Skip to main content

Kook pohla ja kookosega*


Nädalavahetus möödus kolme pohlakoogi tähe all. Neist esimene, ehk siis see sama, sai minu meelest kõige parem.

Pohl iseenesest on selline mari, et väga niisama ma seda süüa ei armasta. Samas pohlamoosiga soolas toitu sööks küll ja küll (ainult et mu enda pohlamoosid kipuvad mõrud tulema). Smuutidesse panna sobib ka, aga kõige paremini ikkagi kookidesse. Eriti mõnus on võtta sügavkülmutatud marjad. Üldiselt ma ei puhastagi pohli enne, vaid suskan kohe sügavasse. Nii on pärast kõige lihtsam puhastada - peotäie kaupa marju, mis ei määri. Ainult natukene teevad käed külmaks, kui väga pohlast kooki tahta teha.

Kook oli planeeritud küll metsa kaasa võtmiseks, aga tuli nii hea, et sõime pool kohe kodus ära.

Vaja läheb:
Puru
100 g kookoshelbeid
1.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut
1.5 dl toortatrajahu
100 g võid
sool

Põhi
100 g toasooja võid
1 dl pruuni rafineerimata suhkrut
1 muna
120 g maitsestamata jogurtit
1 tl küpsetuspulbrit
2.5 dl toortatrajahu
soola

Vahele küllaga pohli

Purukatte jaoks tuleb kõik kuivained esmalt omavahel ära segada ja seejärel võiga purutaoliseks massiks näppida. Kes varem seda teinud pole, siis tuleb lihtsalt näppudega või väikesteks tükkideks jahu sees teha. Puru tähendabki võitükke, millel on jahu ümber. Hoiduda tuleb sellest, et jahu väga palju jahusena alles jääks. Samuti ei tasu näppimisega liialt hoogu minna ja kogu kupatust taignaks näppida.

Põhja jaoks tuleb toasoe või vahustada koos suhkruga. Seejärel segada sisse muna, järgmisena maitsestamata jogurt, seejärel kõik kuivained. Umbes kaks kolmandikku tuleb plötserdada võitatud lasagnevormi põhjaks. Sellele puistada mõnuga (külmutatud) pohli. Pohladele laotada pool purust ja sellele omakorda proovida jaotada võimalikult ühtlaselt see allesjäänud põhjasegu. See on natukene keeruline, aga ega see väga ilus jääma ei peagi. Hoiab lihtsalt puru natukene koos. Kõige peale tuleb jälle puistada allesjäänud puru. Kogu kupatus 175 kraadiga 40neks minutiks ahju, kuniks tikutest enamvähem paljulubava tulemuse annab ja kook pealt mõnusalt krõmps tundub.

*Koogi karkass pärineb Ragnelt

Comments

Popular posts from this blog

Pirnikook

Pirnid, täitsa päris eestimaised pirnid, meile sattus neid kogu kastitäis. Ma panin neid liiga vähe koogi sisse. Soovitan kogu toorjuustu pirnitükke, või miks mitte püreed, täis toppida. Minu koogile oli kindlasti rohkem pirne vaja, et pirnikoogi nime välja teenida.  Mul oli suur soov teha põhi lilla, arooniatega. Küpsetamata tainas tuli niiiii ilus lilla, aga kuumus segas kõik ära. Natukene lillakat alatooni jäi, aga mitte nii nagu pidi. Õnneks arooniate kasulikkus äkki ikka sisse jäi, niipalju kui kuumus alles jättis. Võib-olla natukesekene on taignas maitsetki tunda.  Nii et pirnide- ja arooniatega koogist sai lihtsalt niisama juustukook.  Vaja läheb : Põhi 80 g arooniapüreed 150g toortatrajahu 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 60 g võid Täidis 400 g toasooja toorjuustu 1 tl vaniljepastat 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 2 dl vahukoort 2 muna pirne Põhja jaoks purustasin esmalt külmutatud arooniad ja näppisin selle seejärel jah

Keefiri-kirsikook

Kogustega on sel korral sedasi, et kuna mu tütar mind hirmsasti aidata tahtis, siis said need väga umbkaudsed. Mõnda on kindlasti rohkem ja mõnda kindlasti vähem. Muna-keefirisegu "vahustasime" vana käsivahustajaga - elektri kokkuhoid ikkagi. Kui aga produktiivsuse koha pealt vaadata, siis eks me pigem rohkem segasime. Käsitsi vahustamine on küll maru vahva, kuid väikese lapse käed küll muna ise vahtu ei saa. Kook maitse poolest oleks vajanud vähem suhkrut ja ehk hapumaid marju. Mina pidin kõrvale tegema ühe punasõstrazelee lahti ja seda koogile määrides oli küll päris hea. Kirsse polnud nii muidugi eriti tunda.  Vaja läheb : 2dl toortatrajahu 1dl kerajahu 0.5dl mandlijahu 1.5dl pruuni rafineerimata roosuhkrut küpsetuspulber 0.5tl soodat 3spl sulavõid 1 muna 2dl keefirit 0.5tl vaniljepastat kirsid (minul olid külmutatud) lusikajagu suhkrut Kuivained segasin omavahel läbi. Sulavõi vahustasin koos muna, vaniljepasta ja keefiriga ühtlase

Ise tehtud vahu-vahukommid!

 Mult ikka küsitakse, et millest ma neid vahukomme teen. Vastus on alati sama - seakondist ja suhkruveest. Põhimõtteliselt ei olegi muud, vaid väiksed nipid lisaks. Figuuri- ega tervisesõbralikud need kommid ei ole, aga vahelduse mõttes, miks mitte. Lisaks on need hirmus odavad. Alustuseks olen ma võtnud alati nami-nami retsepti: 300 g suhkrut 1,5 dl vett või naturaalset mahla 20 g želatiini + 1 dl vett paisutamiseks + tuhksuhkur ja soovi korral veidi sidrunhapet veeretamiseks Suhkruks on minul rafineerimata pruun roosuhkur ja želatiinina kasutan selliseid suuremate liivaterade moodi tükikestega 70 grammist pakki. Kõige olulisem osa on selle mahlaga, sest siiamaani on kõige paremad kommid tulnud, kui mahla asemel on hoopis samapalju marjapüreed. Olen teinud mustsõstarde, vaarikate, mustikate ja arooniatega, kõik on suurepärased. Mustsõstarde ja vaarikate seemned lisavad natukene krõpmsu juurde. Erilist tähelepanu on pälvinud ja kohvikommid. Kusjuures kohv ei pea üldse nii hirmus kange