Skip to main content

Piparmündi-shokolaaditort, millest sai hoopis magustoit

Piparmünt ja shokolaad koos on minu jaoks midagi väga-väga mõnusat. Näiteks meeldib mulle piparmündist kakaod. Seda saab ka kodustes tingimustes väga edukalt teha. Tuleb lihtsalt koos piimaga visata potti soojenema ka piparmünditeepakike või kui purusid ei karda siis lihtsalt vabad ja lendlevad piparmündilehed. Kui teha päris kakaost, millega jääb loomulikult parem, siis tuleb ka see sinna samma sooja piima sisse puistada ja ohtralt segama hakata. Natukene enne piima keema minemist tuleb kogu kupatus tulelt tõsta ja tassi(desse) valada. Kui pakikestega teha on mõistlik need enne valamist juba tassi tõsta, purukesed las lähevad koos kakao endaga. Võib ka piparmündised asjad kohe välja võtta, aga mulle meeldib lasta neil veel natukene settida - nii saab maitse veel mündisem... mmm...

Nende piltidega pean ma veel vaeva nägema, st pildistamist meelde tuletama endale. Igatahes, see on see ainuke pilt, mis sest magustoidust tehtud sai.

Kuid mitte kakao vaid tort oli ju teemaks. Toorjuustuga ei ole ma veel päris sina peal. Endiselt arvan, et see on supervõimas ja suudab kõik suured vedelikud tahkeks teha. Ma olen nii mitu korda kookidest-tortidest magustoite teinud, et võiksin selle juba selgeks saada, aga ei saa. Nii et kui tahta sest tordist ikkagi torti saada, siis peaks ilmselt vedelikku vähem panema või zelatiini juurde lisama või valget shokolaadi. Shokolaad muudab maitset, nii et siis tuleb suhkur üldse ära jätta. Tegelikult võib põhja üldse ära jätta ja tumeda shokolaadi sulatatuna sinna sisse segada ja ilmselt on ka selline magustoit täiesti serveerimist väärt.

Niisiis sai tort kehv, aga magustoit suurepärane. Minule meenutas toorjuustune osa sulanud Vau piparmündijäätist shokolaaditükkidega. Mulle väga maitseb see jäätis.

Maasikatoormoosi panin hulka, sest mulle tundus, et muidu saab liiga raske kook. Tegelikult ei saanud, sest piparmünt annab ikka korraliku värskuse. Maasikatoormoos halvemaks ka midagi ei teinud, nii et ilmselt paneks teinekordki. 

Vaja läheb:
Brownie põhi
200g toasooja võid
200g tumedat shokolaadi
130 g pruuni rafineerimata roosuhkrut
3 muna
2 dl toortatrajahu

Toorjuustukiht
3 dl vahukoort
umbes 20 g piparmünti
50 g tumedat shokolaadi
800 g toasooja toorjuustu
umbes 1.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut
100 g (ülessulatatud) maasikatoormoosi

Kõigepealt tuleb valmistada põhi. Selleks vahustasin toasooja või koos suhkruga ühtlaseks ja seejärel vahustasin juurde ka munad ja segasin sisse jahu. Tume shokolaad sulas nii kaua vesivannil mõnusaks vedelaks. Viimasena segasingi sisse tumeda shokolaadi ja valasin taigna küpsetuspaberiga kaetud ja võitatud külgedega lahtikäivasse koogivormi. Minu oma diameeter on ehk 26 cm. Kook sai valmis 170 kraadises ahjus 25e minutiga

Kui põhi läks ahju, siis hakkisin värsked piparmündid pisemaks ja purustasin kuivatatud. Mul lihtsalt ei olnud kumbagi piisavalt, sellepärast tegin segu. Üldiselt on kuivatatud piparmünt mündisem. Piparmündid panin potti ja valasi peale vahukoore. Segu kuumutasin kuniks see keema hakkas, võtsin tulelt ja lasin sel kaane all üsna mitu tundi maitsestuda. Kui olin põhja ahjust jahtuma võtnud, siis läksin lausa kodust minema. Enne tõstsin veel moosi sulama ja toorjuustu toasoojenema. Ilmselt on kahest tunnist küll.
Kui tagasi koju tulin oli vahukoor maitsestunud, põhi jahtunud, maasikatoormoos sulanud ja toorjuust mõnusalt pehme. Põhja tegin vormi äärte küljest lahti ja proovisin korra, kas ääred tulevad ilusti ära ja panin need siis tagasi. Maasikatoormoosi määrisin põhjale ja paar tilka jätsin kaunistamiseks. Vahukoore kurnasi läbi sõela kaussi ja lisasin sinna toorjuustu ja suhkru ning vahustasin ühtlaseks. Viimasena lisasin shokolaaditükid. Need võib ka ära jätta, aga mulle meeldivad hamba all krõmpsuvad tükid. Võib ka vabalt rohkem panna. Juba siis tundus mulle kogu segu liiga vedel, aga mul ei ole kunagi ka hea magustoidu vastu midagi ja otsustasin proovida. Valasin segu moosile (nii et moos kohe kindlasti ilusasti ei jäänud. Korra mõtlesin põhja poolitada ja moosikihi sinna vahele teha, aga ma ei viitsinud poolitamisega jamama hakata), kaunistasin tilgakestega ja panin üleööks külmkappi tahenema.

Comments

Popular posts from this blog

Pirnikook

Pirnid, täitsa päris eestimaised pirnid, meile sattus neid kogu kastitäis. Ma panin neid liiga vähe koogi sisse. Soovitan kogu toorjuustu pirnitükke, või miks mitte püreed, täis toppida. Minu koogile oli kindlasti rohkem pirne vaja, et pirnikoogi nime välja teenida.  Mul oli suur soov teha põhi lilla, arooniatega. Küpsetamata tainas tuli niiiii ilus lilla, aga kuumus segas kõik ära. Natukene lillakat alatooni jäi, aga mitte nii nagu pidi. Õnneks arooniate kasulikkus äkki ikka sisse jäi, niipalju kui kuumus alles jättis. Võib-olla natukesekene on taignas maitsetki tunda.  Nii et pirnide- ja arooniatega koogist sai lihtsalt niisama juustukook.  Vaja läheb : Põhi 80 g arooniapüreed 150g toortatrajahu 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 60 g võid Täidis 400 g toasooja toorjuustu 1 tl vaniljepastat 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 2 dl vahukoort 2 muna pirne Põhja jaoks purustasin esmalt külmutatud arooniad ja näppisin sell...

Kräsupea*

Esimest korda ma tegin kräsupead kuskil teismelisena, ma arvan. Mu ema ostsis selle jaoks kas liiga paksu või liiga vedela hapukoore (sest üksikasjad ju päris meeles pole) ja sellest ei tulnud midagi välja. Muud ma ei mäletagi, ainult seda, et hapukoor oli täiesti vale ja ma nutsin tükk aega. Rohkem ma polegi seda küpsetanud, kuniks siis nüüd. Vahepeal me oleme pattu teinud ja ostnud Selveri kräsupead, sest see maitseb nii hästi (kuigi sisaldab liiga palju kõike, mida seal olema ei peaks. Ausalt, see koostisosade nimekiri on niiiiii pikk). Otsustasin teha pool kogust. Etteruttavalt võin öelda, et ma ei kujuta ette, kui suur see terve kogus siis on (ilmselgelt kaks kord suurem, ma tean küll). Poolest kogusest tuli ilus koogitäis. Samuti ei viitsinud ma kahte plaati küpsetada ja sellepärast tegin kõik ainult kakaoga (sest kakao on nii hea!) ja otsustasin, et purustan kõik ära ja päris põhjamoodi asja ei tulegi. Muidugi ei mõelnud ma sellele, et siis ma ju tegelikult ei tee lihtsalt...

Muffinid sibula, juustu ja toortatrajahuga

Vahelduseks midagi täiesti soolast. Need olid plaanitud lihtsalt päraslõunaseks ampsuks, et jõuaks õhtusöögi ära oodata, kuid kujunesid toitvaks ja koos kausitäie õuntega said nad lõpuks õhtusöögiks. Seekord, kuna juust on ikkagi üsna soolane, ei teinud ma meie pere kõige väiksemale eraldi muffinit. Ilmselt just seetõttu kiitis ta asja heaks ja sõi ühe täiesti üksinda ära. Veidi suurem muidugi sõi ainult juustu. Soolaga ongi siin nii, et mina ei pannud juurde. Küll panin ma täiesti tavalist juustu ja tegelikult oleks võinud natukene soola olla küll. Kui panna aga mingit tugevamat juustu, siis ma usun, et soolaprobleemi ei tule. Kanepi- ja linaseemnejahu ka tegelikult ei pea panema. Lihtsalt jahude kogus kokku võiks enamvähem sama olla. Kanepi- ja linaseemneid ja ka kõrvitsa või ükskõik, mis muid seemneid, võib vabalt ka seemne kujul juurde lisada. Mul juhtusid olema lihtsalt jahud ja ainult päevalilleseemned seemne kujul. Seemneid muidugi soovitan panna, sest natukene krõmps...