Skip to main content

Kook pohla ja kookosega*


Nädalavahetus möödus kolme pohlakoogi tähe all. Neist esimene, ehk siis see sama, sai minu meelest kõige parem.

Pohl iseenesest on selline mari, et väga niisama ma seda süüa ei armasta. Samas pohlamoosiga soolas toitu sööks küll ja küll (ainult et mu enda pohlamoosid kipuvad mõrud tulema). Smuutidesse panna sobib ka, aga kõige paremini ikkagi kookidesse. Eriti mõnus on võtta sügavkülmutatud marjad. Üldiselt ma ei puhastagi pohli enne, vaid suskan kohe sügavasse. Nii on pärast kõige lihtsam puhastada - peotäie kaupa marju, mis ei määri. Ainult natukene teevad käed külmaks, kui väga pohlast kooki tahta teha.

Kook oli planeeritud küll metsa kaasa võtmiseks, aga tuli nii hea, et sõime pool kohe kodus ära.

Vaja läheb:
Puru
100 g kookoshelbeid
1.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut
1.5 dl toortatrajahu
100 g võid
sool

Põhi
100 g toasooja võid
1 dl pruuni rafineerimata suhkrut
1 muna
120 g maitsestamata jogurtit
1 tl küpsetuspulbrit
2.5 dl toortatrajahu
soola

Vahele küllaga pohli

Purukatte jaoks tuleb kõik kuivained esmalt omavahel ära segada ja seejärel võiga purutaoliseks massiks näppida. Kes varem seda teinud pole, siis tuleb lihtsalt näppudega või väikesteks tükkideks jahu sees teha. Puru tähendabki võitükke, millel on jahu ümber. Hoiduda tuleb sellest, et jahu väga palju jahusena alles jääks. Samuti ei tasu näppimisega liialt hoogu minna ja kogu kupatust taignaks näppida.

Põhja jaoks tuleb toasoe või vahustada koos suhkruga. Seejärel segada sisse muna, järgmisena maitsestamata jogurt, seejärel kõik kuivained. Umbes kaks kolmandikku tuleb plötserdada võitatud lasagnevormi põhjaks. Sellele puistada mõnuga (külmutatud) pohli. Pohladele laotada pool purust ja sellele omakorda proovida jaotada võimalikult ühtlaselt see allesjäänud põhjasegu. See on natukene keeruline, aga ega see väga ilus jääma ei peagi. Hoiab lihtsalt puru natukene koos. Kõige peale tuleb jälle puistada allesjäänud puru. Kogu kupatus 175 kraadiga 40neks minutiks ahju, kuniks tikutest enamvähem paljulubava tulemuse annab ja kook pealt mõnusalt krõmps tundub.

*Koogi karkass pärineb Ragnelt

Comments

Popular posts from this blog

Kolme triibu kook - shokolaad, kookos, maasikas

Jällegi, oleks vaja külla minna, oleks vaja kook teha. Ehk siis tuleb sukelduda internetiavarustesse ja hakata retsepte kokku miksima. Lõpuks tuleb muidugi jälle omamoodi teos. Minu meelest sai maitsemeelelt natukene kirju, aga üks sööjatest hakkas igatahes veidralt mõmisema. Hiljem selgus, et ikka heameelest.

Plaan oli teha 200 grammisest tumedast shokolaadist ka vastavate teiste grammidega kook, aga tegemiselt selgus, et terve tahvel oli juba ära tehtud ja alles oli jäänud 125 grammine poolik. Eks tuli siis umbes ümberarvutused teha. Kuna ma olin juba või toasoojenema pannud, siis naksasin sellest mingi osa ära kookoskihi jaoks, nii et eks ühes neist on rohkem, kui kirjas. Kookosjahu pakis oli täpselt niipalju jahu, nii et rohkem panna ei saanud ja ei olnud ka vaja.

Näiteks, kui on sügisõhtused ilmad ja tahaks tee kõrvale midagi tummist, siis võib täiesti vabalt selle pealmise kreemikihi ära jätta ja on niisamuti väga mõnus kook. Kreem annab lihtsalt natukene kergust ja natukene ma…

Erepunane ja pehmeroosa hapukoore-pohlakook

Kui jõuluvana otsustab tuua tordialuse (kas see pole mitte imeline!) ja pohla toormoosi, siis tuleb nad omavahel kokku viia. Mina lisasin võrrandisse veel martsipani (seda mandlisemat), kuid ega see suurt juurde ei andnud. Pigem näevad martsipanitükid lahtilõigatud koogis hoopis pekitükkide moodi välja.
Koogi meisterdamisel oli juba väga usinaks abiks ka minu kolmene - näppis tainast, segas täidist, maitses martsipani.
Põhi on jällegi kõrvitsakoogi oma. Ma usun, et nüüd ma küllastusin sellest ja järgmisel korral tuleb mingi muu.
Vaja läheb: Põhi 100 g võid  4 dl toortatrajahu 2 tl pruuni rafineerimata roosuhkrut veidike soola 1 munakollane 5 sl vett Kardemoni
Täidis
500 g ehk purgitäis pohla toormoosi (minul oli juba suhkur seal sees)
200 g hapukoort
150 g martsipani
1 munavalge
2 muna

Või näppisin koos toortatrajahu, kardemoni, suhkru ja soolaga ilusaks puruks. Seejärel viskasin hulka ühe munakollase ja natukene vett ning sõtkusin käega taignaks. Vett tulebki niipalju lisada, kuniks ta…

Kräsupea*

Esimest korda ma tegin kräsupead kuskil teismelisena, ma arvan. Mu ema ostsis selle jaoks kas liiga paksu või liiga vedela hapukoore (sest üksikasjad ju päris meeles pole) ja sellest ei tulnud midagi välja. Muud ma ei mäletagi, ainult seda, et hapukoor oli täiesti vale ja ma nutsin tükk aega. Rohkem ma polegi seda küpsetanud, kuniks siis nüüd. Vahepeal me oleme pattu teinud ja ostnud Selveri kräsupead, sest see maitseb nii hästi (kuigi sisaldab liiga palju kõike, mida seal olema ei peaks. Ausalt, see koostisosade nimekiri on niiiiii pikk).
Otsustasin teha pool kogust. Etteruttavalt võin öelda, et ma ei kujuta ette, kui suur see terve kogus siis on (ilmselgelt kaks kord suurem, ma tean küll). Poolest kogusest tuli ilus koogitäis. Samuti ei viitsinud ma kahte plaati küpsetada ja sellepärast tegin kõik ainult kakaoga (sest kakao on nii hea!) ja otsustasin, et purustan kõik ära ja päris põhjamoodi asja ei tulegi. Muidugi ei mõelnud ma sellele, et siis ma ju tegelikult ei tee lihtsalt põhj…