Skip to main content

Astelpalju ja punaste hapude marjadega kohupiimakook

 +Mis lõhnaga see on?
-Martsipani
+Martsipanist pole haisugi (kuigi ilmselgelt hais oli)
-Mandlid?
+Mkmm

Kooki maitstes arvas laps, et selles on hoopis õunad. Ei olnud. Igatahes sai see väga mõnus kook. Eriti mõnus oli see veel soojana. Külmana eralduvad marjade maitsed rohkem ja saab hästi aru, et seal on astelpaju sees. Soojana nad kõik tõesti sulandusid kuidagi martsipaniks. Müstika.

Astelpajud olid mul juba ära sulanud ja pohlad ja jõhvikad veel täiesti külmunud.

Tegelikult ei saagi seda päris retseptiks lugeda. Põhi sai kõrvitsakoogi oma (ainult et ma unustasin ta enne läbi küpsetada. Ärge unustage, sest läbiküpsetades saab palju parem) ja täidise kohta oskan ma kindlalt öelda ainult kohupiima kogust, sest astelpajumarjad olid mul külmutatud suhkruga koos ja lisatud suhkrut ma ka ei kaalunud. Ma suutsin isegi ära unustada, kas ma panin kolm või neli muna. Ma arvan, et kolm. Ning marjade kogus on alati suvaline ja võimalikult rohke.

Vaja läheb:
Kõrvitsakoogi põhi
600 g pagari kohupiima
pruuni rafineerimata roosuhkrut (ilmselt siis maitse järgi ja marjade kogust ka arvesse võttes)
keskmine karbitäis astelpajusid ja ilmselt samapalju külmutatud pohli ja jõhvikaid
3 muna ja põhja munavalge
kaneeli
ingverit

Kuniks põhi kapis tahenes, puhastasin marjad ja segasin need kohupiima, maitseainete, suhkru ja munadega ühtlaseks.
Taina vajutasin küpsetuspaberiga kaetud lahtikäiva koogivormi põhja ja pooles kõrguses äärele. Põhi tuleks eelküpsetada 200 kraadi juures kuskil 10 minutit. Seejärel valada sellele kohupiimamass ja küpsetada 25 minutit 200 kraadiga, seejärel alandada kuumust 175 kraadile ja küpsetada veel kuskil 25 minutit, kuniks kogu mass enam liialt ei võdise, kuid on veel natuke pehme. Kohupiimakoogid tahenevad jahtudes. Süüa võibki kohe, kui julgust on. Kui laialivajumist ei karda, siis kasvõi kohe. enne tuleks paar sõõmu martsipanilõhna nuusutada.

Labels

Labels:

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Pirnikook

Pirnid, täitsa päris eestimaised pirnid, meile sattus neid kogu kastitäis. Ma panin neid liiga vähe koogi sisse. Soovitan kogu toorjuustu pirnitükke, või miks mitte püreed, täis toppida. Minu koogile oli kindlasti rohkem pirne vaja, et pirnikoogi nime välja teenida.  Mul oli suur soov teha põhi lilla, arooniatega. Küpsetamata tainas tuli niiiii ilus lilla, aga kuumus segas kõik ära. Natukene lillakat alatooni jäi, aga mitte nii nagu pidi. Õnneks arooniate kasulikkus äkki ikka sisse jäi, niipalju kui kuumus alles jättis. Võib-olla natukesekene on taignas maitsetki tunda.  Nii et pirnide- ja arooniatega koogist sai lihtsalt niisama juustukook.  Vaja läheb : Põhi 80 g arooniapüreed 150g toortatrajahu 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 60 g võid Täidis 400 g toasooja toorjuustu 1 tl vaniljepastat 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 2 dl vahukoort 2 muna pirne Põhja jaoks purustasin esmalt külmutatud arooniad ja näppisin sell...
Post a Comment
Read more

Kräsupea*

Esimest korda ma tegin kräsupead kuskil teismelisena, ma arvan. Mu ema ostsis selle jaoks kas liiga paksu või liiga vedela hapukoore (sest üksikasjad ju päris meeles pole) ja sellest ei tulnud midagi välja. Muud ma ei mäletagi, ainult seda, et hapukoor oli täiesti vale ja ma nutsin tükk aega. Rohkem ma polegi seda küpsetanud, kuniks siis nüüd. Vahepeal me oleme pattu teinud ja ostnud Selveri kräsupead, sest see maitseb nii hästi (kuigi sisaldab liiga palju kõike, mida seal olema ei peaks. Ausalt, see koostisosade nimekiri on niiiiii pikk). Otsustasin teha pool kogust. Etteruttavalt võin öelda, et ma ei kujuta ette, kui suur see terve kogus siis on (ilmselgelt kaks kord suurem, ma tean küll). Poolest kogusest tuli ilus koogitäis. Samuti ei viitsinud ma kahte plaati küpsetada ja sellepärast tegin kõik ainult kakaoga (sest kakao on nii hea!) ja otsustasin, et purustan kõik ära ja päris põhjamoodi asja ei tulegi. Muidugi ei mõelnud ma sellele, et siis ma ju tegelikult ei tee lihtsalt...
Post a Comment
Read more

Muffinid sibula, juustu ja toortatrajahuga

Vahelduseks midagi täiesti soolast. Need olid plaanitud lihtsalt päraslõunaseks ampsuks, et jõuaks õhtusöögi ära oodata, kuid kujunesid toitvaks ja koos kausitäie õuntega said nad lõpuks õhtusöögiks. Seekord, kuna juust on ikkagi üsna soolane, ei teinud ma meie pere kõige väiksemale eraldi muffinit. Ilmselt just seetõttu kiitis ta asja heaks ja sõi ühe täiesti üksinda ära. Veidi suurem muidugi sõi ainult juustu. Soolaga ongi siin nii, et mina ei pannud juurde. Küll panin ma täiesti tavalist juustu ja tegelikult oleks võinud natukene soola olla küll. Kui panna aga mingit tugevamat juustu, siis ma usun, et soolaprobleemi ei tule. Kanepi- ja linaseemnejahu ka tegelikult ei pea panema. Lihtsalt jahude kogus kokku võiks enamvähem sama olla. Kanepi- ja linaseemneid ja ka kõrvitsa või ükskõik, mis muid seemneid, võib vabalt ka seemne kujul juurde lisada. Mul juhtusid olema lihtsalt jahud ja ainult päevalilleseemned seemne kujul. Seemneid muidugi soovitan panna, sest natukene krõmps...
Post a Comment
Read more