Skip to main content

Argipäevatort

Ega see teab mis tort ole. Igatahes tordi moodi. Ma mõtlesin, et ei kirjuta seda üldse siia, aga...  ehk on kellelgi vaja kiiresti mingit tordimoodi moodustist. Tegemine aega ei võta ja ehk annab natukene pidulikuma tunde argiõhtule või suudab pehmendada pidupäeva unustamise pahameelt. Kuna tegin väikses vormis, siis sai see samamoodi lihtsa vaevaga ka kõik ära söödud. Tahtsin lihtsalt proovida, kas kräsupea põhja saab banaaniga ka teha ja kas seda siis saab ka edukalt tordipõhjana kasutada. Vastus on, et jah, saab ilusti. Kui juba põhi oli tehtud, siis ega seda minema visata ei saa. Sulatasin natukene marju ja segasin koos agaavisiirupiga hapukoore sisse. Ega seal koguseid ei olegi, tegin maitse järgi. Kokku tuli umbes pool purgitäit (ja antud juhul ei räägi ma sugugi kolmeliitristest purkidest vaid tavalisest moosipurgist) segu.

Küpsetasin 16 cm läbimõõduga lahtikäivas vormis pool kräsupea põhjast.

Vaja läheb:
Põhjaks
1 muna
1 banaan
1.5 dl toortatrajahu
0.5 tl soodat
100 g hapukoort

Vahele
hapukoor
marjapüree (mul olid arooniad, pohlad, mustikad, mustsõstrad)
agaavisiirupit või muud magustajat

Põhja jaoks surusin banaani kahvliga lödiks ja segasin kõik ained omavahel kokku. Valasin küpsetuspaberiga kaetud lahtikäivasse vormi ja suskasin 20 minutiks 175 kraadiga ahju.

Kui põhi oli jahtunud, lõikasin selle kolmeks. Pealmise andsin pesamunale järada. Alumise panin tagasi vormi ja küljed külge, kallasin pool hapukooresegust, panin keskmise kihi peale ja kallasin peale ülejäänud segu. Kook istus ehk paar tundi külmas ja saimegi õhtusöögile magustoidu ka. 

Comments

Popular posts from this blog

Kräsupea*

Esimest korda ma tegin kräsupead kuskil teismelisena, ma arvan. Mu ema ostsis selle jaoks kas liiga paksu või liiga vedela hapukoore (sest üksikasjad ju päris meeles pole) ja sellest ei tulnud midagi välja. Muud ma ei mäletagi, ainult seda, et hapukoor oli täiesti vale ja ma nutsin tükk aega. Rohkem ma polegi seda küpsetanud, kuniks siis nüüd. Vahepeal me oleme pattu teinud ja ostnud Selveri kräsupead, sest see maitseb nii hästi (kuigi sisaldab liiga palju kõike, mida seal olema ei peaks. Ausalt, see koostisosade nimekiri on niiiiii pikk). Otsustasin teha pool kogust. Etteruttavalt võin öelda, et ma ei kujuta ette, kui suur see terve kogus siis on (ilmselgelt kaks kord suurem, ma tean küll). Poolest kogusest tuli ilus koogitäis. Samuti ei viitsinud ma kahte plaati küpsetada ja sellepärast tegin kõik ainult kakaoga (sest kakao on nii hea!) ja otsustasin, et purustan kõik ära ja päris põhjamoodi asja ei tulegi. Muidugi ei mõelnud ma sellele, et siis ma ju tegelikult ei tee lihtsalt...

Pirnikook

Pirnid, täitsa päris eestimaised pirnid, meile sattus neid kogu kastitäis. Ma panin neid liiga vähe koogi sisse. Soovitan kogu toorjuustu pirnitükke, või miks mitte püreed, täis toppida. Minu koogile oli kindlasti rohkem pirne vaja, et pirnikoogi nime välja teenida.  Mul oli suur soov teha põhi lilla, arooniatega. Küpsetamata tainas tuli niiiii ilus lilla, aga kuumus segas kõik ära. Natukene lillakat alatooni jäi, aga mitte nii nagu pidi. Õnneks arooniate kasulikkus äkki ikka sisse jäi, niipalju kui kuumus alles jättis. Võib-olla natukesekene on taignas maitsetki tunda.  Nii et pirnide- ja arooniatega koogist sai lihtsalt niisama juustukook.  Vaja läheb : Põhi 80 g arooniapüreed 150g toortatrajahu 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 60 g võid Täidis 400 g toasooja toorjuustu 1 tl vaniljepastat 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 2 dl vahukoort 2 muna pirne Põhja jaoks purustasin esmalt külmutatud arooniad ja näppisin sell...

Mustika-pohlakook kamajahupõhjal

Kohupiimakooke kui selliseid on nii palju erinevaid ja ometi on nad kõik üsna samasugused. Kohupiimakoogi isu korral lehitsen ma enamasti kõik oma kokaraamatud läbi ja siis sirvin veel internetti tühja pilguga ja ootan, millal inspiratsioon tekkib. On harvad juhud, kui ma kõigepealt valin koogi ja siis lähen alles poodi. Enamasti ma vaatan, mis kodus on ja sellest midagi ka kokku keeran. Just kokku keeramine on õige väljend, kuna ma võtan küll mõne retsepti aluseks, aga siis muudan seda nii palju, et ega sest suurt järele jää. Vähemalt pooltel kordadel oleks pidanud midagi teistmoodi tegema. Nii ka seekord. Näiteks võiks põhja jaoks panna võid ikka rohkem. Põhi peaks jääma ikka rohkem taigna kui jahu moodi. Minu oma varises täiesti laiali. Olid ajad, kui ma aint selliseid jahupõhjaseid kooke ahjust välja võtsingi. Nüüd olen ikka üsna mitu korda ka õigesti saanud, kuid seekord ebaõnnestus jälle. Ei ole hullu - maitse oli sellegipoolest täitsa mehka. Seekord oli isegi kookosjahu ...