Skip to main content

Mustika-pohlakook kamajahupõhjal

Kohupiimakooke kui selliseid on nii palju erinevaid ja ometi on nad kõik üsna samasugused. Kohupiimakoogi isu korral lehitsen ma enamasti kõik oma kokaraamatud läbi ja siis sirvin veel internetti tühja pilguga ja ootan, millal inspiratsioon tekkib. On harvad juhud, kui ma kõigepealt valin koogi ja siis lähen alles poodi. Enamasti ma vaatan, mis kodus on ja sellest midagi ka kokku keeran.

Just kokku keeramine on õige väljend, kuna ma võtan küll mõne retsepti aluseks, aga siis muudan seda nii palju, et ega sest suurt järele jää. Vähemalt pooltel kordadel oleks pidanud midagi teistmoodi tegema. Nii ka seekord. Näiteks võiks põhja jaoks panna võid ikka rohkem. Põhi peaks jääma ikka rohkem taigna kui jahu moodi. Minu oma varises täiesti laiali. Olid ajad, kui ma aint selliseid jahupõhjaseid kooke ahjust välja võtsingi. Nüüd olen ikka üsna mitu korda ka õigesti saanud, kuid seekord ebaõnnestus jälle. Ei ole hullu - maitse oli sellegipoolest täitsa mehka. Seekord oli isegi kookosjahu maitse täiesti olemas. Kattes oleks võinud olla ka veidi vähem vaniljet, kuid seda arvasin ainult mina.

Toortatrajahu ja minu suhted on sellised, et nisujahu kasutan ma enamasti vaid pärmitaignal ja pannkookidel (kuigi viimaseid peaks edukalt saama ka toortatrajahuga teha). Ja siis kui vajaminev jahu kiiremini otsa saab kui kook nõuab. Toortatrajahu on minu meelest täiesti geniaalne leiutis. Esiti on ta muidugi hulga tervislikum kui nisujahu, teiseks ei ole ta küll mingit muud maitset juures. Jah, olen minagi näinud neid, kes toortatrajahust küpsetised ka kohe ära tunnevad, kuid minu meelest ei ole sel küll mingit maitset. Tavaline tatrajahu on muidugi hoopis teine tera. Mulle tavaline tatar ei maitse ja kuna too jahu ja ka sellest tehtud küpsetised just tavalise tatra moodi maitsevadki, siis ma seda ei kasuta. Lisaks müüakse toortatrajahu vist ainult mahedana, nii et ei pea poes pikalt rahakotti piiluma, et kas olla täna keskkonnasõbralik või osta odavam variant.

Sidrunhappe-sooda võib vabalt asendada küpsetuspulbriga. Mul oli see otsa saanud.

Põhi
70g kookosjahu
30g toortatrajahu
150g kamajahu (ma tegin rukkikamaga)
100g toasooja võid
2spl pruuni rafineerimata roosuhkrut
veidi soola
0.5tl soodat
nups sidrunhapet

Kate
mustikaid-pohli
400g ricottat
0.5tl vaniljepastat
2 muna
3spl pruuni rafineerimata roosuhkrut

Põhja jaoks segasin kõik kuivained omavahel läbi ja näppisin võiga ühtlaseks puruks. Saadud puru laotasin (tahaks öelda võitatud, aga unustasin selle osa) ümmarguse mitte lahtikäiva koogivormi põhja ja äärtele. Sellele kallasin kõik kapis leiduvad pohlad ja mustikad.

Katte jaoks segasin ricotta munade, suhkru ja vaniljega ja siis tõstsin selle ühtlaselt marjadele. Proovisin katta ka välja ulatuvad ääred, et need liigselt kõrbema ei läheks, kuna kookosjahu minu meelest küpseb kiiremini (ja sellepärast ka kipub söestuma) kui teised jahud.
Kogu kupatus ahju 180 kraadiga 40 minutit päevitama ja pärast lasin ilusti ära jahtuda.

Comments

Popular posts from this blog

Mustika-leiva-toorjuustutort aastapäevaks, toortatraga

Eesti Vabariigi aastapäevaks tegin seekord leivaga torti. Alustasin suure hurraaga, aga poole leivapraadimise peal mulle meenus, et mulle tegelikult ei meeldi leivamagustoidud... nii ma siis proovisin seda leiva maitset ära peita, kuid väga see mul ei õnnestunud. Siiski võin ma öelda, samasugustele magusa leiva põlguritele, et lõppkoosluses see leib ei häiri ja tort on tegelikult päris mõnus. Tort iseenesest on ääretult lihtne. Toortatratangu puru võib ka ära jätta, kuid minu meeles lisas see eriti mõnusalt krõmpsu ja toortatratang on ju väga eestipärane. Ma ehk panin veidi palju shokolaadi, see muutis lõikamise keeruliseks, kui shokolaad oli tahenenud. Samas maitse oli jälle mõnus. Pildid said täpselt elulised. Vaja läheb: Põhi 300g meelepärast musta leiba 2 spl pruuni rafineerimata suhkrut maitse järgi kaneeli ja mett Sisu 400g toasooja toorjuustu 200ml vahukoort 200g valget shokolaadi 1 apelsin vaniljesuhkur Kate (külmutatud) mustikad 200...

Soolakad Iirisekommid?*

Need kommikäkerdised sai tehtud küll jõuludeks, kuid võid ju ka niisama vahepeal maiustada. Ehk siis proovisin teha kodus ise iirist. Sööjad küll matsutasid ja mõnulesid ja eriti kiitust sai sool, kuid ega see päris selline iiris ei saanud nagu mina oleks tahtnud. Aga võib-olla see ei pidanudki selline saama. Igatahes on iirise tegemine pikk protsess. Esiti oli plaan shokolaadi ainult peale kallata, kuid iiris jäi ikka liiga kleepuv ja siis ma plätserdasin seda igasse külge.  Suuremad kommid said tehtud silikoonist muffinivormidesse ja väiksemad ühte küpsetuspaberiga kaetud ahjuvormi ja hiljem siis väiksemaks lõigatud. Vaja läheb : Iiris 150ml täispiima 170 g kondenspiima (minul oli suhkruga, nii et suhkrut panin sellepärast natuke vähem) 300 g rafineerimata roosuhkrut 100 g võid Kommid ise maitse järgi pähkleid (mina kasutasin india ja kreeka pähkleid) suuremal hulgal shokolaadi, ütleme 300g himaalaja soola Panin kõik paksupõhjalisse kastmep...

Kodukohvik Kardemon

Meie väikses linnakeses korraldati suuri pidustusi ja nii ma otsustasin, et nende pidustuste sees saab olema ka minu esimene kodukohvikukogemus. Muidugi, nädal või ehk vähemgi enne kuulutatu välja, et esimene siinne kodukohvikute päev on augustis. Vot sulle säh. Õnneks või kahjuks oleme me kõik siis Tallinnas ja mingit kohvikut nagunii teha ei saaks. Tegime siis, kui meile meeldis. Alguses proovisin endale teisi ka mesti leida, kuid lõpuks tegime oma perega. Minu ema keetis suppi, mina küpsetasin kooke ja elukaaslane tegeles muude pädevustega. Retsepte ma täna ei jaga, kuid jagan meie menüüd. Soolastest olid esindatud juurikatest, enamasti porgandist, püreesupp ja kohupiimakarask erinevate määretega (india pähkli ja röstitud paprika, peedihummus, juustusalat ja maitsevõi). Magusatest olid laual apelsini-shokolaadikook piparmündikreemiga, laimi-pistaatsia kook, greibi-kardemoni kook, pärmitaignal rabarberikook, kräsupeamuffinid ehk kräsuffinid, pätsikesed, pohla-kardemonikook, a...