Skip to main content

Tulsisefiir?*

Piparkookide glasuurimisest oli ootel endiselt palju pastöriseeritud munavalget. Mul hakkasid juba mõtted otsa saama ja tiirutasid aina sefiiri juurde tagasi. Ma korra pagarikoolis tegin sefiiri või õigemini olin kaasosaline sefiiri tegemisel. Samuti leian ma, et poes olevad sefiirid on ka iseenesest üsna head, need kõvad ja shokolaadiga kaetud. 

Sefiiriäparduste juurde jõuan hiljem. Kõigepealt tahan rääkida tulsist. Kes see ikka teeb sefiiri lihtsalt niisama. Mina otsustasin teha tulsimaitselit. Etteruttavalt võin öelda, et maitses nagu nõgesemarmelaad - natuke taimne ja palju magus. Mõni arvas ka, et jõulune. Tulsi on tee, teise nimega India basiilik või püha basiilik. Esimest korda ma ehk jõingi seda Indias. Tal on selline natuke vürtsine ja niiiiii hea maitse. Just selline karge ilma jook (aga sobib imeliselt ka suvesse). Tükk aega leidsin ma Eestist seda ainult teekotikestes ja need kuluvad ju nii ruttu ja on kallid ka. Nüüd just enne jõule avastasin Chado e-poe, nii et huvitav küll, mis teed jõuluvana sel aastal kinkis? Ausalt, kes pole proovinud, aga teed armastab juua, siis see on hunnitult mõnus maitsevaheldus ja hingekosutus.

Sefiiriretsepti ma ei pane, seda võib vaadata sealt, kus minagi vaatasin, ehk *Ragne blogist. Ma usun, et ma tegin kõik õigesti. Kasutasin muidugi rafineerimata roosuhkrut ja vee asemel kasutasin hirmus kanget teed. Munavalgete kogust ma ei osanud arvata ja mõõtsin silma järgi. 

Tegelikult jäi sefiir väga mõnus. Siirup tuli ideaalne ja tahenes ilusti (nüüd tuli meelde - ärge jätke rafineerimata siirupit hetkeksi soojata. Sinna peale tuli kohe selline tahenenud vaht, mis pärast uuesti kuumutades üldse lahustuda ei tahtnud ja ma segasin ta tükkidena munavahu sekka. Sest küll suurt vist ei olnud, aga head äkki ka ei teinud). Munavaht ja siirup segunesid ilusti, maitsesid hästi ja sefiir tundus olevat täpselt õige. Panin ilusti nupsud pannile tahenema ja õhtuks tundus, et hommikuks saab mõnusaid sefiirikesigi. Ainult et hommikul olid nad jälle sama pehmed kui alguses. Nojah, panin siis kaht panni kordamööda hommikul köetud pliidile ja tegin sellised... alt nagu beseed ja pealt pehmed kohvikõrvased. Sefiiri küll ei saanud, aga krõbisesid kõigile meeltmööda.





Comments

Popular posts from this blog

Erepunane ja pehmeroosa hapukoore-pohlakook

Kui jõuluvana otsustab tuua tordialuse (kas see pole mitte imeline!) ja pohla toormoosi, siis tuleb nad omavahel kokku viia. Mina lisasin võrrandisse veel martsipani (seda mandlisemat), kuid ega see suurt juurde ei andnud. Pigem näevad martsipanitükid lahtilõigatud koogis hoopis pekitükkide moodi välja.
Koogi meisterdamisel oli juba väga usinaks abiks ka minu kolmene - näppis tainast, segas täidist, maitses martsipani.
Põhi on jällegi kõrvitsakoogi oma. Ma usun, et nüüd ma küllastusin sellest ja järgmisel korral tuleb mingi muu.
Vaja läheb: Põhi 100 g võid  4 dl toortatrajahu 2 tl pruuni rafineerimata roosuhkrut veidike soola 1 munakollane 5 sl vett Kardemoni
Täidis
500 g ehk purgitäis pohla toormoosi (minul oli juba suhkur seal sees)
200 g hapukoort
150 g martsipani
1 munavalge
2 muna

Või näppisin koos toortatrajahu, kardemoni, suhkru ja soolaga ilusaks puruks. Seejärel viskasin hulka ühe munakollase ja natukene vett ning sõtkusin käega taignaks. Vett tulebki niipalju lisada, kuniks ta…

Mustikakeeks

Mustikas on üks imelik asi - metsas otse põõsast noppides on tal nii hirmus palju imelist maitset, aga moosi sees või koogis või kuskil mujal... vahepeal ikka natukene maitset viskab, aga see pole üldse see. Ilmselt on asi sääskedes, kes metsas mustikasööjaid söövad.
Selle keeksi juures on kaks peamist asja. Esiti tahtsin ma kaerajahu katsetada. Teiseks panin ma niiii palju mustikaid, et ikka mustikamaitset ka oleks. Olgu, kolmandaks tahtsin teha lihtsalt tavalist mustikakeeksi, aga välja tuli täitsa teistmoodi. Täitsa teistmoodi ja palju parem. Kaerajahust ei ole ma enne midagi teinud. Härra guugl teatas, et jahu seob keskmisest vähem vett ja tainas jääb vedelam. Selge. Igaks juhuks panin seekord toortatrajahuga pooleks, sest see seob jälle natukene rohkem. Tähendab, alguses panin pooleks ja siis viskasin igaks juhuks veel pool detsiliitrit kaerajahu juurde.
Vaja läheb:
2.5 dl kaerajahu 2 dl toortatrajahu 200g sulatatud võid 1.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut 3 muna 1 tl soodat 1 …

Kreembrülee*

Kuidas ikka halle argipäevaõhtuid värvikamaks muuta - tuleb teha (vähemalt) üks keerulise nimega magustoit - Crème brûlée. Ausalt öeldes ei ole ma restoranides väga aldis brüleekreemi tellija ega ka kõige suurem fänn. Sellegipoolest meeldib mulle proovida asju ise teha. Kui sest muud ei tule, siis saab vähemalt linnukese uue oskuse ette teha. Üllatusmagustoit võeti suure rõõmuga vastu ja kausid söödi täiesti puhtaks. Laps küll sõi ainult suhkru, kuid allesjäänu jagati sõbralikult teiste vahel ära. Suhkruga on nii, et leeklampi meil kodus ei ole. Seepärast sulatasin suhkru pannil ja valasin selle siis kreemidele. Ilmselgelt oleks pidanud sulatama rohkem suhkut, et kogu pind ära katta. Samas tundus supilusikatäis suhkrut juba piisava kogusena. Igatahes jääb pannil tehtud karamell kõvasti paksem ja lusikaga löömiseks tuleb ikka jõudu kasutada. Pruun jäi ta pruuni suhkru pärast ja suhkruniidid tulid valamisest. Vaniljepasta võib asendada -suhkru või vaniljekaunaga. Koguseliselt tegingi ma…