Labane jogurtikook* laiskadeks päevadeks

Külmkapis ootas üks poolik pakk maitsestamata jogurtit, mis miskipärast juba poes oli kandnud endaga üht üsna peatselt saabuvat kuupäeva. Niisiis jogurtikook. Mitte ainult jogurtikook, vaid jogurtikook moosiga.

Lihtsalt meie maal peipsiveerel said sellel aastal kreegid nii valmis, et olid kohe krimpsus. Ilusat aega ei olnudki. Muist me neid natuke korjasime ja neist paar purki moosi ma ka keetsin, sest mis nendega ikka muud teha. Krimpsusid ei tahtnud ju keegi niisamagi süüa. Ülejäänud pere ütles nagu ühest suust, et hapu sai. Mina panin kondenspiima peale ja ei saanud sellest hapususest kohe üldse aru. Nojah, igatahes koogimoosiks see jäi.

Koogi valmimise suutsin ma muidugi ajastada beebi uneajaks, mis tähendab... Kõigepealt oli kook vist 35 minutit ahjus, siis jooksin õuest tuppa, piilusin, et võdiseb liigselt, ja panin 15 minutit juurde. Seejärel jooksin uuesti tuppa, lülitasin ahju välja, jätsin ahjuukse lahti ja jooksin tagasi õue, sest loomulikult oli otsustanud minu beebi võimalikult aeglaselt magama jääda. Umbes pool tundi veel jalutamist ja saingi kooki vaadata. Ilmselgelt oli ta liiga kaua ahjus, sest ääred läksid päris tumedaks. Ma usun, et 40-45 minutit on hea küll. Eriti kui pärast veel tükk aega jahtuda lasta.

Vaja läheb:

Põhi

2 dl neljaviljahelbeid

2 dl toortatrajahu

75 g toasooja võid

2 spl naturaalset kakaopulbrit

sool

4 spl pruuni rafineerimata roosuhkrut

küpsetuspulber

1 muna

Kate

5 dl maitsestamata jogurtit

5 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut

3 muna

vanilje(suhkur või pasta või vedelel kujul)

Kreegimoosi

Põhja jaoks segasin käega kõik ained omavahel läbi ja surusin lasagnevormi põhja. Vormi asetasin natukeseks külma. Katte jaoks segasin kõik ained peale moosi kokku. Moosi määrisin põhjale ja katte valasin peale. Kook läks 200 kraadisesse ahju ja ideaalis ehk võiks seal olla 40-45 minutit, kuniks natuke veel võdiseb. Küll ta jahenedes ära hangub.

Ja kuna on külmetusteaeg, siis tuleks nagunii iga toidu- ja koogikorra eel ja järel pista suhu ka peotäis jõhvikaid.

*Algretsept tuli Liinalt

Comments

Pirnikook

Pirnid, täitsa päris eestimaised pirnid, meile sattus neid kogu kastitäis. Ma panin neid liiga vähe koogi sisse. Soovitan kogu toorjuustu pirnitükke, või miks mitte püreed, täis toppida. Minu koogile oli kindlasti rohkem pirne vaja, et pirnikoogi nime välja teenida. Mul oli suur soov teha põhi lilla, arooniatega. Küpsetamata tainas tuli niiiii ilus lilla, aga kuumus segas kõik ära. Natukene lillakat alatooni jäi, aga mitte nii nagu pidi. Õnneks arooniate kasulikkus äkki ikka sisse jäi, niipalju kui kuumus alles jättis. Võib-olla natukesekene on taignas maitsetki tunda. Nii et pirnide- ja arooniatega koogist sai lihtsalt niisama juustukook. Vaja läheb : Põhi 80 g arooniapüreed 150g toortatrajahu 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 60 g võid Täidis 400 g toasooja toorjuustu 1 tl vaniljepastat 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 2 dl vahukoort 2 muna pirne Põhja jaoks purustasin esmalt külmutatud arooniad ja näppisin sell...

Kräsupea*

Esimest korda ma tegin kräsupead kuskil teismelisena, ma arvan. Mu ema ostsis selle jaoks kas liiga paksu või liiga vedela hapukoore (sest üksikasjad ju päris meeles pole) ja sellest ei tulnud midagi välja. Muud ma ei mäletagi, ainult seda, et hapukoor oli täiesti vale ja ma nutsin tükk aega. Rohkem ma polegi seda küpsetanud, kuniks siis nüüd. Vahepeal me oleme pattu teinud ja ostnud Selveri kräsupead, sest see maitseb nii hästi (kuigi sisaldab liiga palju kõike, mida seal olema ei peaks. Ausalt, see koostisosade nimekiri on niiiiii pikk). Otsustasin teha pool kogust. Etteruttavalt võin öelda, et ma ei kujuta ette, kui suur see terve kogus siis on (ilmselgelt kaks kord suurem, ma tean küll). Poolest kogusest tuli ilus koogitäis. Samuti ei viitsinud ma kahte plaati küpsetada ja sellepärast tegin kõik ainult kakaoga (sest kakao on nii hea!) ja otsustasin, et purustan kõik ära ja päris põhjamoodi asja ei tulegi. Muidugi ei mõelnud ma sellele, et siis ma ju tegelikult ei tee lihtsalt...

Mustika-pohlakook kamajahupõhjal

Kohupiimakooke kui selliseid on nii palju erinevaid ja ometi on nad kõik üsna samasugused. Kohupiimakoogi isu korral lehitsen ma enamasti kõik oma kokaraamatud läbi ja siis sirvin veel internetti tühja pilguga ja ootan, millal inspiratsioon tekkib. On harvad juhud, kui ma kõigepealt valin koogi ja siis lähen alles poodi. Enamasti ma vaatan, mis kodus on ja sellest midagi ka kokku keeran. Just kokku keeramine on õige väljend, kuna ma võtan küll mõne retsepti aluseks, aga siis muudan seda nii palju, et ega sest suurt järele jää. Vähemalt pooltel kordadel oleks pidanud midagi teistmoodi tegema. Nii ka seekord. Näiteks võiks põhja jaoks panna võid ikka rohkem. Põhi peaks jääma ikka rohkem taigna kui jahu moodi. Minu oma varises täiesti laiali. Olid ajad, kui ma aint selliseid jahupõhjaseid kooke ahjust välja võtsingi. Nüüd olen ikka üsna mitu korda ka õigesti saanud, kuid seekord ebaõnnestus jälle. Ei ole hullu - maitse oli sellegipoolest täitsa mehka. Seekord oli isegi kookosjahu ...

Konn Keset Kööki

Search This Blog