Skip to main content

Argipäevatort

Ega see teab mis tort ole. Igatahes tordi moodi. Ma mõtlesin, et ei kirjuta seda üldse siia, aga...  ehk on kellelgi vaja kiiresti mingit tordimoodi moodustist. Tegemine aega ei võta ja ehk annab natukene pidulikuma tunde argiõhtule või suudab pehmendada pidupäeva unustamise pahameelt. Kuna tegin väikses vormis, siis sai see samamoodi lihtsa vaevaga ka kõik ära söödud. Tahtsin lihtsalt proovida, kas kräsupea põhja saab banaaniga ka teha ja kas seda siis saab ka edukalt tordipõhjana kasutada. Vastus on, et jah, saab ilusti. Kui juba põhi oli tehtud, siis ega seda minema visata ei saa. Sulatasin natukene marju ja segasin koos agaavisiirupiga hapukoore sisse. Ega seal koguseid ei olegi, tegin maitse järgi. Kokku tuli umbes pool purgitäit (ja antud juhul ei räägi ma sugugi kolmeliitristest purkidest vaid tavalisest moosipurgist) segu.

Küpsetasin 16 cm läbimõõduga lahtikäivas vormis pool kräsupea põhjast.

Vaja läheb:
Põhjaks
1 muna
1 banaan
1.5 dl toortatrajahu
0.5 tl soodat
100 g hapukoort

Vahele
hapukoor
marjapüree (mul olid arooniad, pohlad, mustikad, mustsõstrad)
agaavisiirupit või muud magustajat

Põhja jaoks surusin banaani kahvliga lödiks ja segasin kõik ained omavahel kokku. Valasin küpsetuspaberiga kaetud lahtikäivasse vormi ja suskasin 20 minutiks 175 kraadiga ahju.

Kui põhi oli jahtunud, lõikasin selle kolmeks. Pealmise andsin pesamunale järada. Alumise panin tagasi vormi ja küljed külge, kallasin pool hapukooresegust, panin keskmise kihi peale ja kallasin peale ülejäänud segu. Kook istus ehk paar tundi külmas ja saimegi õhtusöögile magustoidu ka. 

Comments

Popular posts from this blog

Erepunane ja pehmeroosa hapukoore-pohlakook

Kui jõuluvana otsustab tuua tordialuse (kas see pole mitte imeline!) ja pohla toormoosi, siis tuleb nad omavahel kokku viia. Mina lisasin võrrandisse veel martsipani (seda mandlisemat), kuid ega see suurt juurde ei andnud. Pigem näevad martsipanitükid lahtilõigatud koogis hoopis pekitükkide moodi välja.
Koogi meisterdamisel oli juba väga usinaks abiks ka minu kolmene - näppis tainast, segas täidist, maitses martsipani.
Põhi on jällegi kõrvitsakoogi oma. Ma usun, et nüüd ma küllastusin sellest ja järgmisel korral tuleb mingi muu.
Vaja läheb: Põhi 100 g võid  4 dl toortatrajahu 2 tl pruuni rafineerimata roosuhkrut veidike soola 1 munakollane 5 sl vett Kardemoni
Täidis
500 g ehk purgitäis pohla toormoosi (minul oli juba suhkur seal sees)
200 g hapukoort
150 g martsipani
1 munavalge
2 muna

Või näppisin koos toortatrajahu, kardemoni, suhkru ja soolaga ilusaks puruks. Seejärel viskasin hulka ühe munakollase ja natukene vett ning sõtkusin käega taignaks. Vett tulebki niipalju lisada, kuniks ta…

Mustikakeeks

Mustikas on üks imelik asi - metsas otse põõsast noppides on tal nii hirmus palju imelist maitset, aga moosi sees või koogis või kuskil mujal... vahepeal ikka natukene maitset viskab, aga see pole üldse see. Ilmselt on asi sääskedes, kes metsas mustikasööjaid söövad.
Selle keeksi juures on kaks peamist asja. Esiti tahtsin ma kaerajahu katsetada. Teiseks panin ma niiii palju mustikaid, et ikka mustikamaitset ka oleks. Olgu, kolmandaks tahtsin teha lihtsalt tavalist mustikakeeksi, aga välja tuli täitsa teistmoodi. Täitsa teistmoodi ja palju parem. Kaerajahust ei ole ma enne midagi teinud. Härra guugl teatas, et jahu seob keskmisest vähem vett ja tainas jääb vedelam. Selge. Igaks juhuks panin seekord toortatrajahuga pooleks, sest see seob jälle natukene rohkem. Tähendab, alguses panin pooleks ja siis viskasin igaks juhuks veel pool detsiliitrit kaerajahu juurde.
Vaja läheb:
2.5 dl kaerajahu 2 dl toortatrajahu 200g sulatatud võid 1.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut 3 muna 1 tl soodat 1 …

Kreembrülee*

Kuidas ikka halle argipäevaõhtuid värvikamaks muuta - tuleb teha (vähemalt) üks keerulise nimega magustoit - Crème brûlée. Ausalt öeldes ei ole ma restoranides väga aldis brüleekreemi tellija ega ka kõige suurem fänn. Sellegipoolest meeldib mulle proovida asju ise teha. Kui sest muud ei tule, siis saab vähemalt linnukese uue oskuse ette teha. Üllatusmagustoit võeti suure rõõmuga vastu ja kausid söödi täiesti puhtaks. Laps küll sõi ainult suhkru, kuid allesjäänu jagati sõbralikult teiste vahel ära. Suhkruga on nii, et leeklampi meil kodus ei ole. Seepärast sulatasin suhkru pannil ja valasin selle siis kreemidele. Ilmselgelt oleks pidanud sulatama rohkem suhkut, et kogu pind ära katta. Samas tundus supilusikatäis suhkrut juba piisava kogusena. Igatahes jääb pannil tehtud karamell kõvasti paksem ja lusikaga löömiseks tuleb ikka jõudu kasutada. Pruun jäi ta pruuni suhkru pärast ja suhkruniidid tulid valamisest. Vaniljepasta võib asendada -suhkru või vaniljekaunaga. Koguseliselt tegingi ma…