Skip to main content

Õunakook, mis näeb välja nagu vaarikakook


Sügisene õunauputus nõudis oma osa. Valituks saigi see retsept just sellepärast, et sinna läks õunu ikka sisse ka, mitte et üks õun ja ongi õunakook. Võtsin neid õunu, mis meil oli. Ei olnud need ei väga hapud ega magusad. Suhkrut panin vähem, oleks võinud veel vähem panna. Selles see asi oligi, et ahjust välja võttes ääri nakitsedes tundus, et ikka liiga magus kook. Õnneks olin turul käinud ja oli veel pakk hapusid vaarikaid ka. Muist panin katteks ja ülejäänud tegin kõrvale toormoosiks. Kõige mõnusam osa ongi see toormoos selle karamellikastmega. Õunakook jäi lihtsalt kõhutäiteks kõrvale. 
Ah mis ma lobisen, väga mõnus sai!

Õunte kogust ma ei mõõtnud, vaid tegin suure kausitäie.

Õunamahla, nagu retseptis nõuti, mul ka polnud, võtsin hoopis samapalju vett ja tilgutasin sinna sidrunit sisse. Võib ka lihtsalt vett (või piima) panna, aga siis peaks sooda asemel küpsetuspulbrit kasutama või sidrunhapet juurde panema.

Mina lisasin suhkru kõige viimasena, kuna võtsin enne ühe väikse vormi sisse näputoituvale lapsele oma osa. Mille peale suurem muidugi teatas, et tema tahab ka väikest kooki. Tegin siis talle ka, aga juba suhkruse.

Vaja läheb:
6 dl toortatrajahu
3 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut (või veel vähem)
1 tl soodat
3 muna
2 dl sulatatud võid (ma panin ehk 200g)
1 dl sidrunivett
800g-1kg hapukamaid õunu
India pähkleid
päevalilleseemneid

Karamellikaste
2 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut
50 g võid
0.75 dl vahukoort


Õunad puhastasin ja lõikasin need väikesteks tükkideks. Lisasin seemned, tükeldatud pähklid, munad, sulavõi, sidrunivee ja segasin kõik läbi. Natuke panin kaneeli ka. Siis viskasin peale jahu, sooda ja natuke soola, segasin neid natuke omavahel ja siis kõik kokku. Viimaks lisasin suhkru ja segasin uuesti. Kogu kupatuse valasin võitatud lahtikäivasse vormi ja pistsin 180 kraadiga 40 minutiks ahju. Tegelt plaanisin kauem, aga tikutest rääkis teist juttu. Laste pikukesed vormid võtsin veel varem välja.

Kastme jaoks panin kõik asjad potti, lasin neil sulada ja keeda natuke aega (paar minutit, et suhkur oleks sulanud) ja võtsin siis jälle tulelt. Alguses on ta väga vedel, kui natuke jahtuda lasta, saab paksema kihi koogile kanda. Ma panin natukene ka kaunistuseks läinud vaarikate sisse.



*retsept pärineb kodukirja parimatest paladest 2007

Comments

Popular posts from this blog

Kräsupea*

Esimest korda ma tegin kräsupead kuskil teismelisena, ma arvan. Mu ema ostsis selle jaoks kas liiga paksu või liiga vedela hapukoore (sest üksikasjad ju päris meeles pole) ja sellest ei tulnud midagi välja. Muud ma ei mäletagi, ainult seda, et hapukoor oli täiesti vale ja ma nutsin tükk aega. Rohkem ma polegi seda küpsetanud, kuniks siis nüüd. Vahepeal me oleme pattu teinud ja ostnud Selveri kräsupead, sest see maitseb nii hästi (kuigi sisaldab liiga palju kõike, mida seal olema ei peaks. Ausalt, see koostisosade nimekiri on niiiiii pikk).
Otsustasin teha pool kogust. Etteruttavalt võin öelda, et ma ei kujuta ette, kui suur see terve kogus siis on (ilmselgelt kaks kord suurem, ma tean küll). Poolest kogusest tuli ilus koogitäis. Samuti ei viitsinud ma kahte plaati küpsetada ja sellepärast tegin kõik ainult kakaoga (sest kakao on nii hea!) ja otsustasin, et purustan kõik ära ja päris põhjamoodi asja ei tulegi. Muidugi ei mõelnud ma sellele, et siis ma ju tegelikult ei tee lihtsalt põhj…

Mustika-pohlakook kamajahupõhjal

Kohupiimakooke kui selliseid on nii palju erinevaid ja ometi on nad kõik üsna samasugused. Kohupiimakoogi isu korral lehitsen ma enamasti kõik oma kokaraamatud läbi ja siis sirvin veel internetti tühja pilguga ja ootan, millal inspiratsioon tekkib. On harvad juhud, kui ma kõigepealt valin koogi ja siis lähen alles poodi. Enamasti ma vaatan, mis kodus on ja sellest midagi ka kokku keeran.
Just kokku keeramine on õige väljend, kuna ma võtan küll mõne retsepti aluseks, aga siis muudan seda nii palju, et ega sest suurt järele jää. Vähemalt pooltel kordadel oleks pidanud midagi teistmoodi tegema. Nii ka seekord. Näiteks võiks põhja jaoks panna võid ikka rohkem. Põhi peaks jääma ikka rohkem taigna kui jahu moodi. Minu oma varises täiesti laiali. Olid ajad, kui ma aint selliseid jahupõhjaseid kooke ahjust välja võtsingi. Nüüd olen ikka üsna mitu korda ka õigesti saanud, kuid seekord ebaõnnestus jälle. Ei ole hullu - maitse oli sellegipoolest täitsa mehka. Seekord oli isegi kookosjahu maitse…

Kolme triibu kook - shokolaad, kookos, maasikas

Jällegi, oleks vaja külla minna, oleks vaja kook teha. Ehk siis tuleb sukelduda internetiavarustesse ja hakata retsepte kokku miksima. Lõpuks tuleb muidugi jälle omamoodi teos. Minu meelest sai maitsemeelelt natukene kirju, aga üks sööjatest hakkas igatahes veidralt mõmisema. Hiljem selgus, et ikka heameelest.

Plaan oli teha 200 grammisest tumedast shokolaadist ka vastavate teiste grammidega kook, aga tegemiselt selgus, et terve tahvel oli juba ära tehtud ja alles oli jäänud 125 grammine poolik. Eks tuli siis umbes ümberarvutused teha. Kuna ma olin juba või toasoojenema pannud, siis naksasin sellest mingi osa ära kookoskihi jaoks, nii et eks ühes neist on rohkem, kui kirjas. Kookosjahu pakis oli täpselt niipalju jahu, nii et rohkem panna ei saanud ja ei olnud ka vaja.

Näiteks, kui on sügisõhtused ilmad ja tahaks tee kõrvale midagi tummist, siis võib täiesti vabalt selle pealmise kreemikihi ära jätta ja on niisamuti väga mõnus kook. Kreem annab lihtsalt natukene kergust ja natukene ma…