Kreembrülee*

Kuidas ikka halle argipäevaõhtuid värvikamaks muuta - tuleb teha (vähemalt) üks keerulise nimega magustoit - Crème brûlée. Ausalt öeldes ei ole ma restoranides väga aldis brüleekreemi tellija ega ka kõige suurem fänn. Sellegipoolest meeldib mulle proovida asju ise teha. Kui sest muud ei tule, siis saab vähemalt linnukese uue oskuse ette teha. Üllatusmagustoit võeti suure rõõmuga vastu ja kausid söödi täiesti puhtaks. Laps küll sõi ainult suhkru, kuid allesjäänu jagati sõbralikult teiste vahel ära.

Suhkruga on nii, et leeklampi meil kodus ei ole. Seepärast sulatasin suhkru pannil ja valasin selle siis kreemidele. Ilmselgelt oleks pidanud sulatama rohkem suhkut, et kogu pind ära katta. Samas tundus supilusikatäis suhkrut juba piisava kogusena. Igatahes jääb pannil tehtud karamell kõvasti paksem ja lusikaga löömiseks tuleb ikka jõudu kasutada. Pruun jäi ta pruuni suhkru pärast ja suhkruniidid tulid valamisest. Vaniljepasta võib asendada -suhkru või vaniljekaunaga. Koguseliselt tegingi ma täpselt kolm topsitäit.

Järgmisel päeval võib allesjäänud munavalgetest teha munavalgemuffineid.

Vaja läheb:

4 munakollast

360 dl kohvikoort

umbes 0.7 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut (pluss 3 spl peale sulatamiseks)

0.5 tl vaniljepastat

mustikaid (või muid marju)

Kõigepealt panin ahju 140 kraadi peale soojenema ja siis eraldasin munakollased munavalgest. Munavalged panin kausiga külma oma rooga ootama. Kohvikoore lasin potis koos vaniljepastaga podisema, aga mitte päris keema. Munakollased kloppisin niikaua koos suhkruga lahti, aga mitte päris vahule, sest vaht pidavat kreemi juures halb olema. Võtsin poti tulelt ja niristasin munakollasesegu kohvikoorele lisaks, pidevalt segades. Segasin veel natuke aega, kuniks segu veidi jahtus ja valasin siis võitatud vormidesse, kuhu olin eelnevalt ka paar mustikat puistanud.

Väikesed vormid tõstsin omakorda suuremasse lasagne vormi ja kallasin siis suuremasse vormi nõnda palju keevat vett nagu väiksemates kreemi. Tõstsin kogu kupatuse ahju (ja ei loksutanudki vett mitte kuskile maha ega peale) ja hoidsin sel tund aega. Kreem oli selleks hetkeks juba tahenenud, aga võdises veel, kui raputada. Väiksemad vormid tõstsin veest välja jahtuma. Kui olid maha jahtunud, panin külma oma aega ootama.

Enne serveerimist sulatasin kuival pannil suhkru ja niristasin elegantselt kreemidele.

*algne retsept on pärit Maru maitsvast maailmast