Skip to main content

Õunakook, mis näeb välja nagu vaarikakook


Sügisene õunauputus nõudis oma osa. Valituks saigi see retsept just sellepärast, et sinna läks õunu ikka sisse ka, mitte et üks õun ja ongi õunakook. Võtsin neid õunu, mis meil oli. Ei olnud need ei väga hapud ega magusad. Suhkrut panin vähem, oleks võinud veel vähem panna. Selles see asi oligi, et ahjust välja võttes ääri nakitsedes tundus, et ikka liiga magus kook. Õnneks olin turul käinud ja oli veel pakk hapusid vaarikaid ka. Muist panin katteks ja ülejäänud tegin kõrvale toormoosiks. Kõige mõnusam osa ongi see toormoos selle karamellikastmega. Õunakook jäi lihtsalt kõhutäiteks kõrvale. 
Ah mis ma lobisen, väga mõnus sai!

Õunte kogust ma ei mõõtnud, vaid tegin suure kausitäie.

Õunamahla, nagu retseptis nõuti, mul ka polnud, võtsin hoopis samapalju vett ja tilgutasin sinna sidrunit sisse. Võib ka lihtsalt vett (või piima) panna, aga siis peaks sooda asemel küpsetuspulbrit kasutama või sidrunhapet juurde panema.

Mina lisasin suhkru kõige viimasena, kuna võtsin enne ühe väikse vormi sisse näputoituvale lapsele oma osa. Mille peale suurem muidugi teatas, et tema tahab ka väikest kooki. Tegin siis talle ka, aga juba suhkruse.

Vaja läheb:
6 dl toortatrajahu
3 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut (või veel vähem)
1 tl soodat
3 muna
2 dl sulatatud võid (ma panin ehk 200g)
1 dl sidrunivett
800g-1kg hapukamaid õunu
India pähkleid
päevalilleseemneid

Karamellikaste
2 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut
50 g võid
0.75 dl vahukoort


Õunad puhastasin ja lõikasin need väikesteks tükkideks. Lisasin seemned, tükeldatud pähklid, munad, sulavõi, sidrunivee ja segasin kõik läbi. Natuke panin kaneeli ka. Siis viskasin peale jahu, sooda ja natuke soola, segasin neid natuke omavahel ja siis kõik kokku. Viimaks lisasin suhkru ja segasin uuesti. Kogu kupatuse valasin võitatud lahtikäivasse vormi ja pistsin 180 kraadiga 40 minutiks ahju. Tegelt plaanisin kauem, aga tikutest rääkis teist juttu. Laste pikukesed vormid võtsin veel varem välja.

Kastme jaoks panin kõik asjad potti, lasin neil sulada ja keeda natuke aega (paar minutit, et suhkur oleks sulanud) ja võtsin siis jälle tulelt. Alguses on ta väga vedel, kui natuke jahtuda lasta, saab paksema kihi koogile kanda. Ma panin natukene ka kaunistuseks läinud vaarikate sisse.



*retsept pärineb kodukirja parimatest paladest 2007

Comments

Popular posts from this blog

Pirnikook

Pirnid, täitsa päris eestimaised pirnid, meile sattus neid kogu kastitäis. Ma panin neid liiga vähe koogi sisse. Soovitan kogu toorjuustu pirnitükke, või miks mitte püreed, täis toppida. Minu koogile oli kindlasti rohkem pirne vaja, et pirnikoogi nime välja teenida.  Mul oli suur soov teha põhi lilla, arooniatega. Küpsetamata tainas tuli niiiii ilus lilla, aga kuumus segas kõik ära. Natukene lillakat alatooni jäi, aga mitte nii nagu pidi. Õnneks arooniate kasulikkus äkki ikka sisse jäi, niipalju kui kuumus alles jättis. Võib-olla natukesekene on taignas maitsetki tunda.  Nii et pirnide- ja arooniatega koogist sai lihtsalt niisama juustukook.  Vaja läheb : Põhi 80 g arooniapüreed 150g toortatrajahu 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 60 g võid Täidis 400 g toasooja toorjuustu 1 tl vaniljepastat 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 2 dl vahukoort 2 muna pirne Põhja jaoks purustasin esmalt külmutatud arooniad ja näppisin sell...

Kräsupea*

Esimest korda ma tegin kräsupead kuskil teismelisena, ma arvan. Mu ema ostsis selle jaoks kas liiga paksu või liiga vedela hapukoore (sest üksikasjad ju päris meeles pole) ja sellest ei tulnud midagi välja. Muud ma ei mäletagi, ainult seda, et hapukoor oli täiesti vale ja ma nutsin tükk aega. Rohkem ma polegi seda küpsetanud, kuniks siis nüüd. Vahepeal me oleme pattu teinud ja ostnud Selveri kräsupead, sest see maitseb nii hästi (kuigi sisaldab liiga palju kõike, mida seal olema ei peaks. Ausalt, see koostisosade nimekiri on niiiiii pikk). Otsustasin teha pool kogust. Etteruttavalt võin öelda, et ma ei kujuta ette, kui suur see terve kogus siis on (ilmselgelt kaks kord suurem, ma tean küll). Poolest kogusest tuli ilus koogitäis. Samuti ei viitsinud ma kahte plaati küpsetada ja sellepärast tegin kõik ainult kakaoga (sest kakao on nii hea!) ja otsustasin, et purustan kõik ära ja päris põhjamoodi asja ei tulegi. Muidugi ei mõelnud ma sellele, et siis ma ju tegelikult ei tee lihtsalt...

Muffinid sibula, juustu ja toortatrajahuga

Vahelduseks midagi täiesti soolast. Need olid plaanitud lihtsalt päraslõunaseks ampsuks, et jõuaks õhtusöögi ära oodata, kuid kujunesid toitvaks ja koos kausitäie õuntega said nad lõpuks õhtusöögiks. Seekord, kuna juust on ikkagi üsna soolane, ei teinud ma meie pere kõige väiksemale eraldi muffinit. Ilmselt just seetõttu kiitis ta asja heaks ja sõi ühe täiesti üksinda ära. Veidi suurem muidugi sõi ainult juustu. Soolaga ongi siin nii, et mina ei pannud juurde. Küll panin ma täiesti tavalist juustu ja tegelikult oleks võinud natukene soola olla küll. Kui panna aga mingit tugevamat juustu, siis ma usun, et soolaprobleemi ei tule. Kanepi- ja linaseemnejahu ka tegelikult ei pea panema. Lihtsalt jahude kogus kokku võiks enamvähem sama olla. Kanepi- ja linaseemneid ja ka kõrvitsa või ükskõik, mis muid seemneid, võib vabalt ka seemne kujul juurde lisada. Mul juhtusid olema lihtsalt jahud ja ainult päevalilleseemned seemne kujul. Seemneid muidugi soovitan panna, sest natukene krõmps...