Skip to main content

Avokaadokoogist* ja kilekottidest

See pole küll tänase päeva jutt, kuid tahan südamelt ära rääkida. Nimelt käib mu laps waldorflasteaias, kus kord nädalas küpsetatakse. Enamasti pärmitaignast ja lastakse siis igal lapsel oma pätsike vms teha. See on kõik hirmus tore. Ainult, et miskipärast pakitakse pärast need saiakesed lastele kojuvõtmiseks ühekordsesse kilekotti! Meil käib laps nüüd küpsetamisepäeval karbiga lasteaias, sest minu südametunnistus küll nendele kottidele vastu ei pidanud. Nendest kilekottidest ei saa ma nagunii aru (miks peaks banaane kilekotti panema nt?), aga veel lasteaias, kus üks suur põhirõhk on looduslikel mänguasjadel ja materjalidel? See on nagu looduspoed, kust pakiautomaati tellides saad küll suure hulga toredaid ja maailma säästvaid tooteid, aga lisaks sellele ka hunnik naftat, mis pakendit tihendab ja neil asjadel katki ei lase minna, kuigi enamasti ei ole midagi, mis katki läheks. Pähh!

Koogis olevad avokaadod tulid koju Hug Bagis.
Avokaadode küpsust pidi saama kontrollida, kui varreotsa saab kergelt ära võtta ja sealt alt veel koledalt pruun ei ole.

Meil on sünnipäevapidustused jällegi käsil, mis tähendab, et külalisi hakkab nüüd tihti käima. Tänane kook leidis tee minuni, sest minu peas võttis kuju sõna "banaanikreem". Ilmselt sellepärast ei ole selles koogis ühtegi banaani. Avokaadokooki ei olnud ma varem teinud. Üldiselt ei ole ma nendega üldse väga sõbraks saanud. Minu meelest ei ole avokaadol suurt maitset. Koogile igatahes sai küll avokaado maitse, nii et eelkõige sobib see selle vilja armastajatele. Ja näiteks rohelistele teemapidudele.

Süües panime peale ka tuulekojas olevast potist nopitud värskeid jõhvikaid ja nii sai see veel parem. Hiljem õhtul sõin kooki aroonia-mustika-banaanipüreega (jah, siinkohal oli tõesti banaan. Teen vahepeal väiksemale erinevaid külmutatud marjadest püreid ja siis söön need suures osas ise ära) ja tuleb tõdeda, et aroonia ja avokaadi sobisid eriti hästi. Ilma marjade värskuseta jääb see ehk natukene liiga raske, vähemalt minu maitse jaoks.

Koogi põhja tegin eelmise päeva õhtul ja kreemi uuel hommikul ja nii sai kooki lõunastele külalistele ilusasti serveerida. Tegemist on tegelikult ääretult lihtsa koogiga ja kõige keerulisem osa ehk ongi avokaado puhastamine, mis muuseas on väga lihtne.

Vaja läheb:
Põhi
2 küpset avokaadot
200 g mandlijahu
1.25 dl kookospiima
2 muna
1 dl kakopulbrit (tavalist, eks, mitte lahustuvat ja magustatut)
2 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut
1 tl küpsetuspulbrit

Kreem
200g valget shokolaadi
2 küpset avokaadot
2dl vahukoort
veidi sidrunimahla
värskeid jõhvikaid

Põhja jaoks poolitasin avokaadod, eemaldasin kivid, koorisin ja tükeldasin siis purki ning lasin saumiksril need täielikult püreestada. Minu omad ei olnud kuigi valmis. Valminumaid peaks saama ka edukalt kahvliga purustada. Kausis segasin kuivained, siis lõin sisse kaks muna, kraapisin purgist välja avokaadopüree ja lisasin kookospiima. Kogu kupatuse "vahustasin" (sest vahtu otseselt miskit ei läinud) ühtlaseks ja kummutasin küpsetuspaberiga kaetud lahtikäivasse vormi. Minu oma on vist 26cm läbimõõduga. Põhi läks 175 kraadiga 30 minutiks ahju, kuniks tikk lubas välja võtta. Siis keerasin kuumuse maha ja jätsin veel kuskil 15 minutiks praokil uksega ahju. Hiljem jahtus juba pliidil. Siinkohal läksin mina magama ja hommikul võtsin põhja taldrikuga kaetult külmkapist.

Hommikul püreestasin samuti kaks avokaadot, tilgutasin sinna sisse mõned sidrunipiisad, et värv säiliks. Samal ajal sulatasin vesivannil valge shokolaadi, millega omakorda samal ajal vahustasin kausis vahukoore võimalikult tugevaks, kuid mitte võiks. Segasin vahukoore ja avokaado ja hiljem juurde veel veidi jahtunud valge shokolaadisula, valasin põhjale, plätserdasin lusikaga ühtlaseks ja tipuliseks ning suskasin külalistesaabumiseni külmkappi tagasi.



*Algne idee siit.

Comments

Popular posts from this blog

Pirnikook

Pirnid, täitsa päris eestimaised pirnid, meile sattus neid kogu kastitäis. Ma panin neid liiga vähe koogi sisse. Soovitan kogu toorjuustu pirnitükke, või miks mitte püreed, täis toppida. Minu koogile oli kindlasti rohkem pirne vaja, et pirnikoogi nime välja teenida.  Mul oli suur soov teha põhi lilla, arooniatega. Küpsetamata tainas tuli niiiii ilus lilla, aga kuumus segas kõik ära. Natukene lillakat alatooni jäi, aga mitte nii nagu pidi. Õnneks arooniate kasulikkus äkki ikka sisse jäi, niipalju kui kuumus alles jättis. Võib-olla natukesekene on taignas maitsetki tunda.  Nii et pirnide- ja arooniatega koogist sai lihtsalt niisama juustukook.  Vaja läheb : Põhi 80 g arooniapüreed 150g toortatrajahu 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 60 g võid Täidis 400 g toasooja toorjuustu 1 tl vaniljepastat 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 2 dl vahukoort 2 muna pirne Põhja jaoks purustasin esmalt külmutatud arooniad ja näppisin sell...

Kräsupea*

Esimest korda ma tegin kräsupead kuskil teismelisena, ma arvan. Mu ema ostsis selle jaoks kas liiga paksu või liiga vedela hapukoore (sest üksikasjad ju päris meeles pole) ja sellest ei tulnud midagi välja. Muud ma ei mäletagi, ainult seda, et hapukoor oli täiesti vale ja ma nutsin tükk aega. Rohkem ma polegi seda küpsetanud, kuniks siis nüüd. Vahepeal me oleme pattu teinud ja ostnud Selveri kräsupead, sest see maitseb nii hästi (kuigi sisaldab liiga palju kõike, mida seal olema ei peaks. Ausalt, see koostisosade nimekiri on niiiiii pikk). Otsustasin teha pool kogust. Etteruttavalt võin öelda, et ma ei kujuta ette, kui suur see terve kogus siis on (ilmselgelt kaks kord suurem, ma tean küll). Poolest kogusest tuli ilus koogitäis. Samuti ei viitsinud ma kahte plaati küpsetada ja sellepärast tegin kõik ainult kakaoga (sest kakao on nii hea!) ja otsustasin, et purustan kõik ära ja päris põhjamoodi asja ei tulegi. Muidugi ei mõelnud ma sellele, et siis ma ju tegelikult ei tee lihtsalt...

Muffinid sibula, juustu ja toortatrajahuga

Vahelduseks midagi täiesti soolast. Need olid plaanitud lihtsalt päraslõunaseks ampsuks, et jõuaks õhtusöögi ära oodata, kuid kujunesid toitvaks ja koos kausitäie õuntega said nad lõpuks õhtusöögiks. Seekord, kuna juust on ikkagi üsna soolane, ei teinud ma meie pere kõige väiksemale eraldi muffinit. Ilmselt just seetõttu kiitis ta asja heaks ja sõi ühe täiesti üksinda ära. Veidi suurem muidugi sõi ainult juustu. Soolaga ongi siin nii, et mina ei pannud juurde. Küll panin ma täiesti tavalist juustu ja tegelikult oleks võinud natukene soola olla küll. Kui panna aga mingit tugevamat juustu, siis ma usun, et soolaprobleemi ei tule. Kanepi- ja linaseemnejahu ka tegelikult ei pea panema. Lihtsalt jahude kogus kokku võiks enamvähem sama olla. Kanepi- ja linaseemneid ja ka kõrvitsa või ükskõik, mis muid seemneid, võib vabalt ka seemne kujul juurde lisada. Mul juhtusid olema lihtsalt jahud ja ainult päevalilleseemned seemne kujul. Seemneid muidugi soovitan panna, sest natukene krõmps...