Skip to main content

Avokaadokoogist* ja kilekottidest

See pole küll tänase päeva jutt, kuid tahan südamelt ära rääkida. Nimelt käib mu laps waldorflasteaias, kus kord nädalas küpsetatakse. Enamasti pärmitaignast ja lastakse siis igal lapsel oma pätsike vms teha. See on kõik hirmus tore. Ainult, et miskipärast pakitakse pärast need saiakesed lastele kojuvõtmiseks ühekordsesse kilekotti! Meil käib laps nüüd küpsetamisepäeval karbiga lasteaias, sest minu südametunnistus küll nendele kottidele vastu ei pidanud. Nendest kilekottidest ei saa ma nagunii aru (miks peaks banaane kilekotti panema nt?), aga veel lasteaias, kus üks suur põhirõhk on looduslikel mänguasjadel ja materjalidel? See on nagu looduspoed, kust pakiautomaati tellides saad küll suure hulga toredaid ja maailma säästvaid tooteid, aga lisaks sellele ka hunnik naftat, mis pakendit tihendab ja neil asjadel katki ei lase minna, kuigi enamasti ei ole midagi, mis katki läheks. Pähh!

Koogis olevad avokaadod tulid koju Hug Bagis.
Avokaadode küpsust pidi saama kontrollida, kui varreotsa saab kergelt ära võtta ja sealt alt veel koledalt pruun ei ole.

Meil on sünnipäevapidustused jällegi käsil, mis tähendab, et külalisi hakkab nüüd tihti käima. Tänane kook leidis tee minuni, sest minu peas võttis kuju sõna "banaanikreem". Ilmselt sellepärast ei ole selles koogis ühtegi banaani. Avokaadokooki ei olnud ma varem teinud. Üldiselt ei ole ma nendega üldse väga sõbraks saanud. Minu meelest ei ole avokaadol suurt maitset. Koogile igatahes sai küll avokaado maitse, nii et eelkõige sobib see selle vilja armastajatele. Ja näiteks rohelistele teemapidudele.

Süües panime peale ka tuulekojas olevast potist nopitud värskeid jõhvikaid ja nii sai see veel parem. Hiljem õhtul sõin kooki aroonia-mustika-banaanipüreega (jah, siinkohal oli tõesti banaan. Teen vahepeal väiksemale erinevaid külmutatud marjadest püreid ja siis söön need suures osas ise ära) ja tuleb tõdeda, et aroonia ja avokaadi sobisid eriti hästi. Ilma marjade värskuseta jääb see ehk natukene liiga raske, vähemalt minu maitse jaoks.

Koogi põhja tegin eelmise päeva õhtul ja kreemi uuel hommikul ja nii sai kooki lõunastele külalistele ilusasti serveerida. Tegemist on tegelikult ääretult lihtsa koogiga ja kõige keerulisem osa ehk ongi avokaado puhastamine, mis muuseas on väga lihtne.

Vaja läheb:
Põhi
2 küpset avokaadot
200 g mandlijahu
1.25 dl kookospiima
2 muna
1 dl kakopulbrit (tavalist, eks, mitte lahustuvat ja magustatut)
2 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut
1 tl küpsetuspulbrit

Kreem
200g valget shokolaadi
2 küpset avokaadot
2dl vahukoort
veidi sidrunimahla
värskeid jõhvikaid

Põhja jaoks poolitasin avokaadod, eemaldasin kivid, koorisin ja tükeldasin siis purki ning lasin saumiksril need täielikult püreestada. Minu omad ei olnud kuigi valmis. Valminumaid peaks saama ka edukalt kahvliga purustada. Kausis segasin kuivained, siis lõin sisse kaks muna, kraapisin purgist välja avokaadopüree ja lisasin kookospiima. Kogu kupatuse "vahustasin" (sest vahtu otseselt miskit ei läinud) ühtlaseks ja kummutasin küpsetuspaberiga kaetud lahtikäivasse vormi. Minu oma on vist 26cm läbimõõduga. Põhi läks 175 kraadiga 30 minutiks ahju, kuniks tikk lubas välja võtta. Siis keerasin kuumuse maha ja jätsin veel kuskil 15 minutiks praokil uksega ahju. Hiljem jahtus juba pliidil. Siinkohal läksin mina magama ja hommikul võtsin põhja taldrikuga kaetult külmkapist.

Hommikul püreestasin samuti kaks avokaadot, tilgutasin sinna sisse mõned sidrunipiisad, et värv säiliks. Samal ajal sulatasin vesivannil valge shokolaadi, millega omakorda samal ajal vahustasin kausis vahukoore võimalikult tugevaks, kuid mitte võiks. Segasin vahukoore ja avokaado ja hiljem juurde veel veidi jahtunud valge shokolaadisula, valasin põhjale, plätserdasin lusikaga ühtlaseks ja tipuliseks ning suskasin külalistesaabumiseni külmkappi tagasi.



*Algne idee siit.

Comments

Popular posts from this blog

Mustika-leiva-toorjuustutort aastapäevaks, toortatraga

Eesti Vabariigi aastapäevaks tegin seekord leivaga torti. Alustasin suure hurraaga, aga poole leivapraadimise peal mulle meenus, et mulle tegelikult ei meeldi leivamagustoidud... nii ma siis proovisin seda leiva maitset ära peita, kuid väga see mul ei õnnestunud. Siiski võin ma öelda, samasugustele magusa leiva põlguritele, et lõppkoosluses see leib ei häiri ja tort on tegelikult päris mõnus. Tort iseenesest on ääretult lihtne. Toortatratangu puru võib ka ära jätta, kuid minu meeles lisas see eriti mõnusalt krõmpsu ja toortatratang on ju väga eestipärane. Ma ehk panin veidi palju shokolaadi, see muutis lõikamise keeruliseks, kui shokolaad oli tahenenud. Samas maitse oli jälle mõnus. Pildid said täpselt elulised. Vaja läheb: Põhi 300g meelepärast musta leiba 2 spl pruuni rafineerimata suhkrut maitse järgi kaneeli ja mett Sisu 400g toasooja toorjuustu 200ml vahukoort 200g valget shokolaadi 1 apelsin vaniljesuhkur Kate (külmutatud) mustikad 200...

Soolakad Iirisekommid?*

Need kommikäkerdised sai tehtud küll jõuludeks, kuid võid ju ka niisama vahepeal maiustada. Ehk siis proovisin teha kodus ise iirist. Sööjad küll matsutasid ja mõnulesid ja eriti kiitust sai sool, kuid ega see päris selline iiris ei saanud nagu mina oleks tahtnud. Aga võib-olla see ei pidanudki selline saama. Igatahes on iirise tegemine pikk protsess. Esiti oli plaan shokolaadi ainult peale kallata, kuid iiris jäi ikka liiga kleepuv ja siis ma plätserdasin seda igasse külge.  Suuremad kommid said tehtud silikoonist muffinivormidesse ja väiksemad ühte küpsetuspaberiga kaetud ahjuvormi ja hiljem siis väiksemaks lõigatud. Vaja läheb : Iiris 150ml täispiima 170 g kondenspiima (minul oli suhkruga, nii et suhkrut panin sellepärast natuke vähem) 300 g rafineerimata roosuhkrut 100 g võid Kommid ise maitse järgi pähkleid (mina kasutasin india ja kreeka pähkleid) suuremal hulgal shokolaadi, ütleme 300g himaalaja soola Panin kõik paksupõhjalisse kastmep...

Kodukohvik Kardemon

Meie väikses linnakeses korraldati suuri pidustusi ja nii ma otsustasin, et nende pidustuste sees saab olema ka minu esimene kodukohvikukogemus. Muidugi, nädal või ehk vähemgi enne kuulutatu välja, et esimene siinne kodukohvikute päev on augustis. Vot sulle säh. Õnneks või kahjuks oleme me kõik siis Tallinnas ja mingit kohvikut nagunii teha ei saaks. Tegime siis, kui meile meeldis. Alguses proovisin endale teisi ka mesti leida, kuid lõpuks tegime oma perega. Minu ema keetis suppi, mina küpsetasin kooke ja elukaaslane tegeles muude pädevustega. Retsepte ma täna ei jaga, kuid jagan meie menüüd. Soolastest olid esindatud juurikatest, enamasti porgandist, püreesupp ja kohupiimakarask erinevate määretega (india pähkli ja röstitud paprika, peedihummus, juustusalat ja maitsevõi). Magusatest olid laual apelsini-shokolaadikook piparmündikreemiga, laimi-pistaatsia kook, greibi-kardemoni kook, pärmitaignal rabarberikook, kräsupeamuffinid ehk kräsuffinid, pätsikesed, pohla-kardemonikook, a...