Skip to main content

Tulsisefiir?*

Piparkookide glasuurimisest oli ootel endiselt palju pastöriseeritud munavalget. Mul hakkasid juba mõtted otsa saama ja tiirutasid aina sefiiri juurde tagasi. Ma korra pagarikoolis tegin sefiiri või õigemini olin kaasosaline sefiiri tegemisel. Samuti leian ma, et poes olevad sefiirid on ka iseenesest üsna head, need kõvad ja shokolaadiga kaetud. 

Sefiiriäparduste juurde jõuan hiljem. Kõigepealt tahan rääkida tulsist. Kes see ikka teeb sefiiri lihtsalt niisama. Mina otsustasin teha tulsimaitselit. Etteruttavalt võin öelda, et maitses nagu nõgesemarmelaad - natuke taimne ja palju magus. Mõni arvas ka, et jõulune. Tulsi on tee, teise nimega India basiilik või püha basiilik. Esimest korda ma ehk jõingi seda Indias. Tal on selline natuke vürtsine ja niiiiii hea maitse. Just selline karge ilma jook (aga sobib imeliselt ka suvesse). Tükk aega leidsin ma Eestist seda ainult teekotikestes ja need kuluvad ju nii ruttu ja on kallid ka. Nüüd just enne jõule avastasin Chado e-poe, nii et huvitav küll, mis teed jõuluvana sel aastal kinkis? Ausalt, kes pole proovinud, aga teed armastab juua, siis see on hunnitult mõnus maitsevaheldus ja hingekosutus.

Sefiiriretsepti ma ei pane, seda võib vaadata sealt, kus minagi vaatasin, ehk *Ragne blogist. Ma usun, et ma tegin kõik õigesti. Kasutasin muidugi rafineerimata roosuhkrut ja vee asemel kasutasin hirmus kanget teed. Munavalgete kogust ma ei osanud arvata ja mõõtsin silma järgi. 

Tegelikult jäi sefiir väga mõnus. Siirup tuli ideaalne ja tahenes ilusti (nüüd tuli meelde - ärge jätke rafineerimata siirupit hetkeksi soojata. Sinna peale tuli kohe selline tahenenud vaht, mis pärast uuesti kuumutades üldse lahustuda ei tahtnud ja ma segasin ta tükkidena munavahu sekka. Sest küll suurt vist ei olnud, aga head äkki ka ei teinud). Munavaht ja siirup segunesid ilusti, maitsesid hästi ja sefiir tundus olevat täpselt õige. Panin ilusti nupsud pannile tahenema ja õhtuks tundus, et hommikuks saab mõnusaid sefiirikesigi. Ainult et hommikul olid nad jälle sama pehmed kui alguses. Nojah, panin siis kaht panni kordamööda hommikul köetud pliidile ja tegin sellised... alt nagu beseed ja pealt pehmed kohvikõrvased. Sefiiri küll ei saanud, aga krõbisesid kõigile meeltmööda.





Comments

Popular posts from this blog

Kräsupea*

Esimest korda ma tegin kräsupead kuskil teismelisena, ma arvan. Mu ema ostsis selle jaoks kas liiga paksu või liiga vedela hapukoore (sest üksikasjad ju päris meeles pole) ja sellest ei tulnud midagi välja. Muud ma ei mäletagi, ainult seda, et hapukoor oli täiesti vale ja ma nutsin tükk aega. Rohkem ma polegi seda küpsetanud, kuniks siis nüüd. Vahepeal me oleme pattu teinud ja ostnud Selveri kräsupead, sest see maitseb nii hästi (kuigi sisaldab liiga palju kõike, mida seal olema ei peaks. Ausalt, see koostisosade nimekiri on niiiiii pikk).
Otsustasin teha pool kogust. Etteruttavalt võin öelda, et ma ei kujuta ette, kui suur see terve kogus siis on (ilmselgelt kaks kord suurem, ma tean küll). Poolest kogusest tuli ilus koogitäis. Samuti ei viitsinud ma kahte plaati küpsetada ja sellepärast tegin kõik ainult kakaoga (sest kakao on nii hea!) ja otsustasin, et purustan kõik ära ja päris põhjamoodi asja ei tulegi. Muidugi ei mõelnud ma sellele, et siis ma ju tegelikult ei tee lihtsalt põhj…

Mustika-pohlakook kamajahupõhjal

Kohupiimakooke kui selliseid on nii palju erinevaid ja ometi on nad kõik üsna samasugused. Kohupiimakoogi isu korral lehitsen ma enamasti kõik oma kokaraamatud läbi ja siis sirvin veel internetti tühja pilguga ja ootan, millal inspiratsioon tekkib. On harvad juhud, kui ma kõigepealt valin koogi ja siis lähen alles poodi. Enamasti ma vaatan, mis kodus on ja sellest midagi ka kokku keeran.
Just kokku keeramine on õige väljend, kuna ma võtan küll mõne retsepti aluseks, aga siis muudan seda nii palju, et ega sest suurt järele jää. Vähemalt pooltel kordadel oleks pidanud midagi teistmoodi tegema. Nii ka seekord. Näiteks võiks põhja jaoks panna võid ikka rohkem. Põhi peaks jääma ikka rohkem taigna kui jahu moodi. Minu oma varises täiesti laiali. Olid ajad, kui ma aint selliseid jahupõhjaseid kooke ahjust välja võtsingi. Nüüd olen ikka üsna mitu korda ka õigesti saanud, kuid seekord ebaõnnestus jälle. Ei ole hullu - maitse oli sellegipoolest täitsa mehka. Seekord oli isegi kookosjahu maitse…

Kolme triibu kook - shokolaad, kookos, maasikas

Jällegi, oleks vaja külla minna, oleks vaja kook teha. Ehk siis tuleb sukelduda internetiavarustesse ja hakata retsepte kokku miksima. Lõpuks tuleb muidugi jälle omamoodi teos. Minu meelest sai maitsemeelelt natukene kirju, aga üks sööjatest hakkas igatahes veidralt mõmisema. Hiljem selgus, et ikka heameelest.

Plaan oli teha 200 grammisest tumedast shokolaadist ka vastavate teiste grammidega kook, aga tegemiselt selgus, et terve tahvel oli juba ära tehtud ja alles oli jäänud 125 grammine poolik. Eks tuli siis umbes ümberarvutused teha. Kuna ma olin juba või toasoojenema pannud, siis naksasin sellest mingi osa ära kookoskihi jaoks, nii et eks ühes neist on rohkem, kui kirjas. Kookosjahu pakis oli täpselt niipalju jahu, nii et rohkem panna ei saanud ja ei olnud ka vaja.

Näiteks, kui on sügisõhtused ilmad ja tahaks tee kõrvale midagi tummist, siis võib täiesti vabalt selle pealmise kreemikihi ära jätta ja on niisamuti väga mõnus kook. Kreem annab lihtsalt natukene kergust ja natukene ma…