Skip to main content

Katsetus Chia-kookose-karamelli puding

Küsisin lapselt, et mida ta oma sünnipäevahommikul süüa soovib, selgus et karamellikisselli (jah, mul tuli ühel päeval nostalgiahoog ja tegin natukene karamellist kaamliila. Ilmselgelt lapsele meeldis). Kuna aga mul oli plaanis teha nagunii ka kakaod, siis nii piimast hommikusööki ma talle ei tahtnud. Seepärast hakkaski idanema mõte kookoskaramellist chia seemnetega, nii et tegelikult lihtsalt kahe retsepti sümbioos (näiteks kookospiim chia seemnetega).

Väga rammusat ma jälle teha ei tahtnud, kuna suhkrut läheb ju nagunii palju, seepärast võtsin lahjema kookospiima. Kui esiti sai karamell ja kookos kokku segatud, siis ma mõtlesin, et ma viskan selle lihtsalt ära. Ma ei tea, maitse ei sobinud väga hästi. Lõpuks ma uhasin suhkrut veel niisama juurde, kuniks maitse enamvähem normaliseerus, viskasin siis seemned ka sisse ja panin külma. Hommikul koos sulanud mustikatega süüa oli tegelikult täitsa hea. Mustikatega koos küll karamellimaitset tunda ei olnud, ilma marjadeta õrnalt oli midagi aimata. Laps muidugi jõi ainult vahukommidege kakaod ja magustoidu sõi alles lõunaks.

Vaja läks:
400ml lahjat kookospiima
1 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut (pluss siis veel maitse normaliseerimiseks)
0.5 dl keevat vett
80 g chia seemneid
külmutatud mustikaid

Suhkru sulatasin kuival pannil ja lasin tal natuke keema tõusta ning valasin siis keeva vee peale. Ettevaatust selles kohas, sest kõik hakkab hirmsasti pritsima ja särisema. Kui segades suhkruvesi maha rahunes, lisasin kuumapoolse kookospiima ja segasin kokku. Pettusin maitses ja uhasin suhkrut juurde. Kui segu oli enamvähem maha jahtunud lisasin ka seemned ja tõstsin siis pokaalidesse. Kõige peale raputasin külmutatud mustikaid, mis hommikuks olid mõnusalt sulanud, ja panin külmkappi hommikut ootama ja tahenema.

Comments

Popular posts from this blog

Pirnikook

Pirnid, täitsa päris eestimaised pirnid, meile sattus neid kogu kastitäis. Ma panin neid liiga vähe koogi sisse. Soovitan kogu toorjuustu pirnitükke, või miks mitte püreed, täis toppida. Minu koogile oli kindlasti rohkem pirne vaja, et pirnikoogi nime välja teenida.  Mul oli suur soov teha põhi lilla, arooniatega. Küpsetamata tainas tuli niiiii ilus lilla, aga kuumus segas kõik ära. Natukene lillakat alatooni jäi, aga mitte nii nagu pidi. Õnneks arooniate kasulikkus äkki ikka sisse jäi, niipalju kui kuumus alles jättis. Võib-olla natukesekene on taignas maitsetki tunda.  Nii et pirnide- ja arooniatega koogist sai lihtsalt niisama juustukook.  Vaja läheb : Põhi 80 g arooniapüreed 150g toortatrajahu 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 60 g võid Täidis 400 g toasooja toorjuustu 1 tl vaniljepastat 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 2 dl vahukoort 2 muna pirne Põhja jaoks purustasin esmalt külmutatud arooniad ja näppisin selle seejärel jah

Keefiri-kirsikook

Kogustega on sel korral sedasi, et kuna mu tütar mind hirmsasti aidata tahtis, siis said need väga umbkaudsed. Mõnda on kindlasti rohkem ja mõnda kindlasti vähem. Muna-keefirisegu "vahustasime" vana käsivahustajaga - elektri kokkuhoid ikkagi. Kui aga produktiivsuse koha pealt vaadata, siis eks me pigem rohkem segasime. Käsitsi vahustamine on küll maru vahva, kuid väikese lapse käed küll muna ise vahtu ei saa. Kook maitse poolest oleks vajanud vähem suhkrut ja ehk hapumaid marju. Mina pidin kõrvale tegema ühe punasõstrazelee lahti ja seda koogile määrides oli küll päris hea. Kirsse polnud nii muidugi eriti tunda.  Vaja läheb : 2dl toortatrajahu 1dl kerajahu 0.5dl mandlijahu 1.5dl pruuni rafineerimata roosuhkrut küpsetuspulber 0.5tl soodat 3spl sulavõid 1 muna 2dl keefirit 0.5tl vaniljepastat kirsid (minul olid külmutatud) lusikajagu suhkrut Kuivained segasin omavahel läbi. Sulavõi vahustasin koos muna, vaniljepasta ja keefiriga ühtlase

Ise tehtud vahu-vahukommid!

 Mult ikka küsitakse, et millest ma neid vahukomme teen. Vastus on alati sama - seakondist ja suhkruveest. Põhimõtteliselt ei olegi muud, vaid väiksed nipid lisaks. Figuuri- ega tervisesõbralikud need kommid ei ole, aga vahelduse mõttes, miks mitte. Lisaks on need hirmus odavad. Alustuseks olen ma võtnud alati nami-nami retsepti: 300 g suhkrut 1,5 dl vett või naturaalset mahla 20 g želatiini + 1 dl vett paisutamiseks + tuhksuhkur ja soovi korral veidi sidrunhapet veeretamiseks Suhkruks on minul rafineerimata pruun roosuhkur ja želatiinina kasutan selliseid suuremate liivaterade moodi tükikestega 70 grammist pakki. Kõige olulisem osa on selle mahlaga, sest siiamaani on kõige paremad kommid tulnud, kui mahla asemel on hoopis samapalju marjapüreed. Olen teinud mustsõstarde, vaarikate, mustikate ja arooniatega, kõik on suurepärased. Mustsõstarde ja vaarikate seemned lisavad natukene krõpmsu juurde. Erilist tähelepanu on pälvinud ja kohvikommid. Kusjuures kohv ei pea üldse nii hirmus kange