ja muist oli meil jällegi olemas. Nimelt on meil jäätmejaamas ka taaskasutusnurgake, kus on väga korralike asju niisama võtmiseks. Taaskasutus on minu meelest igati ilus asi. 

Järgmiseks korraks ma võtan kaasa teadmise, et "vanu tuttavaid" pole mõtet teha. Paljud astusid niisama endale kooke kaasa ostma ja rabarberikook oli neil nagunii juba ahjust tulemas. Sellest suurema osa jagasimegi lõpuks möödasõitvatele koolinoortele niisama. Samuti ei läinud väga peale kräsupea ega ka shokolaadikook (kuigi see oli koos täiesti jumaliku piparmündikreemiga). Samuti ei läinud peale pätsikesed. Ilmselt ei näinud nad piisavalt uhked välja, kuigi on nii mõnusad! Teeme neid niisama õhtuti päris tihti. Superlihtne teha, ei võta kaua aega, aga sisaldavad nii palju häid asju ja maitsevad seda võrratumalt.
Miskipärast sattus menüüse palju tsitruseid. See ei olnud nii planeeritud. Greibi-kardemonikook on üks vastakaid tundeid tekitav kook. Teiste kookide vahele süües tundub ta suht mõttetu ja mõru ja üldse mitte nagu kook. Kui teda aga üksinda süüa, siis muutub ta millekski palju enamaks. Kohe päris maitseelamuseks, kui nii võib öelda. Sellest hoolimata ta paljudele ei meeldi. Suureks hitiks sai laimi-pistaatsia kook, mis oli ka ainukene, mis puhtalt ostjate najal otsa sai. See on ka väga hea kook.
Supp läks samuti nagu soe karask, kuigi päev oli kuum. Supi sisse kaunistuseks pikkisin eelmisel päeval metsa alt toodud puhmast jänesekapsalehti, mis muutsid oma rohelusega supi veelgi säravamaks.

Võõraid käis vähe, kuid käis. Meil siin ei olda väga aktiivsed osalejad. Ilmselt peavad ikka tutvused mängus olema ja me veel suurt siin ei tunne. Küll käisid pea kõik, keda me teadsime ja oli kohal ka kaugema kandi rahvaid. Selles mõttes oli see üks väga tore suur koosistumine (kus muuhulgas me sõpradelt raha võtsime). 

Rahast niipalju, et mulle tundub, et me jäime nulli. Samuti andsime viimastele kooke veel kaasa ja lõpuks jäi alles täiesti hoomatav hulk, nii et saime kaks järgnevat päeva kooke süüa ja halvaks suurt midagi ei läinudki. See on ju alati võit.

Kodukohviku tegemine läks kuidagi väga valutult. Planeerisime ja asjatasime ja läbi ta juba saigi. Oleks tahtnud küll rohkem külastajaid. Lõuna paiku oli korraks toolikohti täpselt ja suurtest lusikatest puudust, kuid see möödus kiirelt. Ülejäänud aja oli väga rahulik. Läbi käis, koos lastega, ehk 50 inimest.

Comments

Popular posts from this blog

Erepunane ja pehmeroosa hapukoore-pohlakook

Kui jõuluvana otsustab tuua tordialuse (kas see pole mitte imeline!) ja pohla toormoosi, siis tuleb nad omavahel kokku viia. Mina lisasin võrrandisse veel martsipani (seda mandlisemat), kuid ega see suurt juurde ei andnud. Pigem näevad martsipanitükid lahtilõigatud koogis hoopis pekitükkide moodi välja.
Koogi meisterdamisel oli juba väga usinaks abiks ka minu kolmene - näppis tainast, segas täidist, maitses martsipani.
Põhi on jällegi kõrvitsakoogi oma. Ma usun, et nüüd ma küllastusin sellest ja järgmisel korral tuleb mingi muu.
Vaja läheb: Põhi 100 g võid  4 dl toortatrajahu 2 tl pruuni rafineerimata roosuhkrut veidike soola 1 munakollane 5 sl vett Kardemoni
Täidis
500 g ehk purgitäis pohla toormoosi (minul oli juba suhkur seal sees)
200 g hapukoort
150 g martsipani
1 munavalge
2 muna

Või näppisin koos toortatrajahu, kardemoni, suhkru ja soolaga ilusaks puruks. Seejärel viskasin hulka ühe munakollase ja natukene vett ning sõtkusin käega taignaks. Vett tulebki niipalju lisada, kuniks ta…

Mustikakeeks

Mustikas on üks imelik asi - metsas otse põõsast noppides on tal nii hirmus palju imelist maitset, aga moosi sees või koogis või kuskil mujal... vahepeal ikka natukene maitset viskab, aga see pole üldse see. Ilmselt on asi sääskedes, kes metsas mustikasööjaid söövad.
Selle keeksi juures on kaks peamist asja. Esiti tahtsin ma kaerajahu katsetada. Teiseks panin ma niiii palju mustikaid, et ikka mustikamaitset ka oleks. Olgu, kolmandaks tahtsin teha lihtsalt tavalist mustikakeeksi, aga välja tuli täitsa teistmoodi. Täitsa teistmoodi ja palju parem. Kaerajahust ei ole ma enne midagi teinud. Härra guugl teatas, et jahu seob keskmisest vähem vett ja tainas jääb vedelam. Selge. Igaks juhuks panin seekord toortatrajahuga pooleks, sest see seob jälle natukene rohkem. Tähendab, alguses panin pooleks ja siis viskasin igaks juhuks veel pool detsiliitrit kaerajahu juurde.
Vaja läheb:
2.5 dl kaerajahu 2 dl toortatrajahu 200g sulatatud võid 1.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut 3 muna 1 tl soodat 1 …

Kreembrülee*

Kuidas ikka halle argipäevaõhtuid värvikamaks muuta - tuleb teha (vähemalt) üks keerulise nimega magustoit - Crème brûlée. Ausalt öeldes ei ole ma restoranides väga aldis brüleekreemi tellija ega ka kõige suurem fänn. Sellegipoolest meeldib mulle proovida asju ise teha. Kui sest muud ei tule, siis saab vähemalt linnukese uue oskuse ette teha. Üllatusmagustoit võeti suure rõõmuga vastu ja kausid söödi täiesti puhtaks. Laps küll sõi ainult suhkru, kuid allesjäänu jagati sõbralikult teiste vahel ära. Suhkruga on nii, et leeklampi meil kodus ei ole. Seepärast sulatasin suhkru pannil ja valasin selle siis kreemidele. Ilmselgelt oleks pidanud sulatama rohkem suhkut, et kogu pind ära katta. Samas tundus supilusikatäis suhkrut juba piisava kogusena. Igatahes jääb pannil tehtud karamell kõvasti paksem ja lusikaga löömiseks tuleb ikka jõudu kasutada. Pruun jäi ta pruuni suhkru pärast ja suhkruniidid tulid valamisest. Vaniljepasta võib asendada -suhkru või vaniljekaunaga. Koguseliselt tegingi ma…