Tulsisefiir?*

Piparkookide glasuurimisest oli ootel endiselt palju pastöriseeritud munavalget. Mul hakkasid juba mõtted otsa saama ja tiirutasid aina sefiiri juurde tagasi. Ma korra pagarikoolis tegin sefiiri või õigemini olin kaasosaline sefiiri tegemisel. Samuti leian ma, et poes olevad sefiirid on ka iseenesest üsna head, need kõvad ja shokolaadiga kaetud. 

Sefiiriäparduste juurde jõuan hiljem. Kõigepealt tahan rääkida tulsist. Kes see ikka teeb sefiiri lihtsalt niisama. Mina otsustasin teha tulsimaitselit. Etteruttavalt võin öelda, et maitses nagu nõgesemarmelaad - natuke taimne ja palju magus. Mõni arvas ka, et jõulune. Tulsi on tee, teise nimega India basiilik või püha basiilik. Esimest korda ma ehk jõingi seda Indias. Tal on selline natuke vürtsine ja niiiiii hea maitse. Just selline karge ilma jook (aga sobib imeliselt ka suvesse). Tükk aega leidsin ma Eestist seda ainult teekotikestes ja need kuluvad ju nii ruttu ja on kallid ka. Nüüd just enne jõule avastasin Chado e-poe, nii et huvitav küll, mis teed jõuluvana sel aastal kinkis? Ausalt, kes pole proovinud, aga teed armastab juua, siis see on hunnitult mõnus maitsevaheldus ja hingekosutus.

Sefiiriretsepti ma ei pane, seda võib vaadata sealt, kus minagi vaatasin, ehk *Ragne blogist. Ma usun, et ma tegin kõik õigesti. Kasutasin muidugi rafineerimata roosuhkrut ja vee asemel kasutasin hirmus kanget teed. Munavalgete kogust ma ei osanud arvata ja mõõtsin silma järgi. 

Tegelikult jäi sefiir väga mõnus. Siirup tuli ideaalne ja tahenes ilusti (nüüd tuli meelde - ärge jätke rafineerimata siirupit hetkeksi soojata. Sinna peale tuli kohe selline tahenenud vaht, mis pärast uuesti kuumutades üldse lahustuda ei tahtnud ja ma segasin ta tükkidena munavahu sekka. Sest küll suurt vist ei olnud, aga head äkki ka ei teinud). Munavaht ja siirup segunesid ilusti, maitsesid hästi ja sefiir tundus olevat täpselt õige. Panin ilusti nupsud pannile tahenema ja õhtuks tundus, et hommikuks saab mõnusaid sefiirikesigi. Ainult et hommikul olid nad jälle sama pehmed kui alguses. Nojah, panin siis kaht panni kordamööda hommikul köetud pliidile ja tegin sellised... alt nagu beseed ja pealt pehmed kohvikõrvased. Sefiiri küll ei saanud, aga krõbisesid kõigile meeltmööda.