Skip to main content

Liiga Magus ja Suhkruvaba - kahe tordi lugu



(Jah, jälle kassikook. Kui aus olla, siis eelmine oli lihtsalt selle peaproov)
Etteruttavalt võin öelda, et suurem sai liiga magus. Kõige suurem viga seisnes ilmselt selles, et põhjadeks said blondie'*. Esiti oli viga sellepärast, et ma polnud varem blondiet teinud ja ega ei teadnud ka päris hästi, et mis see endast kujutab. Teiseks sellepärast, et see on nii magus! Kolmandaks sellepärast, et ma üldse ei mõelnud, et tahenenud shokolaaditükke on ju hiljem halb lõigata. Lisaks said vahele pandud maasika- ja mustika toormoosid, mis on oma olemuselt hirmus vedelad. Ma küll agardasin neid veidi tahkemaks, kuid kook vajus ikka süües laiali. Toorjuustuse vahekihi tegin ma ehk ka ikkagi liiga magusa. Ega tal tegelikult muud häda polnudki, lihtsalt hirrrrmus magus. Mõru musta kohvi kõrvale ehk täpselt paras tükk.

Teise tordi peaproov oli argipäevatort. Nimelt oli mõttes teha miski selline tort, mida aastane laps saaks süüa, ilma et suhkrumürgitust saaks (nagu see teine, eks). Tegelikult ei saagi ma väga adekvaatset arvamust selle kohta avaldada, sest ma tegin vahele banaani-avokaado kreemi, kuid viimasel ajal ma kuidagi ei suuda enam avokaadot süüa. Hakkab lihtsalt veidi vastu. 
Pealmine kiht pidi tegelikult sinine tulema. Kui mustikaid hirmus vähe panna, siis võib väga ilusa sinise värvi saada. Sel korral nad lihtsalt otsustasid mitte töötada. See oleks ju olnud imetore, kui kook oleks olnud sinine, kollase krooniga ja sees veel roheline triip!

Vabalt võib kaerajahu asemel panna ka tatrajahu. Ma lihtsalt ei tahtnud nii tatramaitselist põhja. Mina ei tea, mõnikord lööb tatra maitse välja ja mõnikord ei löö. Nt väiksemal koogil on ilusti tunda, aga suuremal mitte.

Põhjadega oli jällegi üks välja-teine sisse taktika. Ainult et ma kasutasin vahepeal Itaalia võid (ärge minge odava hinna teed!) ja see küpses hoopis teistmoodi ning vorm lekkis. See tähendab, et ma pidin kaks korda ahju välja lülitama ja jahtumist ootama ja puhastama. Ühesõnaga oli ikka sinist tossu kõik täis ja puha. Maitset see õnneks ei mõjutanud, ajakulu ja närve küll.

Blondie tort
Vaja läheb ühe põhja jaoks:
80 g toortatrajahu
50 g täistera kaerajahu
50 g pruuni rafineerimata roosuhkrut
125 g võid
200 g valget shokolaadi
2 muna
vaniljeekstrakti
soola
1/3 200 g kreeka pähkleid (umbes jagasin ühe paki kolmeks)

Kogu täidis
purk maasikatoormoosi
100 g toasooja võid
400 g toasooja toorjuustu
2 dl vahukoort
100 g valget shokolaadi
2/3 purki mustika toormoosi
5 g agar-agarit

Kate
400 ml vahukoort
200 g valget shokolaadi
25 g tumedat shokolaadi

Kõigepealt hakkisin kõik pähklid ja ühe tahvli shokolaadi. 100 g shokolaadi ja või sulatasin vesivannil. Vesivannil sulatades nad küll ei tahtnud üldse seguneda, aga hiljem see ei mänginud vist rolli. Samal ajal kloppisin segamini munad, suhkru ja vaniljeekstrakti (võib vabalt ära jääda või mõne muu vaniljesusega asendada), segasin juurde ka jahud ja seejärel shokolaadi-või segu. Kõige viimasena lisasin veel 100 g hakitud shokolaadi ja kolmandiku pählitest.

Segu silusin 24 cm läbimõõduga küpsetuspaberiga kaetud vormi, et ilusti igale poole saaks ja panin 180 kraadiga umbes 20ks minutiks ahju. Tuleb vaadata ka, mõne põhjaga läks ainult 17 minutit. Tikk sisse ja loota puhtusele, nagu ikka.

Kui põhjad olid jahtunud hakkasin moosidega sahmerdama. Osale maasikamoosile keetsin juurde 2 g agaragarit. Sellest tundus hirmus vähe olevat. Ilmselt oleks võinud rohkem panna, kuna suhkrut ma ei pannud ju üldse. Selle agariga moosi segasin teisele juurde. Igatahes sai selline moos põhja peale pandud. Natukene moosi jäi mustikamoosile lisaks alles. Natukesele panin natuke mustikamoosi juurde ja keetsin kolme grammi agariga, et kindlam oleks. Oleks vist võinud veelgi.

Vahepeal tegin ka valge kreemi. Selleks sulatasin jällegi shokolaadi. Samal ajal hõõrusin toasooja või toasooja toorjuustuga ühtlaseks ja siis segasin kogu kupatuse vahustatud vahukoore sisse, mis ka enam väga külm ei olnud. Viimasena segasin juurde ka valge shokolaadi. Või ja shokolaad saidki pmst ainult sellepärast pandud, et kiht paremini hanguks. Nende tugevate põhjade vahel peavad tugevad vahekihid olema, muidu lagunebki söömisel ära. Teoorias eks, praktikas laguneski.
Igatahes umbes pool valgest kreemist panin hääästi ettevaatlikult maasikamoosi peale. Sellele teine põhi, enamik mustikmoosist ja teine pool valgest kreemist. Peale kolmas põhi ja sellele viimane osa moosi, et kook üleöö külmas seistes päris ära ei kuivaks.

Õhtul jäid teha veel ainult kõrvad, nina ja vurrud. Selleks sulatasin tumeda shokolaadi ja joonistasin lusikat kasutades shokolaadiga need küpsetuspaberile ja suskasin samuti külma.

Järgmisel hommikul vahustasin koore, sulatasin shokolaadi ja segasin need kokku. Esiti määrisin noaga koogi siledaks ja seejärel tordipritsi ja lusika abiga tegin säbruliseks. Suskasin sisse eelnevalt tehtud kassindused ja voila!


Väike avokaado-banaanikook
Vaja läheb:
Põhi
2 banaani
0.75 dl täistera kaerajahu
0.75 dl toortatrajahu
1 muna
0.5 tl soodat
umbes 60 g hapukoort

Täidis
2 avokaadot
2 banaani
sidrun

Kate
150 g toorjuustu
natukene mustikaid
agaavisiirup (ega seda pole vaja otseselt, aga miskipärast ma tahtsin, et see pealmine oleks magusam)
kuivatatud banaanid

Põhja jaoks püreestasin banaani kahvliga ja ülejäänud segasin kõik lihtsalt juurde. Taigna valasin lahtikäivasse küpsetuspaberiga kaetud vormi (läbimõõduga 16 cm) ja küpsetasin pigem ahju allosas 170 kraadi juures 22 minutit, kuniks tikk loa andis.

Jahtunud põhja lõikasin niuhti pooleks, immutasin natukene teise koogi sulavatest maasikatest tulnud mahlaga. Avokaadod ja banaanid saumikserdasin ühtlaseks, segasin sisse ka umbes poole sidruni mahla ja määrisin pool alumisele põhjale. Peale teine põhi, natukene immutasin jälle ja määrisin ülejäänud peale ning panin ööks külma. Avokaadokreemiga on nii, et sidrun küll hoiab seda natukene tagasi, kuid õhuga kokkupuutel läheb avokaado pruuniks. Nagu ka banaan läheb pruuniks ja õun ja... igatahes hoiab sidrun seda natukene tagasi, kuid hommikuks on pealmine kiht ikkagi pruun. Pole hullu. Selleks tuleb toasoe toorjuust segada hästi natukese mustikapüreega (ja loota, et läheb siniseks), lisada veidi agaavisiirupit ja ilusti tort pealt ja külgedelt sellega katta. Kuivatatud banaanidega on eriti lihtne kaunistada ka.

*Üsna üks-ühele sai naminami retsepti järgi tehtud

Comments

Popular posts from this blog

Kräsupea*

Esimest korda ma tegin kräsupead kuskil teismelisena, ma arvan. Mu ema ostsis selle jaoks kas liiga paksu või liiga vedela hapukoore (sest üksikasjad ju päris meeles pole) ja sellest ei tulnud midagi välja. Muud ma ei mäletagi, ainult seda, et hapukoor oli täiesti vale ja ma nutsin tükk aega. Rohkem ma polegi seda küpsetanud, kuniks siis nüüd. Vahepeal me oleme pattu teinud ja ostnud Selveri kräsupead, sest see maitseb nii hästi (kuigi sisaldab liiga palju kõike, mida seal olema ei peaks. Ausalt, see koostisosade nimekiri on niiiiii pikk).
Otsustasin teha pool kogust. Etteruttavalt võin öelda, et ma ei kujuta ette, kui suur see terve kogus siis on (ilmselgelt kaks kord suurem, ma tean küll). Poolest kogusest tuli ilus koogitäis. Samuti ei viitsinud ma kahte plaati küpsetada ja sellepärast tegin kõik ainult kakaoga (sest kakao on nii hea!) ja otsustasin, et purustan kõik ära ja päris põhjamoodi asja ei tulegi. Muidugi ei mõelnud ma sellele, et siis ma ju tegelikult ei tee lihtsalt põhj…

Mustika-pohlakook kamajahupõhjal

Kohupiimakooke kui selliseid on nii palju erinevaid ja ometi on nad kõik üsna samasugused. Kohupiimakoogi isu korral lehitsen ma enamasti kõik oma kokaraamatud läbi ja siis sirvin veel internetti tühja pilguga ja ootan, millal inspiratsioon tekkib. On harvad juhud, kui ma kõigepealt valin koogi ja siis lähen alles poodi. Enamasti ma vaatan, mis kodus on ja sellest midagi ka kokku keeran.
Just kokku keeramine on õige väljend, kuna ma võtan küll mõne retsepti aluseks, aga siis muudan seda nii palju, et ega sest suurt järele jää. Vähemalt pooltel kordadel oleks pidanud midagi teistmoodi tegema. Nii ka seekord. Näiteks võiks põhja jaoks panna võid ikka rohkem. Põhi peaks jääma ikka rohkem taigna kui jahu moodi. Minu oma varises täiesti laiali. Olid ajad, kui ma aint selliseid jahupõhjaseid kooke ahjust välja võtsingi. Nüüd olen ikka üsna mitu korda ka õigesti saanud, kuid seekord ebaõnnestus jälle. Ei ole hullu - maitse oli sellegipoolest täitsa mehka. Seekord oli isegi kookosjahu maitse…

Kolme triibu kook - shokolaad, kookos, maasikas

Jällegi, oleks vaja külla minna, oleks vaja kook teha. Ehk siis tuleb sukelduda internetiavarustesse ja hakata retsepte kokku miksima. Lõpuks tuleb muidugi jälle omamoodi teos. Minu meelest sai maitsemeelelt natukene kirju, aga üks sööjatest hakkas igatahes veidralt mõmisema. Hiljem selgus, et ikka heameelest.

Plaan oli teha 200 grammisest tumedast shokolaadist ka vastavate teiste grammidega kook, aga tegemiselt selgus, et terve tahvel oli juba ära tehtud ja alles oli jäänud 125 grammine poolik. Eks tuli siis umbes ümberarvutused teha. Kuna ma olin juba või toasoojenema pannud, siis naksasin sellest mingi osa ära kookoskihi jaoks, nii et eks ühes neist on rohkem, kui kirjas. Kookosjahu pakis oli täpselt niipalju jahu, nii et rohkem panna ei saanud ja ei olnud ka vaja.

Näiteks, kui on sügisõhtused ilmad ja tahaks tee kõrvale midagi tummist, siis võib täiesti vabalt selle pealmise kreemikihi ära jätta ja on niisamuti väga mõnus kook. Kreem annab lihtsalt natukene kergust ja natukene ma…