Skip to main content

Kodukohvik Kardemon

Meie väikses linnakeses korraldati suuri pidustusi ja nii ma otsustasin, et nende pidustuste sees saab olema ka minu esimene kodukohvikukogemus. Muidugi, nädal või ehk vähemgi enne kuulutatu välja, et esimene siinne kodukohvikute päev on augustis. Vot sulle säh. Õnneks või kahjuks oleme me kõik siis Tallinnas ja mingit kohvikut nagunii teha ei saaks. Tegime siis, kui meile meeldis. Alguses proovisin endale teisi ka mesti leida, kuid lõpuks tegime oma perega. Minu ema keetis suppi, mina küpsetasin kooke ja elukaaslane tegeles muude pädevustega.

Retsepte ma täna ei jaga, kuid jagan meie menüüd. Soolastest olid esindatud juurikatest, enamasti porgandist, püreesupp ja kohupiimakarask erinevate määretega (india pähkli ja röstitud paprika, peedihummus, juustusalat ja maitsevõi). Magusatest olid laual apelsini-shokolaadikook piparmündikreemiga, laimi-pistaatsia kook, greibi-kardemoni kook, pärmitaignal rabarberikook, kräsupeamuffinid ehk kräsuffinid, pätsikesed, pohla-kardemonikook, avokaadokook jõhvikajäätisega ja lastele veel baanijäätised ehk külmutatud banaan pulga otsas.

Kujundust oli ka ootamatult lihtne teha. Sõber õmbles meile natukene lipukesi juurde. Lauad laenasime siit-sealt ja elukaaslane ehitas veel ühele uksele jalad alla ja lõi teisele pukile plaadi peale. Kastides oli mul omajagu kangaid, need viskasime linadeks. Sirel õnneks veel õitses ja saime mõned oksad vaasidesse panna. Kõige keerulisem tundus esiti toolidega. Muist saime ka neid laenata, mõned olid endal, ühe saime euro eest kaltsukast ja ühe tasuta jäätmejaamast. Supitaldrikud, taldrikud, tassid, kannud vaagnad tulid ka sõbra juurest pööningult, et teha meie juures üks peatus enne kui jäätmejaama lähevad. Samuti tulid mõned hoopis jäätmejaamast meile ja muist oli meil jällegi olemas. Nimelt on meil jäätmejaamas ka taaskasutusnurgake, kus on väga korralike asju niisama võtmiseks. Taaskasutus on minu meelest igati ilus asi. 

Järgmiseks korraks ma võtan kaasa teadmise, et "vanu tuttavaid" pole mõtet teha. Paljud astusid niisama endale kooke kaasa ostma ja rabarberikook oli neil nagunii juba ahjust tulemas. Sellest suurema osa jagasimegi lõpuks möödasõitvatele koolinoortele niisama. Samuti ei läinud väga peale kräsupea ega ka shokolaadikook (kuigi see oli koos täiesti jumaliku piparmündikreemiga). Samuti ei läinud peale pätsikesed. Ilmselt ei näinud nad piisavalt uhked välja, kuigi on nii mõnusad! Teeme neid niisama õhtuti päris tihti. Superlihtne teha, ei võta kaua aega, aga sisaldavad nii palju häid asju ja maitsevad seda võrratumalt.
Miskipärast sattus menüüse palju tsitruseid. See ei olnud nii planeeritud. Greibi-kardemonikook on üks vastakaid tundeid tekitav kook. Teiste kookide vahele süües tundub ta suht mõttetu ja mõru ja üldse mitte nagu kook. Kui teda aga üksinda süüa, siis muutub ta millekski palju enamaks. Kohe päris maitseelamuseks, kui nii võib öelda. Sellest hoolimata ta paljudele ei meeldi. Suureks hitiks sai laimi-pistaatsia kook, mis oli ka ainukene, mis puhtalt ostjate najal otsa sai. See on ka väga hea kook.
Supp läks samuti nagu soe karask, kuigi päev oli kuum. Supi sisse kaunistuseks pikkisin eelmisel päeval metsa alt toodud puhmast jänesekapsalehti, mis muutsid oma rohelusega supi veelgi säravamaks.

Võõraid käis vähe, kuid käis. Meil siin ei olda väga aktiivsed osalejad. Ilmselt peavad ikka tutvused mängus olema ja me veel suurt siin ei tunne. Küll käisid pea kõik, keda me teadsime ja oli kohal ka kaugema kandi rahvaid. Selles mõttes oli see üks väga tore suur koosistumine (kus muuhulgas me sõpradelt raha võtsime). 

Rahast niipalju, et mulle tundub, et me jäime nulli. Samuti andsime viimastele kooke veel kaasa ja lõpuks jäi alles täiesti hoomatav hulk, nii et saime kaks järgnevat päeva kooke süüa ja halvaks suurt midagi ei läinudki. See on ju alati võit.

Kodukohviku tegemine läks kuidagi väga valutult. Planeerisime ja asjatasime ja läbi ta juba saigi. Oleks tahtnud küll rohkem külastajaid. Lõuna paiku oli korraks toolikohti täpselt ja suurtest lusikatest puudust, kuid see möödus kiirelt. Ülejäänud aja oli väga rahulik. Läbi käis, koos lastega, ehk 50 inimest.

Comments

Popular posts from this blog

Kräsupea*

Esimest korda ma tegin kräsupead kuskil teismelisena, ma arvan. Mu ema ostsis selle jaoks kas liiga paksu või liiga vedela hapukoore (sest üksikasjad ju päris meeles pole) ja sellest ei tulnud midagi välja. Muud ma ei mäletagi, ainult seda, et hapukoor oli täiesti vale ja ma nutsin tükk aega. Rohkem ma polegi seda küpsetanud, kuniks siis nüüd. Vahepeal me oleme pattu teinud ja ostnud Selveri kräsupead, sest see maitseb nii hästi (kuigi sisaldab liiga palju kõike, mida seal olema ei peaks. Ausalt, see koostisosade nimekiri on niiiiii pikk).
Otsustasin teha pool kogust. Etteruttavalt võin öelda, et ma ei kujuta ette, kui suur see terve kogus siis on (ilmselgelt kaks kord suurem, ma tean küll). Poolest kogusest tuli ilus koogitäis. Samuti ei viitsinud ma kahte plaati küpsetada ja sellepärast tegin kõik ainult kakaoga (sest kakao on nii hea!) ja otsustasin, et purustan kõik ära ja päris põhjamoodi asja ei tulegi. Muidugi ei mõelnud ma sellele, et siis ma ju tegelikult ei tee lihtsalt põhj…

Mustika-pohlakook kamajahupõhjal

Kohupiimakooke kui selliseid on nii palju erinevaid ja ometi on nad kõik üsna samasugused. Kohupiimakoogi isu korral lehitsen ma enamasti kõik oma kokaraamatud läbi ja siis sirvin veel internetti tühja pilguga ja ootan, millal inspiratsioon tekkib. On harvad juhud, kui ma kõigepealt valin koogi ja siis lähen alles poodi. Enamasti ma vaatan, mis kodus on ja sellest midagi ka kokku keeran.
Just kokku keeramine on õige väljend, kuna ma võtan küll mõne retsepti aluseks, aga siis muudan seda nii palju, et ega sest suurt järele jää. Vähemalt pooltel kordadel oleks pidanud midagi teistmoodi tegema. Nii ka seekord. Näiteks võiks põhja jaoks panna võid ikka rohkem. Põhi peaks jääma ikka rohkem taigna kui jahu moodi. Minu oma varises täiesti laiali. Olid ajad, kui ma aint selliseid jahupõhjaseid kooke ahjust välja võtsingi. Nüüd olen ikka üsna mitu korda ka õigesti saanud, kuid seekord ebaõnnestus jälle. Ei ole hullu - maitse oli sellegipoolest täitsa mehka. Seekord oli isegi kookosjahu maitse…

Kolme triibu kook - shokolaad, kookos, maasikas

Jällegi, oleks vaja külla minna, oleks vaja kook teha. Ehk siis tuleb sukelduda internetiavarustesse ja hakata retsepte kokku miksima. Lõpuks tuleb muidugi jälle omamoodi teos. Minu meelest sai maitsemeelelt natukene kirju, aga üks sööjatest hakkas igatahes veidralt mõmisema. Hiljem selgus, et ikka heameelest.

Plaan oli teha 200 grammisest tumedast shokolaadist ka vastavate teiste grammidega kook, aga tegemiselt selgus, et terve tahvel oli juba ära tehtud ja alles oli jäänud 125 grammine poolik. Eks tuli siis umbes ümberarvutused teha. Kuna ma olin juba või toasoojenema pannud, siis naksasin sellest mingi osa ära kookoskihi jaoks, nii et eks ühes neist on rohkem, kui kirjas. Kookosjahu pakis oli täpselt niipalju jahu, nii et rohkem panna ei saanud ja ei olnud ka vaja.

Näiteks, kui on sügisõhtused ilmad ja tahaks tee kõrvale midagi tummist, siis võib täiesti vabalt selle pealmise kreemikihi ära jätta ja on niisamuti väga mõnus kook. Kreem annab lihtsalt natukene kergust ja natukene ma…