Skip to main content

Tatrapiparkoogid

Kokku neli korda olen ma nüüd oma elus teinud piparkoogitainast täiesti algusest ja täiesti ise. Esimesel korral tulid need i-me-li-sed! Kõige klassikalisemad ja imelised. Järgmisel aastal vajus tainas laiali. Ilmselt ma ei pannud piisavalt jahu? Igatahes ehmatasin sellest ära ja viskasin kõik ära. Kolmandal aastal tegin juba toortatrajahust. Sellest esimesed kaks pannitäit tulid päris mõnusad. Siis see seisis külmkapis äkki nädala ning uus laar oli hapu või hapuks läinud või... igatahes superimelik ja keegi neid süüa ei tahtnud ja viskasime jälle ära. Sellest tingituna ma seal aastal ise tainast teha ei plaaninud. Ostsin poest. Olles poetaina ära küpsetanud tegin järgmisel päeval ise taina. Seekord sai vist jahu natukene liiga palju ja uhmerdatud maitseained on suuremad kui ehk harjunud oleks, kuid muud kurta pole. Toimivad söömiseks ja kaunistamiseks ja ehitamiseks, ainult kaelkirjaku ja Nuuskmõmmiku pead kipuvad kergemini ära murduma. Maitselt on ikka Piparkoogid mitte lihtsalt küpsised.
Sellest kogusest tuleb umbes viis pannitäit piparkooke ja glasuurist jätkub ilmselt nelja pannitäie rohkeks kaunistamiseks.


Glasuuri tegin seekord pastöriseeritud munavalgest ja rafineerimata tuhksuhkrust (küll oli mu rõõm suur, kui selline väikelinna poes ette juhtus). Nimelt mina kardan toorest muna süüa ja sellepärast see pastöriseeritud variant mulle meeldib. Ainult et minul oli tarvis kasutada poolteist munavalget, umbes, ülejäänud 31.5 tuli küla peal laiali jagada ja eriti rammusasse omletti peita. Nii et kes veel ei teadnud, siis munavalget saab ka pakis osta. Leiab ilmselt ainult suurematest toidupoodidest või üldse äkki kuskil pagardamiste lehtedelt.

Vaja läheb:
1.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut (0.5 dl pannile, 1 dl potti)
1.2 dl keevat vett (umbes pool dl pannile, nups üle poole potti)
1 tl ingveripulbrit
1 tl purustatud muskaatpähklit
1 tl kaneeli
1 tl musta pipart
1 tl purustatud vürtsi
1.5 tl kardemoni
0.5 tl nelki
350 g toortatrajahu
1 tl küpsetuspulbrit
125 g võid

Glasuuriks:
umbes 1.5 munavalget
umbes 3 dl rafineerimata tuhksuhkrut
maitse järgi sidrunhapet

Suhkru pruunistamiseks tuleb kuivas paksupõhjalises potis sulatada pool dl suhkrut. Teise potti panin detsiliitri suhkrut ootele. Samal ajal panin vee keema. Kui suhkur ära sulab, hakkab ta mullitama. Siin on nüüd enda julguse küsimus, et kaua tal mullitada lasta. Mida kauem mullitab, seda tumedavad piparkoogid tulevad. Ainult et üks hetk on neil kõrbemaitse juures. Mina väga kaua ei julgenud ja valasin 0.5 dl keevat vett peale. Seejuures tuleb olla ettevaatlik - hakkab hirmsasti pritsima ja aurama ja kohisema! Keerasin kuumuse alt maha ja kui kõik oli veidi vaibunud lahustasin lusikaga segades sulasuhkru vette. Ülejäänud keeva vee valasin teisele suhkrule ja lahustasin ka selle vees. Valasin suhkruveed kokku. Nüüd viskasin potti maitseained ja või. Segasin kõik segamini ja lasin natukene jahtuda. Küpsetuspulbri segasin jahu hulka ja hakkasin juba jahtunumale suhkrusegule jahu jao kaupa juurde segama. Ma usun, et võib 300 grammiga piirduda või ainult naaaatukene rohkem panna. Tainas peab jääma töödeldav, kuid pigem natukene vedelapoolne (minul jäi paks). Siis tuleb tainas toidukilesse mässida ja panna külmkappi maitsestuma.

Mõne tunni või mõne päeva pärast tuleb tainas külmkapist väljavõtu järel ilusti pehmemaks mudida, rullida, vormid lõigata ja siis kuskil kaheksaks minutiks 180 kraadi juures ahjus hoida. Igaks juhuks vahepeal ka vaadata, sest olenevalt taina paksusest võib võtta kauem või kiiremini kõrbema minna.

Glasuuri jaoks segasin ma lihtsalt kõik kokku. Vahustada võib ka, siis jääb kohevam ja jätkub ilmselt rohkem, kuid ma olin laisk. Toimis siiski hästi. Glasuuriga on jälle see, et kui liiga paks jääb, ei tule kotist läbi, kui liiga vedel jääb, ei pruugi ära tahkuda. 

Comments

Popular posts from this blog

Kolme triibu kook - shokolaad, kookos, maasikas

Jällegi, oleks vaja külla minna, oleks vaja kook teha. Ehk siis tuleb sukelduda internetiavarustesse ja hakata retsepte kokku miksima. Lõpuks tuleb muidugi jälle omamoodi teos. Minu meelest sai maitsemeelelt natukene kirju, aga üks sööjatest hakkas igatahes veidralt mõmisema. Hiljem selgus, et ikka heameelest.

Plaan oli teha 200 grammisest tumedast shokolaadist ka vastavate teiste grammidega kook, aga tegemiselt selgus, et terve tahvel oli juba ära tehtud ja alles oli jäänud 125 grammine poolik. Eks tuli siis umbes ümberarvutused teha. Kuna ma olin juba või toasoojenema pannud, siis naksasin sellest mingi osa ära kookoskihi jaoks, nii et eks ühes neist on rohkem, kui kirjas. Kookosjahu pakis oli täpselt niipalju jahu, nii et rohkem panna ei saanud ja ei olnud ka vaja.

Näiteks, kui on sügisõhtused ilmad ja tahaks tee kõrvale midagi tummist, siis võib täiesti vabalt selle pealmise kreemikihi ära jätta ja on niisamuti väga mõnus kook. Kreem annab lihtsalt natukene kergust ja natukene ma…

Erepunane ja pehmeroosa hapukoore-pohlakook

Kui jõuluvana otsustab tuua tordialuse (kas see pole mitte imeline!) ja pohla toormoosi, siis tuleb nad omavahel kokku viia. Mina lisasin võrrandisse veel martsipani (seda mandlisemat), kuid ega see suurt juurde ei andnud. Pigem näevad martsipanitükid lahtilõigatud koogis hoopis pekitükkide moodi välja.
Koogi meisterdamisel oli juba väga usinaks abiks ka minu kolmene - näppis tainast, segas täidist, maitses martsipani.
Põhi on jällegi kõrvitsakoogi oma. Ma usun, et nüüd ma küllastusin sellest ja järgmisel korral tuleb mingi muu.
Vaja läheb: Põhi 100 g võid  4 dl toortatrajahu 2 tl pruuni rafineerimata roosuhkrut veidike soola 1 munakollane 5 sl vett Kardemoni
Täidis
500 g ehk purgitäis pohla toormoosi (minul oli juba suhkur seal sees)
200 g hapukoort
150 g martsipani
1 munavalge
2 muna

Või näppisin koos toortatrajahu, kardemoni, suhkru ja soolaga ilusaks puruks. Seejärel viskasin hulka ühe munakollase ja natukene vett ning sõtkusin käega taignaks. Vett tulebki niipalju lisada, kuniks ta…

Kräsupea*

Esimest korda ma tegin kräsupead kuskil teismelisena, ma arvan. Mu ema ostsis selle jaoks kas liiga paksu või liiga vedela hapukoore (sest üksikasjad ju päris meeles pole) ja sellest ei tulnud midagi välja. Muud ma ei mäletagi, ainult seda, et hapukoor oli täiesti vale ja ma nutsin tükk aega. Rohkem ma polegi seda küpsetanud, kuniks siis nüüd. Vahepeal me oleme pattu teinud ja ostnud Selveri kräsupead, sest see maitseb nii hästi (kuigi sisaldab liiga palju kõike, mida seal olema ei peaks. Ausalt, see koostisosade nimekiri on niiiiii pikk).
Otsustasin teha pool kogust. Etteruttavalt võin öelda, et ma ei kujuta ette, kui suur see terve kogus siis on (ilmselgelt kaks kord suurem, ma tean küll). Poolest kogusest tuli ilus koogitäis. Samuti ei viitsinud ma kahte plaati küpsetada ja sellepärast tegin kõik ainult kakaoga (sest kakao on nii hea!) ja otsustasin, et purustan kõik ära ja päris põhjamoodi asja ei tulegi. Muidugi ei mõelnud ma sellele, et siis ma ju tegelikult ei tee lihtsalt põhj…