Piparkoogimaitseline kõrvitsatort

Väidan, et ei oska torte teha, ent siiski muudkui teen... Ühel päeval läksin Kardemoni (meie kass) õue laskma ja leidsin ukse eest ühe suure kõrvitsa. Ega see päris ootamatult ei tulnud, ma natukene olin küsinud siit ja sealt, kuid ettehoiatamata ja tore üllatus oli see sellegipoolest. Nii sai tolle päeva õhtuks pool sügavkülmast (mis tühjaks juba söödud oli) kõrvitsat täis. Teise poole täitsin päev hiljem mõne kilo külmutatud mustsõstardega. Just nende kahe täitmise tõttu ei olnud ka väga keeruline välja mõelda tordi sisu.

Küll pidi sest saama kohupiimatort, kuid kohupiimapakid saabusid koju juba vanadena (ma alati vaatan kuupäeva, aga unustan ühe korra ja saan kohe halvaks läinud asjad!). Niisiis pidin uuesti külmkappi vaatama ja uue lahenduse leidma - hapukoor. Siiski olin ma kinni selles kohupiimaidees ja hapukooremaitset ma ei tahtnud. Sellepärast saigi see kakao, shokolaadi ja piparkoogimaitsete taha peidetud. Pealegi on ju jõuluaeg kohe käes ja kõrvitsagagi sobivad need maitsed.

Keeks sai ebaühtlaselt poolitatud ka. Ülemine kiht jäi paksem kui alumine ja mu kallis kaasa teatas, et söömisel kadus esteetilisus, sest lusikaga kooki süües valgus hapukoorekiht välja. Kahvliga kusjuures seda viga ei olnud.

Tordi tegin 26 cm läbimõõduga vormi.

Vaja läheb:

Põhi

umbes 130 g toasooja võid

2 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut

3 muna

220 g toortatrajahu

50 g täistera kaerajahu

450 g kõrvitsapüreed

1 tl küpsetuspulbrit

kurkumi, kaneeli, muskaarpähklit ja piparkoogimaitseainet

nupsuke soola

Vahekihid:

purk mustsõstratoormoosi

500g hapukoort

4 supilusikatäit magustamata kakaod

maitse järgi suhkrut

palju piparkoogimaitseainet

150 g sulatatud tumedat shokolaadi

Kate

400 ml vahukoort

200 g valget shokolaadi

Kaunistus

vähem kui 50 g tumedat shokolaadi

Toasooja või vahustasin esmalt koos suhkruga ja seejärel vahustasin ükshaaval juurde munad. Lisasin jahud, maitseained, küpsetuspulbri ja segasin natukene ning lisasin siis juurde kõrvitsapüree ja segasin kõik ühtlaseks massiks. Saadud taigna kallasin küpsetuspaberiga kaetud ja võitatud külgedega lahtikäivasse vormi ja küpsetasin 180 kraadises ahjus 40 minutit, kuniks tikk enam taignaseks ei jäänud.

Kui põhi oli jahtunud, lõikasin selle suure noaga kaheks. Alumise poole panin tagasi vormi, kinnitasin uuesti ääred ja määrisin enda meelest meeletult palju toormoosi peale. Hiljem selgus, et oli täpselt paras hulk. Kuniks moos natukene imbus ja tahenes segasin kokku vahekihi. Kõigepealt segasin hapukoorele natukene suhkrut, kakaod ja piparkoogimaitseainet sisse. Hapukooremaitse oli aga endiselt tugev ja seetõttu sulatasin vesivannil veel shokolaadi ka hulka ja panin veel natukene maitseainet. Kogu selle segu tõstsin siis ettevaatlikult moosikihile ja panin peale teise poole põhjast. Sellele määrisin allesjäänud moosi peale ja panin külma hommikut ootama.

Uuel päeval sulatasin valge shokolaadi ja vahustasin vahukoore ning segasin need omavahel kokku. Hirmus hästi see ei õnnestunud, sest valge shokolaad läks veidi tükki. Kuid suurt see ka ei seganud.  Esiti tõmbasin noaga pealt ja küljed seguga ühtlaselt siledaks ja valgeks. Siis panin segu pritskotti (võib vabalt ka muusse kilekotti panna ja nurga ära lõigata) ja alustasin kolme törtsu kaupa kaunistamist. Nii et kolm törtsu külgedele üksteise alla ja siis tõmbasin need kõik väikese lusikaga natuke lapikuks. Jälle kolm törtsu lusikajälgedele ja jälle lapikuks. Kuniks pool sai valmis. Samamoodi teiselt poolt ja ühe osa jätsin lihtsalt valgeks - sinna tuli kassi nina ja vurrud. Koogi pealt tegin samamoodi üht ja teist pidi ringe. Esiti tundus see segu (just ohtralt köetud köögis) vedel, kuid pärast kapis tahenes just mõnusaks. Valge koogi panin aega ootama külma. 

Nendele, kes on nagu mina ja ei oma uhket tordialust, soovitan panna lauale tagurpidi kauss ja kook sellele asetada selle sama alusega, millel ta on (olgu, minul on lahtikäiva vormi põhi veel omakorda ümmargusel bambusest lõikelaual). Nii et ta lihtsalt lauast kõrgemal ja on kogu seda kaunistamisasja lihtsam teha.

Kassisuseks sulatasin ülejäänud tumeda shokolaadi ja väikese lusikaga plätserdasin küpsetuspaberile kõrvad, nina ja vurrud, kõike igaks juhuks piisavate kordustena, ning panin ka need külmkappi tahenema (sest endiselt oli köök liiga kuum). Vahetult enne serveerimist suskasin kõik õigesse kohta paika. Valge kate hoidis neid ilma vaevata omal kohal.