Mustikas on üks imelik asi - metsas otse põõsast noppides on tal nii hirmus palju imelist maitset, aga moosi sees või koogis või kuskil mujal... vahepeal ikka natukene maitset viskab, aga see pole üldse see. Ilmselt on asi sääskedes, kes metsas mustikasööjaid söövad.
Selle keeksi juures on kaks peamist asja. Esiti tahtsin ma kaerajahu katsetada. Teiseks panin ma niiii palju mustikaid, et ikka mustikamaitset ka oleks. Olgu, kolmandaks tahtsin teha lihtsalt tavalist mustikakeeksi, aga välja tuli täitsa teistmoodi. Täitsa teistmoodi ja palju parem.
Kaerajahust ei ole ma enne midagi teinud. Härra guugl teatas, et jahu seob keskmisest vähem vett ja tainas jääb vedelam. Selge. Igaks juhuks panin seekord toortatrajahuga pooleks, sest see seob jälle natukene rohkem. Tähendab, alguses panin pooleks ja siis viskasin igaks juhuks veel pool detsiliitrit kaerajahu juurde.
Vaja läheb:
2.5 dl kaerajahu
2.5 dl kaerajahu
2 dl toortatrajahu
200g sulatatud võid
1.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut
3 muna
1 tl soodat
1 tl sidrunhapet (või siis korralikult küpsetuspulbrit nende kahe asemel, sest see annab sama välja)
1.5 dl maitsestamata jogurtit (sellist vedelamapoolset)
nups soola
mustikaid
Kooki lahti lõigates avanes üllatus, et kõik mustikad olid ilusti põhja vajunud ja tuli imeilus kahekihiline kook-keeks.
Mustikate, kaera, toortatra ja ilmselt soojuse koosmõjul sai kook müstilisel kombel natukene tatramaitseline. Toortatral ju tatramaitset ei ole. Jättes meelde, et mulle tatar ei maitse, siis ei olnud see üldse halb! Jahtunud koogis ma seda maitset enam nii palju ei tundnud, võib-olla olin juba ära harjunud. Keeks igatahes sai kohe selline mitte üldse igapäevane ja sobis laual oleva kohvi ja juustu kõrvale väga mõnusalt. Kõik kiitsid matsuvail suil.
Comments
Post a Comment