Skip to main content

Labane jogurtikook* laiskadeks päevadeks

 Külmkapis ootas üks poolik pakk maitsestamata jogurtit, mis miskipärast juba poes oli kandnud endaga üht üsna peatselt saabuvat kuupäeva. Niisiis jogurtikook. Mitte ainult jogurtikook, vaid jogurtikook moosiga.

Lihtsalt meie maal peipsiveerel said sellel aastal kreegid nii valmis, et olid kohe krimpsus. Ilusat aega ei olnudki. Muist me neid natuke korjasime ja neist paar purki moosi ma ka keetsin, sest mis nendega ikka muud teha. Krimpsusid ei tahtnud ju keegi niisamagi süüa. Ülejäänud pere ütles nagu ühest suust, et hapu sai. Mina panin kondenspiima peale ja ei saanud sellest hapususest kohe üldse aru. Nojah, igatahes koogimoosiks see jäi. 

Koogi valmimise suutsin ma muidugi ajastada beebi uneajaks, mis tähendab... Kõigepealt oli kook vist 35 minutit ahjus, siis jooksin õuest tuppa, piilusin, et võdiseb liigselt, ja panin 15 minutit juurde. Seejärel jooksin uuesti tuppa, lülitasin ahju välja, jätsin ahjuukse lahti ja jooksin tagasi õue, sest loomulikult oli otsustanud minu beebi võimalikult aeglaselt magama jääda. Umbes pool tundi veel jalutamist ja saingi kooki vaadata. Ilmselgelt oli ta liiga kaua ahjus, sest ääred läksid päris tumedaks. Ma usun, et 40-45 minutit on hea küll. Eriti kui pärast veel tükk aega jahtuda lasta.

Vaja läheb:
Põhi
2 dl neljaviljahelbeid
2 dl toortatrajahu
75 g toasooja võid
2 spl naturaalset kakaopulbrit
sool
4 spl pruuni rafineerimata roosuhkrut
küpsetuspulber
1 muna

Kate
5 dl maitsestamata jogurtit
5 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut
3 muna
vanilje(suhkur või pasta või vedelel kujul)
Kreegimoosi

Põhja jaoks segasin käega kõik ained omavahel läbi ja surusin lasagnevormi põhja. Vormi asetasin natukeseks külma. Katte jaoks segasin kõik ained peale moosi kokku. Moosi määrisin põhjale ja katte valasin peale. Kook läks 200 kraadisesse ahju ja ideaalis ehk võiks seal olla 40-45 minutit, kuniks natuke veel võdiseb. Küll ta jahenedes ära hangub.

Ja kuna on külmetusteaeg, siis tuleks nagunii iga toidu- ja koogikorra eel ja järel pista suhu ka peotäis jõhvikaid.



*Algretsept tuli Liinalt 

Comments

Popular posts from this blog

Pirnikook

Pirnid, täitsa päris eestimaised pirnid, meile sattus neid kogu kastitäis. Ma panin neid liiga vähe koogi sisse. Soovitan kogu toorjuustu pirnitükke, või miks mitte püreed, täis toppida. Minu koogile oli kindlasti rohkem pirne vaja, et pirnikoogi nime välja teenida.  Mul oli suur soov teha põhi lilla, arooniatega. Küpsetamata tainas tuli niiiii ilus lilla, aga kuumus segas kõik ära. Natukene lillakat alatooni jäi, aga mitte nii nagu pidi. Õnneks arooniate kasulikkus äkki ikka sisse jäi, niipalju kui kuumus alles jättis. Võib-olla natukesekene on taignas maitsetki tunda.  Nii et pirnide- ja arooniatega koogist sai lihtsalt niisama juustukook.  Vaja läheb : Põhi 80 g arooniapüreed 150g toortatrajahu 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 60 g võid Täidis 400 g toasooja toorjuustu 1 tl vaniljepastat 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 2 dl vahukoort 2 muna pirne Põhja jaoks purustasin esmalt külmutatud arooniad ja näppisin selle seejärel jah

Keefiri-kirsikook

Kogustega on sel korral sedasi, et kuna mu tütar mind hirmsasti aidata tahtis, siis said need väga umbkaudsed. Mõnda on kindlasti rohkem ja mõnda kindlasti vähem. Muna-keefirisegu "vahustasime" vana käsivahustajaga - elektri kokkuhoid ikkagi. Kui aga produktiivsuse koha pealt vaadata, siis eks me pigem rohkem segasime. Käsitsi vahustamine on küll maru vahva, kuid väikese lapse käed küll muna ise vahtu ei saa. Kook maitse poolest oleks vajanud vähem suhkrut ja ehk hapumaid marju. Mina pidin kõrvale tegema ühe punasõstrazelee lahti ja seda koogile määrides oli küll päris hea. Kirsse polnud nii muidugi eriti tunda.  Vaja läheb : 2dl toortatrajahu 1dl kerajahu 0.5dl mandlijahu 1.5dl pruuni rafineerimata roosuhkrut küpsetuspulber 0.5tl soodat 3spl sulavõid 1 muna 2dl keefirit 0.5tl vaniljepastat kirsid (minul olid külmutatud) lusikajagu suhkrut Kuivained segasin omavahel läbi. Sulavõi vahustasin koos muna, vaniljepasta ja keefiriga ühtlase

Ise tehtud vahu-vahukommid!

 Mult ikka küsitakse, et millest ma neid vahukomme teen. Vastus on alati sama - seakondist ja suhkruveest. Põhimõtteliselt ei olegi muud, vaid väiksed nipid lisaks. Figuuri- ega tervisesõbralikud need kommid ei ole, aga vahelduse mõttes, miks mitte. Lisaks on need hirmus odavad. Alustuseks olen ma võtnud alati nami-nami retsepti: 300 g suhkrut 1,5 dl vett või naturaalset mahla 20 g želatiini + 1 dl vett paisutamiseks + tuhksuhkur ja soovi korral veidi sidrunhapet veeretamiseks Suhkruks on minul rafineerimata pruun roosuhkur ja želatiinina kasutan selliseid suuremate liivaterade moodi tükikestega 70 grammist pakki. Kõige olulisem osa on selle mahlaga, sest siiamaani on kõige paremad kommid tulnud, kui mahla asemel on hoopis samapalju marjapüreed. Olen teinud mustsõstarde, vaarikate, mustikate ja arooniatega, kõik on suurepärased. Mustsõstarde ja vaarikate seemned lisavad natukene krõpmsu juurde. Erilist tähelepanu on pälvinud ja kohvikommid. Kusjuures kohv ei pea üldse nii hirmus kange