Skip to main content

Tort arooniatest, toorjuustust ja toortatrajahust

Biskviit on minu jaoks keeruline. Mul vist pole kordagi õnnestunud teha õiget ja ilusat biskviiti. Tõele au andes ei ole ka isegi väga biskviiditordi fänn, aga aeg-ajalt tuleb mul ikka tunne, et peaks proovima. Igatahes, etteruttavalt võin öelda, et ei õnnestunud ka sel korral. Ma usun, et kui biskviit õnnestuks, siis tuleks sest veelgi parem tort.

Jättes biskviidi rahule, siis plaan oli teha arooniatort. Plaan oli, et biskviidid arooniasiirupiga läbi immutades jääks biskviit värviline. Etteruttavalt võin öelda, et biskviit otsustas mitte läbi imbuda. 
Lillade biskviitide (vist ei õnnestunud biskviiti rahule jätta) vahele plaanisin valget natukene vanilje-jäätis-shokolaaditükkidega vahekihti ehk siis toorjuust, maitsestamata jogurt, tume shokolaad, pekaani pähklid. See osa vähemalt tuli hirmus hea. Tähendab, kogu tort tuli tegelikult hea, aga mitte selline nagu ma plaanisin. 

Biskviidi tegin Küpsetaja käsiraamatu järgi ja ülejäänut ma isegi ei mõõtnud vaid muudkui maitsesin, kuniks tundus õige.

Vaja läheb:
Biskviit 26cm läbimõõduga vormile
140g valget shokolaadi
50 g sulavõid
5 muna
1 dl pruuni rafineerimata suhkrut
100 g toortatrajahu
2tl küpsetuspulbrit


Ülejäänud
aroonia-pohla toormoos
arooniasiirup
400g toorjuustu
hakitud pekaani pähkleid
hakitud tumedat shokolaadi
200g martsipani
pruuni rafineerimata roosuhkrut

Kõigepealt sulatasin potis või, keerasin tule alt ära, aga jätsin kuumale augule ja lisasin hakitud valge shokolaadi. Segasin kuniks shokolaad oli sulanud. Seejärel vahustasin munad suhkruga heledaks vahuks. Sõelusin sisse jahu ja küpsetuspulbri ja segasin ettevaatlikult tõstes ühtlaseks. Lõpuks lisasin või-shokolaadisegu (mida pidi veel natukene vedeldama) ja segasin ühtlaseks. Segu kallasin küpsetuspaberiga kaetud ja võitatud vormi ja panin 175 kraadiga 35eks minutiks ahju. Kuniks tikku külge enam tainast ei jäänud.

Kui põhi oli jahtunud, poolitasin selle. Pesin koogivormi puhtaks ja panin alumise poole tagasi vormi. Proovisin seda arooniasiirupiga immutada, kuid sisse imbus imevähe, enamik voolas maha. Sellele määrisin võimalikult paksult (aga hiljem selgus, et siiski liiga õhukeselt) toormoosi. Kausis segasin toorjuustu-suhkru-shokolaadi-pähklid-maitsestamata jogurti täpselt nii mõnusaks, et maitse tundus imeline, ning määrisin selle ettevaatlikult moosile. Natukene jätsin alles, et pealmine kiht ka teha. Võib-olla peaks kahekordse koguse tegema, nii et täitsa peale jätkuks ka samapalju toorjuustukihti. Igatahes toorjuustukihile asetasin tagurpidi (pealmine kiht all pool ja lõikekoht peal pool) teise kihi ja proovisin seda jällegi immutada. Jällegi pigem moe pärast. Allesjäänud toorjuustule segasin natukene toormoosi juurde, et roosat värvi tekitada, ja mätserdasin selle kõige peale. Kuna see ei jäänud väga mõnus, sisi rullisin martsipani (mis oli natukene enne kapis jahenenud) piisavalt ümmarguseks ja panin kõige peale ning lõikasin ääred ära.
Kõige peale panin veel mõned pekaani pähklid ja joonistasin arooniasiirupiga kala. Sest laps arvas, et peaks kala joonistama ja mina arvasin, et võiks proovida, kuidas joonistamine jääb. Lihtsalt mahla pritsides oleks ilmselt päris ilus jäänud. Kala jäi küsitav.

Comments

Popular posts from this blog

Erepunane ja pehmeroosa hapukoore-pohlakook

Kui jõuluvana otsustab tuua tordialuse (kas see pole mitte imeline!) ja pohla toormoosi, siis tuleb nad omavahel kokku viia. Mina lisasin võrrandisse veel martsipani (seda mandlisemat), kuid ega see suurt juurde ei andnud. Pigem näevad martsipanitükid lahtilõigatud koogis hoopis pekitükkide moodi välja.
Koogi meisterdamisel oli juba väga usinaks abiks ka minu kolmene - näppis tainast, segas täidist, maitses martsipani.
Põhi on jällegi kõrvitsakoogi oma. Ma usun, et nüüd ma küllastusin sellest ja järgmisel korral tuleb mingi muu.
Vaja läheb: Põhi 100 g võid  4 dl toortatrajahu 2 tl pruuni rafineerimata roosuhkrut veidike soola 1 munakollane 5 sl vett Kardemoni
Täidis
500 g ehk purgitäis pohla toormoosi (minul oli juba suhkur seal sees)
200 g hapukoort
150 g martsipani
1 munavalge
2 muna

Või näppisin koos toortatrajahu, kardemoni, suhkru ja soolaga ilusaks puruks. Seejärel viskasin hulka ühe munakollase ja natukene vett ning sõtkusin käega taignaks. Vett tulebki niipalju lisada, kuniks ta…

Mustikakeeks

Mustikas on üks imelik asi - metsas otse põõsast noppides on tal nii hirmus palju imelist maitset, aga moosi sees või koogis või kuskil mujal... vahepeal ikka natukene maitset viskab, aga see pole üldse see. Ilmselt on asi sääskedes, kes metsas mustikasööjaid söövad.
Selle keeksi juures on kaks peamist asja. Esiti tahtsin ma kaerajahu katsetada. Teiseks panin ma niiii palju mustikaid, et ikka mustikamaitset ka oleks. Olgu, kolmandaks tahtsin teha lihtsalt tavalist mustikakeeksi, aga välja tuli täitsa teistmoodi. Täitsa teistmoodi ja palju parem. Kaerajahust ei ole ma enne midagi teinud. Härra guugl teatas, et jahu seob keskmisest vähem vett ja tainas jääb vedelam. Selge. Igaks juhuks panin seekord toortatrajahuga pooleks, sest see seob jälle natukene rohkem. Tähendab, alguses panin pooleks ja siis viskasin igaks juhuks veel pool detsiliitrit kaerajahu juurde.
Vaja läheb:
2.5 dl kaerajahu 2 dl toortatrajahu 200g sulatatud võid 1.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut 3 muna 1 tl soodat 1 …

Kreembrülee*

Kuidas ikka halle argipäevaõhtuid värvikamaks muuta - tuleb teha (vähemalt) üks keerulise nimega magustoit - Crème brûlée. Ausalt öeldes ei ole ma restoranides väga aldis brüleekreemi tellija ega ka kõige suurem fänn. Sellegipoolest meeldib mulle proovida asju ise teha. Kui sest muud ei tule, siis saab vähemalt linnukese uue oskuse ette teha. Üllatusmagustoit võeti suure rõõmuga vastu ja kausid söödi täiesti puhtaks. Laps küll sõi ainult suhkru, kuid allesjäänu jagati sõbralikult teiste vahel ära. Suhkruga on nii, et leeklampi meil kodus ei ole. Seepärast sulatasin suhkru pannil ja valasin selle siis kreemidele. Ilmselgelt oleks pidanud sulatama rohkem suhkut, et kogu pind ära katta. Samas tundus supilusikatäis suhkrut juba piisava kogusena. Igatahes jääb pannil tehtud karamell kõvasti paksem ja lusikaga löömiseks tuleb ikka jõudu kasutada. Pruun jäi ta pruuni suhkru pärast ja suhkruniidid tulid valamisest. Vaniljepasta võib asendada -suhkru või vaniljekaunaga. Koguseliselt tegingi ma…