Skip to main content

Mustikakeeks

Mustikas on üks imelik asi - metsas otse põõsast noppides on tal nii hirmus palju imelist maitset, aga moosi sees või koogis või kuskil mujal... vahepeal ikka natukene maitset viskab, aga see pole üldse see. Ilmselt on asi sääskedes, kes metsas mustikasööjaid söövad.

Selle keeksi juures on kaks peamist asja. Esiti tahtsin ma kaerajahu katsetada. Teiseks panin ma niiii palju mustikaid, et ikka mustikamaitset ka oleks. Olgu, kolmandaks tahtsin teha lihtsalt tavalist mustikakeeksi, aga välja tuli täitsa teistmoodi. Täitsa teistmoodi ja palju parem.
Kaerajahust ei ole ma enne midagi teinud. Härra guugl teatas, et jahu seob keskmisest vähem vett ja tainas jääb vedelam. Selge. Igaks juhuks panin seekord toortatrajahuga pooleks, sest see seob jälle natukene rohkem. Tähendab, alguses panin pooleks ja siis viskasin igaks juhuks veel pool detsiliitrit kaerajahu juurde.

Vaja läheb:
2.5 dl kaerajahu
2 dl toortatrajahu
200g sulatatud võid
1.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut
3 muna
1 tl soodat
1 tl sidrunhapet (või siis korralikult küpsetuspulbrit nende kahe asemel, sest see annab sama välja)
1.5 dl maitsestamata jogurtit (sellist vedelamapoolset)
nups soola
mustikaid

Kõigepealt sulatasin või ja vahustasin seejärel munad suhkruga heledaks vahuks. Kui või sai veidi jahtunuks, segasin need kokku. Teises kausis segasin kuivained omavahel ja segasin siis needki muna-võisegule juurde. Eelviimasena läks jogurt ja kõige lõpuks lisasin mustikaid ja siis veel mustikaid ning segasin kõik hoolega läbi. Taigna kummutasin võiga määritud ümmargusse vormi. 175 kraadises ahjus küpses minu kook umbes 38 minutit, siis tundus väljatõmmatud tikk piisavalt taignavaba.

Kooki lahti lõigates avanes üllatus, et kõik mustikad olid ilusti põhja vajunud ja tuli imeilus kahekihiline kook-keeks. 
Mustikate, kaera, toortatra ja ilmselt soojuse koosmõjul sai kook müstilisel kombel natukene tatramaitseline. Toortatral ju tatramaitset ei ole. Jättes meelde, et mulle tatar ei maitse, siis ei olnud see üldse halb! Jahtunud koogis ma seda maitset enam nii palju ei tundnud, võib-olla olin juba ära harjunud. Keeks igatahes sai kohe selline mitte üldse igapäevane ja sobis laual oleva kohvi ja juustu kõrvale väga mõnusalt. Kõik kiitsid matsuvail suil.

Comments

Popular posts from this blog

Erepunane ja pehmeroosa hapukoore-pohlakook

Kui jõuluvana otsustab tuua tordialuse (kas see pole mitte imeline!) ja pohla toormoosi, siis tuleb nad omavahel kokku viia. Mina lisasin võrrandisse veel martsipani (seda mandlisemat), kuid ega see suurt juurde ei andnud. Pigem näevad martsipanitükid lahtilõigatud koogis hoopis pekitükkide moodi välja.
Koogi meisterdamisel oli juba väga usinaks abiks ka minu kolmene - näppis tainast, segas täidist, maitses martsipani.
Põhi on jällegi kõrvitsakoogi oma. Ma usun, et nüüd ma küllastusin sellest ja järgmisel korral tuleb mingi muu.
Vaja läheb: Põhi 100 g võid  4 dl toortatrajahu 2 tl pruuni rafineerimata roosuhkrut veidike soola 1 munakollane 5 sl vett Kardemoni
Täidis
500 g ehk purgitäis pohla toormoosi (minul oli juba suhkur seal sees)
200 g hapukoort
150 g martsipani
1 munavalge
2 muna

Või näppisin koos toortatrajahu, kardemoni, suhkru ja soolaga ilusaks puruks. Seejärel viskasin hulka ühe munakollase ja natukene vett ning sõtkusin käega taignaks. Vett tulebki niipalju lisada, kuniks ta…

Kreembrülee*

Kuidas ikka halle argipäevaõhtuid värvikamaks muuta - tuleb teha (vähemalt) üks keerulise nimega magustoit - Crème brûlée. Ausalt öeldes ei ole ma restoranides väga aldis brüleekreemi tellija ega ka kõige suurem fänn. Sellegipoolest meeldib mulle proovida asju ise teha. Kui sest muud ei tule, siis saab vähemalt linnukese uue oskuse ette teha. Üllatusmagustoit võeti suure rõõmuga vastu ja kausid söödi täiesti puhtaks. Laps küll sõi ainult suhkru, kuid allesjäänu jagati sõbralikult teiste vahel ära. Suhkruga on nii, et leeklampi meil kodus ei ole. Seepärast sulatasin suhkru pannil ja valasin selle siis kreemidele. Ilmselgelt oleks pidanud sulatama rohkem suhkut, et kogu pind ära katta. Samas tundus supilusikatäis suhkrut juba piisava kogusena. Igatahes jääb pannil tehtud karamell kõvasti paksem ja lusikaga löömiseks tuleb ikka jõudu kasutada. Pruun jäi ta pruuni suhkru pärast ja suhkruniidid tulid valamisest. Vaniljepasta võib asendada -suhkru või vaniljekaunaga. Koguseliselt tegingi ma…