Skip to main content

Pirnikook

Pirnid, täitsa päris eestimaised pirnid, meile sattus neid kogu kastitäis. Ma panin neid liiga vähe koogi sisse. Soovitan kogu toorjuustu pirnitükke, või miks mitte püreed, täis toppida. Minu koogile oli kindlasti rohkem pirne vaja, et pirnikoogi nime välja teenida. 


Mul oli suur soov teha põhi lilla, arooniatega. Küpsetamata tainas tuli niiiii ilus lilla, aga kuumus segas kõik ära. Natukene lillakat alatooni jäi, aga mitte nii nagu pidi. Õnneks arooniate kasulikkus äkki ikka sisse jäi, niipalju kui kuumus alles jättis. Võib-olla natukesekene on taignas maitsetki tunda. 


Nii et pirnide- ja arooniatega koogist sai lihtsalt niisama juustukook. 

Vaja läheb:
Põhi
80 g arooniapüreed
150g toortatrajahu
30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut
60 g võid

Täidis
400 g toasooja toorjuustu
1 tl vaniljepastat
30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut
2 dl vahukoort
2 muna
pirne

Põhja jaoks purustasin esmalt külmutatud arooniad ja näppisin selle seejärel jahu, suhkru ja võiga purutaoliseks massiks. Taigna vajutasin ümmarguse vormi põhja ja äärtele ning panin seniks külma.

Täidise jaoks segasin kõik asjad omavahel kokku ja valasin taignale. Peale lõikasin pirne ja asetasin need superilusasti. Järgmisel korral siis segan pirne ka sisse.

Kogu kupatus läks 35eks minutiks 200 kraadiga ahju, kuniks see enam hirmsasti ei võdisenud. Koogil lasin natukene jahtuda, kuid kõlbas juba leigelt lõigata. Nii jäi eriti kreemine ja mõnus. Järgmisel päeval on ilmselgelt tahkem, aga sama mõnusalt vaniljene.

Comments

Popular posts from this blog

Ise tehtud vahu-vahukommid!

 Mult ikka küsitakse, et millest ma neid vahukomme teen. Vastus on alati sama - seakondist ja suhkruveest. Põhimõtteliselt ei olegi muud, vaid väiksed nipid lisaks. Figuuri- ega tervisesõbralikud need kommid ei ole, aga vahelduse mõttes, miks mitte. Lisaks on need hirmus odavad. Alustuseks olen ma võtnud alati nami-nami retsepti: 300 g suhkrut 1,5 dl vett või naturaalset mahla 20 g želatiini + 1 dl vett paisutamiseks + tuhksuhkur ja soovi korral veidi sidrunhapet veeretamiseks Suhkruks on minul rafineerimata pruun roosuhkur ja želatiinina kasutan selliseid suuremate liivaterade moodi tükikestega 70 grammist pakki. Kõige olulisem osa on selle mahlaga, sest siiamaani on kõige paremad kommid tulnud, kui mahla asemel on hoopis samapalju marjapüreed. Olen teinud mustsõstarde, vaarikate, mustikate ja arooniatega, kõik on suurepärased. Mustsõstarde ja vaarikate seemned lisavad natukene krõpmsu juurde. Erilist tähelepanu on pälvinud ja kohvikommid. Kusjuures kohv ei pea üldse nii hirmus ka...

Kräsupea*

Esimest korda ma tegin kräsupead kuskil teismelisena, ma arvan. Mu ema ostsis selle jaoks kas liiga paksu või liiga vedela hapukoore (sest üksikasjad ju päris meeles pole) ja sellest ei tulnud midagi välja. Muud ma ei mäletagi, ainult seda, et hapukoor oli täiesti vale ja ma nutsin tükk aega. Rohkem ma polegi seda küpsetanud, kuniks siis nüüd. Vahepeal me oleme pattu teinud ja ostnud Selveri kräsupead, sest see maitseb nii hästi (kuigi sisaldab liiga palju kõike, mida seal olema ei peaks. Ausalt, see koostisosade nimekiri on niiiiii pikk). Otsustasin teha pool kogust. Etteruttavalt võin öelda, et ma ei kujuta ette, kui suur see terve kogus siis on (ilmselgelt kaks kord suurem, ma tean küll). Poolest kogusest tuli ilus koogitäis. Samuti ei viitsinud ma kahte plaati küpsetada ja sellepärast tegin kõik ainult kakaoga (sest kakao on nii hea!) ja otsustasin, et purustan kõik ära ja päris põhjamoodi asja ei tulegi. Muidugi ei mõelnud ma sellele, et siis ma ju tegelikult ei tee lihtsalt...