Skip to main content

Pohlakook lehmakommidega*

Eelmise nädalavahetuse kolmas pohlakook. 

Et kõik ausalt ära rääkida, siis pean alustama algusest. Kord otsustasin ma mitte osta tooteid, mille sees on palmiõli. Palmiõli iseenesest ei ole halb ja ma söön väga hea meelega palmiõliga tooteid, kui need minu kätte sattuvad (sest need on ju maitsvad). Ise aga ma enam ei osta. Ühesõnaga, palmiõli ise ei ole halb, see võib isegi väga hea olla. Probleem on selle odavuses ja selles, et õlipalmiistandusi rajates võetakse maha vihmametsi ja hävitatakse palju elupaiku ja liike. Nii et kui saab teisiti, siis võib ju proovida. Igatahes.

Selle koogi jaoks pidin natukene silma kinni pigistama. Esiti läksin poodi ja unustasin kommid. Siis saatsin elukaaslase poodi otsima midagi võimalikult palmiõlitut ja võimalikult iirise sarnast. Ta tuli tagasi lehmakommidega, kus oli ainsana lisaks palmiõlile ka muud. Nii et kook lehmakommidega. Uuesti tehes lõikaksin ma äkki kommid kuueks lõikamise asemel kolmeks, siis oleks maitse mõnes kohas rohkem kontsentreeritud.

Mina panin pohlad kahe taignakihi vahele, kuid see hakkas natukene pohlamahla välja pritsima. Võib-olla oleks olnud mõistlikum need taignasse segada, kuid jällegi, mulle meeldib, kui maitse on kontsentreeritum.

Toortatrajahu sai mul samuti otsa. Sellepärast panin igast teistest jahudest ka miskit hulka, et vajalik kogus kätte saada.

Vaja läheb:
3 dl toortatrajahu
1 dl täistera kaerajahu
1 dl täistera odrajahu
1 dl täistera rukkijahu
1.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut
1.5 tl küpsetuspulbrit
2 dl hapukoort
2 dl maitsestamata jogurtit
näputäis soola
260 g lehmakommi
palju pohli

Segasin kõik kuivained omavahel ära. Lisasin juurde sulatatud või, jogurti ja hapukoore. Seejärel lehmakommitükid. Pool taignast määrisin võitatud koogivormile, puistasin peale külmutatud pohlad ja mätserdasin peale teise poole taignast (see ei olnud kõige kergem, aga tehtav. Pohlad tahtsid kaasa tulla). Koogi panin 175e kraadiga 55eks minutiks ahju, kuniks tikk tundus enam mitte vedeltaignane. Pohlad pritsisid ja vahepeal pidin ma ahjuplaadi restile alla panema, et kogu ahjupõhi pohlamoosi täis ei saaks. Aga vaadake, milline ilus punane triip!


Mu kursavend kord ütles, et kui ta kunagi koogi teeb, ei kavatse ta iial anda seda kingiks, ilma et ta sest tükki prooviks. Ma võtsin selle endale eesmärgiks - kinkida alati maitsegarantii läbinud kook. Kook läks vanavanematele vanavanematepäevaks.



*Idee tuli perenaiselt

Comments

Popular posts from this blog

Pirnikook

Pirnid, täitsa päris eestimaised pirnid, meile sattus neid kogu kastitäis. Ma panin neid liiga vähe koogi sisse. Soovitan kogu toorjuustu pirnitükke, või miks mitte püreed, täis toppida. Minu koogile oli kindlasti rohkem pirne vaja, et pirnikoogi nime välja teenida.  Mul oli suur soov teha põhi lilla, arooniatega. Küpsetamata tainas tuli niiiii ilus lilla, aga kuumus segas kõik ära. Natukene lillakat alatooni jäi, aga mitte nii nagu pidi. Õnneks arooniate kasulikkus äkki ikka sisse jäi, niipalju kui kuumus alles jättis. Võib-olla natukesekene on taignas maitsetki tunda.  Nii et pirnide- ja arooniatega koogist sai lihtsalt niisama juustukook.  Vaja läheb : Põhi 80 g arooniapüreed 150g toortatrajahu 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 60 g võid Täidis 400 g toasooja toorjuustu 1 tl vaniljepastat 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 2 dl vahukoort 2 muna pirne Põhja jaoks purustasin esmalt külmutatud arooniad ja näppisin selle seejärel jah

Keefiri-kirsikook

Kogustega on sel korral sedasi, et kuna mu tütar mind hirmsasti aidata tahtis, siis said need väga umbkaudsed. Mõnda on kindlasti rohkem ja mõnda kindlasti vähem. Muna-keefirisegu "vahustasime" vana käsivahustajaga - elektri kokkuhoid ikkagi. Kui aga produktiivsuse koha pealt vaadata, siis eks me pigem rohkem segasime. Käsitsi vahustamine on küll maru vahva, kuid väikese lapse käed küll muna ise vahtu ei saa. Kook maitse poolest oleks vajanud vähem suhkrut ja ehk hapumaid marju. Mina pidin kõrvale tegema ühe punasõstrazelee lahti ja seda koogile määrides oli küll päris hea. Kirsse polnud nii muidugi eriti tunda.  Vaja läheb : 2dl toortatrajahu 1dl kerajahu 0.5dl mandlijahu 1.5dl pruuni rafineerimata roosuhkrut küpsetuspulber 0.5tl soodat 3spl sulavõid 1 muna 2dl keefirit 0.5tl vaniljepastat kirsid (minul olid külmutatud) lusikajagu suhkrut Kuivained segasin omavahel läbi. Sulavõi vahustasin koos muna, vaniljepasta ja keefiriga ühtlase

Ise tehtud vahu-vahukommid!

 Mult ikka küsitakse, et millest ma neid vahukomme teen. Vastus on alati sama - seakondist ja suhkruveest. Põhimõtteliselt ei olegi muud, vaid väiksed nipid lisaks. Figuuri- ega tervisesõbralikud need kommid ei ole, aga vahelduse mõttes, miks mitte. Lisaks on need hirmus odavad. Alustuseks olen ma võtnud alati nami-nami retsepti: 300 g suhkrut 1,5 dl vett või naturaalset mahla 20 g želatiini + 1 dl vett paisutamiseks + tuhksuhkur ja soovi korral veidi sidrunhapet veeretamiseks Suhkruks on minul rafineerimata pruun roosuhkur ja želatiinina kasutan selliseid suuremate liivaterade moodi tükikestega 70 grammist pakki. Kõige olulisem osa on selle mahlaga, sest siiamaani on kõige paremad kommid tulnud, kui mahla asemel on hoopis samapalju marjapüreed. Olen teinud mustsõstarde, vaarikate, mustikate ja arooniatega, kõik on suurepärased. Mustsõstarde ja vaarikate seemned lisavad natukene krõpmsu juurde. Erilist tähelepanu on pälvinud ja kohvikommid. Kusjuures kohv ei pea üldse nii hirmus kange