Skip to main content

Avokaadokoogist* ja kilekottidest

See pole küll tänase päeva jutt, kuid tahan südamelt ära rääkida. Nimelt käib mu laps waldorflasteaias, kus kord nädalas küpsetatakse. Enamasti pärmitaignast ja lastakse siis igal lapsel oma pätsike vms teha. See on kõik hirmus tore. Ainult, et miskipärast pakitakse pärast need saiakesed lastele kojuvõtmiseks ühekordsesse kilekotti! Meil käib laps nüüd küpsetamisepäeval karbiga lasteaias, sest minu südametunnistus küll nendele kottidele vastu ei pidanud. Nendest kilekottidest ei saa ma nagunii aru (miks peaks banaane kilekotti panema nt?), aga veel lasteaias, kus üks suur põhirõhk on looduslikel mänguasjadel ja materjalidel? See on nagu looduspoed, kust pakiautomaati tellides saad küll suure hulga toredaid ja maailma säästvaid tooteid, aga lisaks sellele ka hunnik naftat, mis pakendit tihendab ja neil asjadel katki ei lase minna, kuigi enamasti ei ole midagi, mis katki läheks. Pähh!

Koogis olevad avokaadod tulid koju Hug Bagis.
Avokaadode küpsust pidi saama kontrollida, kui varreotsa saab kergelt ära võtta ja sealt alt veel koledalt pruun ei ole.

Meil on sünnipäevapidustused jällegi käsil, mis tähendab, et külalisi hakkab nüüd tihti käima. Tänane kook leidis tee minuni, sest minu peas võttis kuju sõna "banaanikreem". Ilmselt sellepärast ei ole selles koogis ühtegi banaani. Avokaadokooki ei olnud ma varem teinud. Üldiselt ei ole ma nendega üldse väga sõbraks saanud. Minu meelest ei ole avokaadol suurt maitset. Koogile igatahes sai küll avokaado maitse, nii et eelkõige sobib see selle vilja armastajatele. Ja näiteks rohelistele teemapidudele.

Süües panime peale ka tuulekojas olevast potist nopitud värskeid jõhvikaid ja nii sai see veel parem. Hiljem õhtul sõin kooki aroonia-mustika-banaanipüreega (jah, siinkohal oli tõesti banaan. Teen vahepeal väiksemale erinevaid külmutatud marjadest püreid ja siis söön need suures osas ise ära) ja tuleb tõdeda, et aroonia ja avokaadi sobisid eriti hästi. Ilma marjade värskuseta jääb see ehk natukene liiga raske, vähemalt minu maitse jaoks.

Koogi põhja tegin eelmise päeva õhtul ja kreemi uuel hommikul ja nii sai kooki lõunastele külalistele ilusasti serveerida. Tegemist on tegelikult ääretult lihtsa koogiga ja kõige keerulisem osa ehk ongi avokaado puhastamine, mis muuseas on väga lihtne.

Vaja läheb:
Põhi
2 küpset avokaadot
200 g mandlijahu
1.25 dl kookospiima
2 muna
1 dl kakopulbrit (tavalist, eks, mitte lahustuvat ja magustatut)
2 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut
1 tl küpsetuspulbrit

Kreem
200g valget shokolaadi
2 küpset avokaadot
2dl vahukoort
veidi sidrunimahla
värskeid jõhvikaid

Põhja jaoks poolitasin avokaadod, eemaldasin kivid, koorisin ja tükeldasin siis purki ning lasin saumiksril need täielikult püreestada. Minu omad ei olnud kuigi valmis. Valminumaid peaks saama ka edukalt kahvliga purustada. Kausis segasin kuivained, siis lõin sisse kaks muna, kraapisin purgist välja avokaadopüree ja lisasin kookospiima. Kogu kupatuse "vahustasin" (sest vahtu otseselt miskit ei läinud) ühtlaseks ja kummutasin küpsetuspaberiga kaetud lahtikäivasse vormi. Minu oma on vist 26cm läbimõõduga. Põhi läks 175 kraadiga 30 minutiks ahju, kuniks tikk lubas välja võtta. Siis keerasin kuumuse maha ja jätsin veel kuskil 15 minutiks praokil uksega ahju. Hiljem jahtus juba pliidil. Siinkohal läksin mina magama ja hommikul võtsin põhja taldrikuga kaetult külmkapist.

Hommikul püreestasin samuti kaks avokaadot, tilgutasin sinna sisse mõned sidrunipiisad, et värv säiliks. Samal ajal sulatasin vesivannil valge shokolaadi, millega omakorda samal ajal vahustasin kausis vahukoore võimalikult tugevaks, kuid mitte võiks. Segasin vahukoore ja avokaado ja hiljem juurde veel veidi jahtunud valge shokolaadisula, valasin põhjale, plätserdasin lusikaga ühtlaseks ja tipuliseks ning suskasin külalistesaabumiseni külmkappi tagasi.



*Algne idee siit.

Comments

Popular posts from this blog

Erepunane ja pehmeroosa hapukoore-pohlakook

Kui jõuluvana otsustab tuua tordialuse (kas see pole mitte imeline!) ja pohla toormoosi, siis tuleb nad omavahel kokku viia. Mina lisasin võrrandisse veel martsipani (seda mandlisemat), kuid ega see suurt juurde ei andnud. Pigem näevad martsipanitükid lahtilõigatud koogis hoopis pekitükkide moodi välja.
Koogi meisterdamisel oli juba väga usinaks abiks ka minu kolmene - näppis tainast, segas täidist, maitses martsipani.
Põhi on jällegi kõrvitsakoogi oma. Ma usun, et nüüd ma küllastusin sellest ja järgmisel korral tuleb mingi muu.
Vaja läheb: Põhi 100 g võid  4 dl toortatrajahu 2 tl pruuni rafineerimata roosuhkrut veidike soola 1 munakollane 5 sl vett Kardemoni
Täidis
500 g ehk purgitäis pohla toormoosi (minul oli juba suhkur seal sees)
200 g hapukoort
150 g martsipani
1 munavalge
2 muna

Või näppisin koos toortatrajahu, kardemoni, suhkru ja soolaga ilusaks puruks. Seejärel viskasin hulka ühe munakollase ja natukene vett ning sõtkusin käega taignaks. Vett tulebki niipalju lisada, kuniks ta…

Mustikakeeks

Mustikas on üks imelik asi - metsas otse põõsast noppides on tal nii hirmus palju imelist maitset, aga moosi sees või koogis või kuskil mujal... vahepeal ikka natukene maitset viskab, aga see pole üldse see. Ilmselt on asi sääskedes, kes metsas mustikasööjaid söövad.
Selle keeksi juures on kaks peamist asja. Esiti tahtsin ma kaerajahu katsetada. Teiseks panin ma niiii palju mustikaid, et ikka mustikamaitset ka oleks. Olgu, kolmandaks tahtsin teha lihtsalt tavalist mustikakeeksi, aga välja tuli täitsa teistmoodi. Täitsa teistmoodi ja palju parem. Kaerajahust ei ole ma enne midagi teinud. Härra guugl teatas, et jahu seob keskmisest vähem vett ja tainas jääb vedelam. Selge. Igaks juhuks panin seekord toortatrajahuga pooleks, sest see seob jälle natukene rohkem. Tähendab, alguses panin pooleks ja siis viskasin igaks juhuks veel pool detsiliitrit kaerajahu juurde.
Vaja läheb:
2.5 dl kaerajahu 2 dl toortatrajahu 200g sulatatud võid 1.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut 3 muna 1 tl soodat 1 …

Kreembrülee*

Kuidas ikka halle argipäevaõhtuid värvikamaks muuta - tuleb teha (vähemalt) üks keerulise nimega magustoit - Crème brûlée. Ausalt öeldes ei ole ma restoranides väga aldis brüleekreemi tellija ega ka kõige suurem fänn. Sellegipoolest meeldib mulle proovida asju ise teha. Kui sest muud ei tule, siis saab vähemalt linnukese uue oskuse ette teha. Üllatusmagustoit võeti suure rõõmuga vastu ja kausid söödi täiesti puhtaks. Laps küll sõi ainult suhkru, kuid allesjäänu jagati sõbralikult teiste vahel ära. Suhkruga on nii, et leeklampi meil kodus ei ole. Seepärast sulatasin suhkru pannil ja valasin selle siis kreemidele. Ilmselgelt oleks pidanud sulatama rohkem suhkut, et kogu pind ära katta. Samas tundus supilusikatäis suhkrut juba piisava kogusena. Igatahes jääb pannil tehtud karamell kõvasti paksem ja lusikaga löömiseks tuleb ikka jõudu kasutada. Pruun jäi ta pruuni suhkru pärast ja suhkruniidid tulid valamisest. Vaniljepasta võib asendada -suhkru või vaniljekaunaga. Koguseliselt tegingi ma…