Skip to main content

Kõrvitsakook* arooniajäätisega**

Mulle meeldivad värvid. Eriti meeldib mulle värviline toit. Arooniate parimat paigutust ma endiselt otsin. Smuutid on väga hea väljund, kuid tahaks veel. Seekordne jäätis sobis ka väga edukalt. Tervislikkus ilmselt küll väga esindatud ei saanud. Jäätise tegin igatahes juba mitu päeva enne valmis. Juba enne, kui koogi mõte sündinud oli. Lihtsalt sellepärast, et midagigi külalistele pakkuda oleks, kui ma muud ei jõua. Retsepti ma muidugi suurt ei jälginud, sest kapis oli poolik kondenspiim ja poolik vahukoor ja arooniaid sai ka sügavkülmast välja üksjagu ning suhkrut panin näo järgi. Toormoosi ma läbi sõela ei surunud, sest mind ei häiri, kui arooniakooretükid pärast hammaste vahel on.
Lilla jäätise kõrvale sobib loomulikult midagi kollast. Nii vaataski mulle aknalaualt vastu üks Peri mahemõisa "apelsini"kõrvits. Ausalt öeldes ei olnud me seda varem ostnud ja kuigi kuulujutud räägivad, et seda saab süüa ka koorega, siis seekord ma ikkagi koorisin kõrvitsa ära.

Muidugi läks mu köögikaal koogivalmistamise alguses katki (ja sai poolepeal jälle imeväel terveks) ja seepärast sai ka kõrvitsat 300 grammi rohkem kui algses retseptis. Ja väga hea et sai! Igatahes sobisid need kaks kooslust nii suurepäraselt üksteisega kokku, et kõrvitsakoogist puuduv hapukas sidrun, ei torganudki silma.

Arooniajäätiseks läheb vaja:
suur pakk vahukoort
purk suhkruga kondenspiima
umbes 250dl arooniamoosi
maitse järgi suhkrut (ma panin ehk pool detsiliitrit)

Vahukoore vahustasin suhkruga tugevaks, siis vahustasin hulka kondenspiima ja lisasin ka arooniamoosi. Kui segu sai ilus lilla, panin karpidesse ja suskasin sügavkülma. Kõik.

Kõrvitsakoogiks läheb vaja:
Põhi
100 g võid 
4 dl toortatrajahu
2 tl pruuni rafineerimata roosuhkrut
veidike soola
1 munakollane
4-5 sl vett

Täidis
450 g jämedalt riivitud kõrvitsat
(kui tahta jõuluhõngulist siis tuleks ohtralt lisada piparkoogimaitseainet ja/või kaneeli, muskaati, nelki, kardemoni. Ma panin ka, aga liiga vähe ja maitses see ei kajastunud)
natuke kurkumi, et veelgi kollasust rõhutada
250 g maitsestamata kohupiima (ma usun, et nii toru- kui pakikohupiim sobib, ise kasutasin pagari torukohupiima)
1 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut
3 sl toortatrajahu
ülejäänud munavalge + 3 muna
1 dl kohvikoort
50 g tükeldatud valget shokolaadi (mis võib vabalt ka olemata olla)

Või näppisin koos toortatrajahu, suhkru ja soolaga ilusaks puruks. Seejärel viskasin hulka ühe munakollase ja natukene vett ning sõtkusin käega taignaks. Vett tulebki niipalju lisada, kuniks tainas hakkab ilusti kokku. Nii saab ta palliks teha ja pooleks tunniks külmkappi settima panna, näiteks pakkekanga sisse mähitult. Niikaua saab täidise kokku segada.

Kõigepealt tuli kõrvits riivida. Seejärel lisasin maitseained, suhkru, valge shokolaadi, jahu ja kohupiima ning segasin kokku. Viimasena lisasin munad ja kohvikoore ja segasin jällegi ühtlaseks.

Kui tainas parasjagu külmas oli olnud, panin ahju soojenema ja asusin tainast lahtikäiva koogivormi külgedele ja põhjale vormima. Koogivormi põhja olin eelnevalt katnud küpsetuspaberiga ja küljed määrinud võiga. Põhja panin kümneks minutiks 200 kraadisesse ahju, kuniks põhi oli tahenenud. Pärast seda valasin peale täidise ja suskasin veel pooleks tunniks ahju, kuniks tainas enam tiku külge ei jäänud. Koogil lasin natukene jahtuda, jäätisel natukene toatemperatuuril pehmeneda ja serveerisin veel õrnalt soojana, igale tükile kõrvale jäätisekuhjake.

*Kõrvitsakoogi algidee võtsin Tiramisust ja Fata Morganast.
**Arooniajäätise põhimõtte sain Tegemistest ja toimetustest.

Comments

Popular posts from this blog

Erepunane ja pehmeroosa hapukoore-pohlakook

Kui jõuluvana otsustab tuua tordialuse (kas see pole mitte imeline!) ja pohla toormoosi, siis tuleb nad omavahel kokku viia. Mina lisasin võrrandisse veel martsipani (seda mandlisemat), kuid ega see suurt juurde ei andnud. Pigem näevad martsipanitükid lahtilõigatud koogis hoopis pekitükkide moodi välja.
Koogi meisterdamisel oli juba väga usinaks abiks ka minu kolmene - näppis tainast, segas täidist, maitses martsipani.
Põhi on jällegi kõrvitsakoogi oma. Ma usun, et nüüd ma küllastusin sellest ja järgmisel korral tuleb mingi muu.
Vaja läheb: Põhi 100 g võid  4 dl toortatrajahu 2 tl pruuni rafineerimata roosuhkrut veidike soola 1 munakollane 5 sl vett Kardemoni
Täidis
500 g ehk purgitäis pohla toormoosi (minul oli juba suhkur seal sees)
200 g hapukoort
150 g martsipani
1 munavalge
2 muna

Või näppisin koos toortatrajahu, kardemoni, suhkru ja soolaga ilusaks puruks. Seejärel viskasin hulka ühe munakollase ja natukene vett ning sõtkusin käega taignaks. Vett tulebki niipalju lisada, kuniks ta…

Mustikakeeks

Mustikas on üks imelik asi - metsas otse põõsast noppides on tal nii hirmus palju imelist maitset, aga moosi sees või koogis või kuskil mujal... vahepeal ikka natukene maitset viskab, aga see pole üldse see. Ilmselt on asi sääskedes, kes metsas mustikasööjaid söövad.
Selle keeksi juures on kaks peamist asja. Esiti tahtsin ma kaerajahu katsetada. Teiseks panin ma niiii palju mustikaid, et ikka mustikamaitset ka oleks. Olgu, kolmandaks tahtsin teha lihtsalt tavalist mustikakeeksi, aga välja tuli täitsa teistmoodi. Täitsa teistmoodi ja palju parem. Kaerajahust ei ole ma enne midagi teinud. Härra guugl teatas, et jahu seob keskmisest vähem vett ja tainas jääb vedelam. Selge. Igaks juhuks panin seekord toortatrajahuga pooleks, sest see seob jälle natukene rohkem. Tähendab, alguses panin pooleks ja siis viskasin igaks juhuks veel pool detsiliitrit kaerajahu juurde.
Vaja läheb:
2.5 dl kaerajahu 2 dl toortatrajahu 200g sulatatud võid 1.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut 3 muna 1 tl soodat 1 …

Kreembrülee*

Kuidas ikka halle argipäevaõhtuid värvikamaks muuta - tuleb teha (vähemalt) üks keerulise nimega magustoit - Crème brûlée. Ausalt öeldes ei ole ma restoranides väga aldis brüleekreemi tellija ega ka kõige suurem fänn. Sellegipoolest meeldib mulle proovida asju ise teha. Kui sest muud ei tule, siis saab vähemalt linnukese uue oskuse ette teha. Üllatusmagustoit võeti suure rõõmuga vastu ja kausid söödi täiesti puhtaks. Laps küll sõi ainult suhkru, kuid allesjäänu jagati sõbralikult teiste vahel ära. Suhkruga on nii, et leeklampi meil kodus ei ole. Seepärast sulatasin suhkru pannil ja valasin selle siis kreemidele. Ilmselgelt oleks pidanud sulatama rohkem suhkut, et kogu pind ära katta. Samas tundus supilusikatäis suhkrut juba piisava kogusena. Igatahes jääb pannil tehtud karamell kõvasti paksem ja lusikaga löömiseks tuleb ikka jõudu kasutada. Pruun jäi ta pruuni suhkru pärast ja suhkruniidid tulid valamisest. Vaniljepasta võib asendada -suhkru või vaniljekaunaga. Koguseliselt tegingi ma…