Skip to main content

Piparkoogimaitseline kõrvitsatort

Väidan, et ei oska torte teha, ent siiski muudkui teen... Ühel päeval läksin Kardemoni (meie kass) õue laskma ja leidsin ukse eest ühe suure kõrvitsa. Ega see päris ootamatult ei tulnud, ma natukene olin küsinud siit ja sealt, kuid ettehoiatamata ja tore üllatus oli see sellegipoolest. Nii sai tolle päeva õhtuks pool sügavkülmast (mis tühjaks juba söödud oli) kõrvitsat täis. Teise poole täitsin päev hiljem mõne kilo külmutatud mustsõstardega. Just nende kahe täitmise tõttu ei olnud ka väga keeruline välja mõelda tordi sisu.

Küll pidi sest saama kohupiimatort, kuid kohupiimapakid saabusid koju juba vanadena (ma alati vaatan kuupäeva, aga unustan ühe korra ja saan kohe halvaks läinud asjad!). Niisiis pidin uuesti külmkappi vaatama ja uue lahenduse leidma - hapukoor. Siiski olin ma kinni selles kohupiimaidees ja hapukooremaitset ma ei tahtnud. Sellepärast saigi see kakao, shokolaadi ja piparkoogimaitsete taha peidetud. Pealegi on ju jõuluaeg kohe käes ja kõrvitsagagi sobivad need maitsed.

Keeks sai ebaühtlaselt poolitatud ka. Ülemine kiht jäi paksem kui alumine ja mu kallis kaasa teatas, et söömisel kadus esteetilisus, sest lusikaga kooki süües valgus hapukoorekiht välja. Kahvliga kusjuures seda viga ei olnud.

Tordi tegin 26 cm läbimõõduga vormi.

Vaja läheb:
Põhi
umbes 130 g toasooja võid
2 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut
3 muna
220 g toortatrajahu
50 g täistera kaerajahu
450 g kõrvitsapüreed
1 tl küpsetuspulbrit
kurkumi, kaneeli, muskaarpähklit ja piparkoogimaitseainet
nupsuke soola

Vahekihid:
purk mustsõstratoormoosi
500g hapukoort
4 supilusikatäit magustamata kakaod
maitse järgi suhkrut
palju piparkoogimaitseainet
150 g sulatatud tumedat shokolaadi

Kate
400 ml vahukoort
200 g valget shokolaadi

Kaunistus
vähem kui 50 g tumedat shokolaadi

Toasooja või vahustasin esmalt koos suhkruga ja seejärel vahustasin ükshaaval juurde munad. Lisasin jahud, maitseained, küpsetuspulbri ja segasin natukene ning lisasin siis juurde kõrvitsapüree ja segasin kõik ühtlaseks massiks. Saadud taigna kallasin küpsetuspaberiga kaetud ja võitatud külgedega lahtikäivasse vormi ja küpsetasin 180 kraadises ahjus 40 minutit, kuniks tikk enam taignaseks ei jäänud.

Kui põhi oli jahtunud, lõikasin selle suure noaga kaheks. Alumise poole panin tagasi vormi, kinnitasin uuesti ääred ja määrisin enda meelest meeletult palju toormoosi peale. Hiljem selgus, et oli täpselt paras hulk. Kuniks moos natukene imbus ja tahenes segasin kokku vahekihi. Kõigepealt segasin hapukoorele natukene suhkrut, kakaod ja piparkoogimaitseainet sisse. Hapukooremaitse oli aga endiselt tugev ja seetõttu sulatasin vesivannil veel shokolaadi ka hulka ja panin veel natukene maitseainet. Kogu selle segu tõstsin siis ettevaatlikult moosikihile ja panin peale teise poole põhjast. Sellele määrisin allesjäänud moosi peale ja panin külma hommikut ootama.

Uuel päeval sulatasin valge shokolaadi ja vahustasin vahukoore ning segasin need omavahel kokku. Hirmus hästi see ei õnnestunud, sest valge shokolaad läks veidi tükki. Kuid suurt see ka ei seganud.  Esiti tõmbasin noaga pealt ja küljed seguga ühtlaselt siledaks ja valgeks. Siis panin segu pritskotti (võib vabalt ka muusse kilekotti panna ja nurga ära lõigata) ja alustasin kolme törtsu kaupa kaunistamist. Nii et kolm törtsu külgedele üksteise alla ja siis tõmbasin need kõik väikese lusikaga natuke lapikuks. Jälle kolm törtsu lusikajälgedele ja jälle lapikuks. Kuniks pool sai valmis. Samamoodi teiselt poolt ja ühe osa jätsin lihtsalt valgeks - sinna tuli kassi nina ja vurrud. Koogi pealt tegin samamoodi üht ja teist pidi ringe. Esiti tundus see segu (just ohtralt köetud köögis) vedel, kuid pärast kapis tahenes just mõnusaks. Valge koogi panin aega ootama külma. 
Nendele, kes on nagu mina ja ei oma uhket tordialust, soovitan panna lauale tagurpidi kauss ja kook sellele asetada selle sama alusega, millel ta on (olgu, minul on lahtikäiva vormi põhi veel omakorda ümmargusel bambusest lõikelaual). Nii et ta lihtsalt lauast kõrgemal ja on kogu seda kaunistamisasja lihtsam teha.

Kassisuseks sulatasin ülejäänud tumeda shokolaadi ja väikese lusikaga plätserdasin küpsetuspaberile kõrvad, nina ja vurrud, kõike igaks juhuks piisavate kordustena, ning panin ka need külmkappi tahenema (sest endiselt oli köök liiga kuum). Vahetult enne serveerimist suskasin kõik õigesse kohta paika. Valge kate hoidis neid ilma vaevata omal kohal.






Comments

Popular posts from this blog

Erepunane ja pehmeroosa hapukoore-pohlakook

Kui jõuluvana otsustab tuua tordialuse (kas see pole mitte imeline!) ja pohla toormoosi, siis tuleb nad omavahel kokku viia. Mina lisasin võrrandisse veel martsipani (seda mandlisemat), kuid ega see suurt juurde ei andnud. Pigem näevad martsipanitükid lahtilõigatud koogis hoopis pekitükkide moodi välja.
Koogi meisterdamisel oli juba väga usinaks abiks ka minu kolmene - näppis tainast, segas täidist, maitses martsipani.
Põhi on jällegi kõrvitsakoogi oma. Ma usun, et nüüd ma küllastusin sellest ja järgmisel korral tuleb mingi muu.
Vaja läheb: Põhi 100 g võid  4 dl toortatrajahu 2 tl pruuni rafineerimata roosuhkrut veidike soola 1 munakollane 5 sl vett Kardemoni
Täidis
500 g ehk purgitäis pohla toormoosi (minul oli juba suhkur seal sees)
200 g hapukoort
150 g martsipani
1 munavalge
2 muna

Või näppisin koos toortatrajahu, kardemoni, suhkru ja soolaga ilusaks puruks. Seejärel viskasin hulka ühe munakollase ja natukene vett ning sõtkusin käega taignaks. Vett tulebki niipalju lisada, kuniks ta…

Mustikakeeks

Mustikas on üks imelik asi - metsas otse põõsast noppides on tal nii hirmus palju imelist maitset, aga moosi sees või koogis või kuskil mujal... vahepeal ikka natukene maitset viskab, aga see pole üldse see. Ilmselt on asi sääskedes, kes metsas mustikasööjaid söövad.
Selle keeksi juures on kaks peamist asja. Esiti tahtsin ma kaerajahu katsetada. Teiseks panin ma niiii palju mustikaid, et ikka mustikamaitset ka oleks. Olgu, kolmandaks tahtsin teha lihtsalt tavalist mustikakeeksi, aga välja tuli täitsa teistmoodi. Täitsa teistmoodi ja palju parem. Kaerajahust ei ole ma enne midagi teinud. Härra guugl teatas, et jahu seob keskmisest vähem vett ja tainas jääb vedelam. Selge. Igaks juhuks panin seekord toortatrajahuga pooleks, sest see seob jälle natukene rohkem. Tähendab, alguses panin pooleks ja siis viskasin igaks juhuks veel pool detsiliitrit kaerajahu juurde.
Vaja läheb:
2.5 dl kaerajahu 2 dl toortatrajahu 200g sulatatud võid 1.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut 3 muna 1 tl soodat 1 …

Kreembrülee*

Kuidas ikka halle argipäevaõhtuid värvikamaks muuta - tuleb teha (vähemalt) üks keerulise nimega magustoit - Crème brûlée. Ausalt öeldes ei ole ma restoranides väga aldis brüleekreemi tellija ega ka kõige suurem fänn. Sellegipoolest meeldib mulle proovida asju ise teha. Kui sest muud ei tule, siis saab vähemalt linnukese uue oskuse ette teha. Üllatusmagustoit võeti suure rõõmuga vastu ja kausid söödi täiesti puhtaks. Laps küll sõi ainult suhkru, kuid allesjäänu jagati sõbralikult teiste vahel ära. Suhkruga on nii, et leeklampi meil kodus ei ole. Seepärast sulatasin suhkru pannil ja valasin selle siis kreemidele. Ilmselgelt oleks pidanud sulatama rohkem suhkut, et kogu pind ära katta. Samas tundus supilusikatäis suhkrut juba piisava kogusena. Igatahes jääb pannil tehtud karamell kõvasti paksem ja lusikaga löömiseks tuleb ikka jõudu kasutada. Pruun jäi ta pruuni suhkru pärast ja suhkruniidid tulid valamisest. Vaniljepasta võib asendada -suhkru või vaniljekaunaga. Koguseliselt tegingi ma…