Skip to main content

Tatrapiparkoogid

Kokku neli korda olen ma nüüd oma elus teinud piparkoogitainast täiesti algusest ja täiesti ise. Esimesel korral tulid need i-me-li-sed! Kõige klassikalisemad ja imelised. Järgmisel aastal vajus tainas laiali. Ilmselt ma ei pannud piisavalt jahu? Igatahes ehmatasin sellest ära ja viskasin kõik ära. Kolmandal aastal tegin juba toortatrajahust. Sellest esimesed kaks pannitäit tulid päris mõnusad. Siis see seisis külmkapis äkki nädala ning uus laar oli hapu või hapuks läinud või... igatahes superimelik ja keegi neid süüa ei tahtnud ja viskasime jälle ära. Sellest tingituna ma seal aastal ise tainast teha ei plaaninud. Ostsin poest. Olles poetaina ära küpsetanud tegin järgmisel päeval ise taina. Seekord sai vist jahu natukene liiga palju ja uhmerdatud maitseained on suuremad kui ehk harjunud oleks, kuid muud kurta pole. Toimivad söömiseks ja kaunistamiseks ja ehitamiseks, ainult kaelkirjaku ja Nuuskmõmmiku pead kipuvad kergemini ära murduma. Maitselt on ikka Piparkoogid mitte lihtsalt küpsised.
Sellest kogusest tuleb umbes viis pannitäit piparkooke ja glasuurist jätkub ilmselt nelja pannitäie rohkeks kaunistamiseks.


Glasuuri tegin seekord pastöriseeritud munavalgest ja rafineerimata tuhksuhkrust (küll oli mu rõõm suur, kui selline väikelinna poes ette juhtus). Nimelt mina kardan toorest muna süüa ja sellepärast see pastöriseeritud variant mulle meeldib. Ainult et minul oli tarvis kasutada poolteist munavalget, umbes, ülejäänud 31.5 tuli küla peal laiali jagada ja eriti rammusasse omletti peita. Nii et kes veel ei teadnud, siis munavalget saab ka pakis osta. Leiab ilmselt ainult suurematest toidupoodidest või üldse äkki kuskil pagardamiste lehtedelt.

Vaja läheb:
1.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut (0.5 dl pannile, 1 dl potti)
1.2 dl keevat vett (umbes pool dl pannile, nups üle poole potti)
1 tl ingveripulbrit
1 tl purustatud muskaatpähklit
1 tl kaneeli
1 tl musta pipart
1 tl purustatud vürtsi
1.5 tl kardemoni
0.5 tl nelki
350 g toortatrajahu
1 tl küpsetuspulbrit
125 g võid

Glasuuriks:
umbes 1.5 munavalget
umbes 3 dl rafineerimata tuhksuhkrut
maitse järgi sidrunhapet

Suhkru pruunistamiseks tuleb kuivas paksupõhjalises potis sulatada pool dl suhkrut. Teise potti panin detsiliitri suhkrut ootele. Samal ajal panin vee keema. Kui suhkur ära sulab, hakkab ta mullitama. Siin on nüüd enda julguse küsimus, et kaua tal mullitada lasta. Mida kauem mullitab, seda tumedavad piparkoogid tulevad. Ainult et üks hetk on neil kõrbemaitse juures. Mina väga kaua ei julgenud ja valasin 0.5 dl keevat vett peale. Seejuures tuleb olla ettevaatlik - hakkab hirmsasti pritsima ja aurama ja kohisema! Keerasin kuumuse alt maha ja kui kõik oli veidi vaibunud lahustasin lusikaga segades sulasuhkru vette. Ülejäänud keeva vee valasin teisele suhkrule ja lahustasin ka selle vees. Valasin suhkruveed kokku. Nüüd viskasin potti maitseained ja või. Segasin kõik segamini ja lasin natukene jahtuda. Küpsetuspulbri segasin jahu hulka ja hakkasin juba jahtunumale suhkrusegule jahu jao kaupa juurde segama. Ma usun, et võib 300 grammiga piirduda või ainult naaaatukene rohkem panna. Tainas peab jääma töödeldav, kuid pigem natukene vedelapoolne (minul jäi paks). Siis tuleb tainas toidukilesse mässida ja panna külmkappi maitsestuma.

Mõne tunni või mõne päeva pärast tuleb tainas külmkapist väljavõtu järel ilusti pehmemaks mudida, rullida, vormid lõigata ja siis kuskil kaheksaks minutiks 180 kraadi juures ahjus hoida. Igaks juhuks vahepeal ka vaadata, sest olenevalt taina paksusest võib võtta kauem või kiiremini kõrbema minna.

Glasuuri jaoks segasin ma lihtsalt kõik kokku. Vahustada võib ka, siis jääb kohevam ja jätkub ilmselt rohkem, kuid ma olin laisk. Toimis siiski hästi. Glasuuriga on jälle see, et kui liiga paks jääb, ei tule kotist läbi, kui liiga vedel jääb, ei pruugi ära tahkuda. 

Comments

Popular posts from this blog

Erepunane ja pehmeroosa hapukoore-pohlakook

Kui jõuluvana otsustab tuua tordialuse (kas see pole mitte imeline!) ja pohla toormoosi, siis tuleb nad omavahel kokku viia. Mina lisasin võrrandisse veel martsipani (seda mandlisemat), kuid ega see suurt juurde ei andnud. Pigem näevad martsipanitükid lahtilõigatud koogis hoopis pekitükkide moodi välja.
Koogi meisterdamisel oli juba väga usinaks abiks ka minu kolmene - näppis tainast, segas täidist, maitses martsipani.
Põhi on jällegi kõrvitsakoogi oma. Ma usun, et nüüd ma küllastusin sellest ja järgmisel korral tuleb mingi muu.
Vaja läheb: Põhi 100 g võid  4 dl toortatrajahu 2 tl pruuni rafineerimata roosuhkrut veidike soola 1 munakollane 5 sl vett Kardemoni
Täidis
500 g ehk purgitäis pohla toormoosi (minul oli juba suhkur seal sees)
200 g hapukoort
150 g martsipani
1 munavalge
2 muna

Või näppisin koos toortatrajahu, kardemoni, suhkru ja soolaga ilusaks puruks. Seejärel viskasin hulka ühe munakollase ja natukene vett ning sõtkusin käega taignaks. Vett tulebki niipalju lisada, kuniks ta…

Mustikakeeks

Mustikas on üks imelik asi - metsas otse põõsast noppides on tal nii hirmus palju imelist maitset, aga moosi sees või koogis või kuskil mujal... vahepeal ikka natukene maitset viskab, aga see pole üldse see. Ilmselt on asi sääskedes, kes metsas mustikasööjaid söövad.
Selle keeksi juures on kaks peamist asja. Esiti tahtsin ma kaerajahu katsetada. Teiseks panin ma niiii palju mustikaid, et ikka mustikamaitset ka oleks. Olgu, kolmandaks tahtsin teha lihtsalt tavalist mustikakeeksi, aga välja tuli täitsa teistmoodi. Täitsa teistmoodi ja palju parem. Kaerajahust ei ole ma enne midagi teinud. Härra guugl teatas, et jahu seob keskmisest vähem vett ja tainas jääb vedelam. Selge. Igaks juhuks panin seekord toortatrajahuga pooleks, sest see seob jälle natukene rohkem. Tähendab, alguses panin pooleks ja siis viskasin igaks juhuks veel pool detsiliitrit kaerajahu juurde.
Vaja läheb:
2.5 dl kaerajahu 2 dl toortatrajahu 200g sulatatud võid 1.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut 3 muna 1 tl soodat 1 …

Kreembrülee*

Kuidas ikka halle argipäevaõhtuid värvikamaks muuta - tuleb teha (vähemalt) üks keerulise nimega magustoit - Crème brûlée. Ausalt öeldes ei ole ma restoranides väga aldis brüleekreemi tellija ega ka kõige suurem fänn. Sellegipoolest meeldib mulle proovida asju ise teha. Kui sest muud ei tule, siis saab vähemalt linnukese uue oskuse ette teha. Üllatusmagustoit võeti suure rõõmuga vastu ja kausid söödi täiesti puhtaks. Laps küll sõi ainult suhkru, kuid allesjäänu jagati sõbralikult teiste vahel ära. Suhkruga on nii, et leeklampi meil kodus ei ole. Seepärast sulatasin suhkru pannil ja valasin selle siis kreemidele. Ilmselgelt oleks pidanud sulatama rohkem suhkut, et kogu pind ära katta. Samas tundus supilusikatäis suhkrut juba piisava kogusena. Igatahes jääb pannil tehtud karamell kõvasti paksem ja lusikaga löömiseks tuleb ikka jõudu kasutada. Pruun jäi ta pruuni suhkru pärast ja suhkruniidid tulid valamisest. Vaniljepasta võib asendada -suhkru või vaniljekaunaga. Koguseliselt tegingi ma…