Skip to main content

Siiruviiru marmor*


Koogid sünnivad kahel viisil. Võib olla, et külalised tulevad, aga võib ka olla, et kapis lihtsalt seisab miski ja hakkab juba varsti halvaks minema ja sellest oleks kohe vaja kook teha. Seekord oli see teine versioon. Nimelt toorjuust. Teadsin, et tahan teha toorjuustuga kooki, mida saaks ka edukalt festivalile kaasa võtta. Ega neid ausalt öeldes väga palju ette ei tulnudki.

Tume kiht:
200g tumedat shokolaadi
50g võid
150g pruuni rafineerimata roosuhkrut
2 muna
70g toortatrajahu

Hele kiht:
400g toasooja toorjuustu
70g suhkrut
1 muna
umbes 15g kartulitärklist
mustikaid
Sulatasin või ja shokolaadi veevannil ja lisasin suhkru. Kloppisin munad kahe supilusikatäie veega (sest retseptis oli nii, ma ei tea miks seda vett vaja oli. Enam ei paneks, sest põhi jäi natukene kleepuv) lahti ja segasin shokolaadisegu hulka. Viimasena lisasin jahu ja segasin kõik ühtlaseks. Määrisin lasagne vormi võiga ja katsin ühtlaselt seguga.

Heleda kihi jaoks vahustasin esiti toorjuustu suhkruga ja seejärel lisasin muna ning vahustasin veel natuke. Ühtlase massi saavutanud, lisasin tärklise. Saadud segu määrisin tumeda segu peale ja tõstsin/lõikasin siis natukene kihte segamini. Seda peaks kõvasti julgemalt tegema. Mul jäi lõpuks ikka kaks kihti.
Kõige viimasena pikkisin näpuga koogi sisse mõned mustikad, sest marju peab ju ka ikka olema.
Küpsetasin 180 kraadises ahjus 30 minutit ja lasin seejärel koogil täiesti maha jahtuda, enne kui karpi toppima hakkasin.

Ausalt öeldes sai kook nii rammusalt magus, et esimese festivalipäevaga ei jõudnudki seda ära süüa ja pidime ikkagi kallist ja soolast festivalitoitu kõrvale ostma. Teise päeva (ehk kolmandal päeval pärast küpsetamist) hommikusöögiks sobis imehästi. Ühest päikeselisest festivalitamisepäevast oli muidugi esinduslik välimus natukene kadunud, kuid see ei häirinud kedagi. Marju oleks võinud rohkem panna, kuid harva, kui ma nii ei ütle.

*retsepti algidee võtsin Silja Luide kümne jahu raamatust
Labels:

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Ise tehtud vahu-vahukommid!

 Mult ikka küsitakse, et millest ma neid vahukomme teen. Vastus on alati sama - seakondist ja suhkruveest. Põhimõtteliselt ei olegi muud, vaid väiksed nipid lisaks. Figuuri- ega tervisesõbralikud need kommid ei ole, aga vahelduse mõttes, miks mitte. Lisaks on need hirmus odavad. Alustuseks olen ma võtnud alati nami-nami retsepti: 300 g suhkrut 1,5 dl vett või naturaalset mahla 20 g želatiini + 1 dl vett paisutamiseks + tuhksuhkur ja soovi korral veidi sidrunhapet veeretamiseks Suhkruks on minul rafineerimata pruun roosuhkur ja želatiinina kasutan selliseid suuremate liivaterade moodi tükikestega 70 grammist pakki. Kõige olulisem osa on selle mahlaga, sest siiamaani on kõige paremad kommid tulnud, kui mahla asemel on hoopis samapalju marjapüreed. Olen teinud mustsõstarde, vaarikate, mustikate ja arooniatega, kõik on suurepärased. Mustsõstarde ja vaarikate seemned lisavad natukene krõpmsu juurde. Erilist tähelepanu on pälvinud ja kohvikommid. Kusjuures kohv ei pea üldse nii hirmus ka...
Post a Comment
Read more

Kräsupea*

Esimest korda ma tegin kräsupead kuskil teismelisena, ma arvan. Mu ema ostsis selle jaoks kas liiga paksu või liiga vedela hapukoore (sest üksikasjad ju päris meeles pole) ja sellest ei tulnud midagi välja. Muud ma ei mäletagi, ainult seda, et hapukoor oli täiesti vale ja ma nutsin tükk aega. Rohkem ma polegi seda küpsetanud, kuniks siis nüüd. Vahepeal me oleme pattu teinud ja ostnud Selveri kräsupead, sest see maitseb nii hästi (kuigi sisaldab liiga palju kõike, mida seal olema ei peaks. Ausalt, see koostisosade nimekiri on niiiiii pikk). Otsustasin teha pool kogust. Etteruttavalt võin öelda, et ma ei kujuta ette, kui suur see terve kogus siis on (ilmselgelt kaks kord suurem, ma tean küll). Poolest kogusest tuli ilus koogitäis. Samuti ei viitsinud ma kahte plaati küpsetada ja sellepärast tegin kõik ainult kakaoga (sest kakao on nii hea!) ja otsustasin, et purustan kõik ära ja päris põhjamoodi asja ei tulegi. Muidugi ei mõelnud ma sellele, et siis ma ju tegelikult ei tee lihtsalt...
Post a Comment
Read more

Pirnikook

Pirnid, täitsa päris eestimaised pirnid, meile sattus neid kogu kastitäis. Ma panin neid liiga vähe koogi sisse. Soovitan kogu toorjuustu pirnitükke, või miks mitte püreed, täis toppida. Minu koogile oli kindlasti rohkem pirne vaja, et pirnikoogi nime välja teenida.  Mul oli suur soov teha põhi lilla, arooniatega. Küpsetamata tainas tuli niiiii ilus lilla, aga kuumus segas kõik ära. Natukene lillakat alatooni jäi, aga mitte nii nagu pidi. Õnneks arooniate kasulikkus äkki ikka sisse jäi, niipalju kui kuumus alles jättis. Võib-olla natukesekene on taignas maitsetki tunda.  Nii et pirnide- ja arooniatega koogist sai lihtsalt niisama juustukook.  Vaja läheb : Põhi 80 g arooniapüreed 150g toortatrajahu 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 60 g võid Täidis 400 g toasooja toorjuustu 1 tl vaniljepastat 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 2 dl vahukoort 2 muna pirne Põhja jaoks purustasin esmalt külmutatud arooniad ja näppisin sell...
Post a Comment
Read more