Skip to main content

Keefiri-kirsikook

Kogustega on sel korral sedasi, et kuna mu tütar mind hirmsasti aidata tahtis, siis said need väga umbkaudsed. Mõnda on kindlasti rohkem ja mõnda kindlasti vähem.
Muna-keefirisegu "vahustasime" vana käsivahustajaga - elektri kokkuhoid ikkagi. Kui aga produktiivsuse koha pealt vaadata, siis eks me pigem rohkem segasime. Käsitsi vahustamine on küll maru vahva, kuid väikese lapse käed küll muna ise vahtu ei saa.

Kook maitse poolest oleks vajanud vähem suhkrut ja ehk hapumaid marju. Mina pidin kõrvale tegema ühe punasõstrazelee lahti ja seda koogile määrides oli küll päris hea. Kirsse polnud nii muidugi eriti tunda. 


Vaja läheb:
2dl toortatrajahu
1dl kerajahu
0.5dl mandlijahu
1.5dl pruuni rafineerimata roosuhkrut
küpsetuspulber
0.5tl soodat
3spl sulavõid
1 muna
2dl keefirit
0.5tl vaniljepastat
kirsid (minul olid külmutatud)
lusikajagu suhkrut

Kuivained segasin omavahel läbi. Sulavõi vahustasin koos muna, vaniljepasta ja keefiriga ühtlaseks massiks (muidugi olin unustanud keefiri varem välja tõsta, mis tähendab, et või läks veidi tükki, aga sest polnud suur lugu). Siis segasin kõik omavahel kokku, lisasin ka kirsid ja kallasin lasagnevormi ning plätserdasin esiti kirsid enamvähem ühtlaselt ja siis pealt siledaks. Kõige peale raputasin supilusikatäie suhkrut. See jäi pärast mõnus krõmps.
Küpsetasin 180 kraadi juures 30 minutit, kuniks tikk tuli koogist puhtalt välja.

Teate kui hea lõhn koogile sai! Suruge pooljahtunud koogile nina vastu ja muudkui hingake hea sisse ja halb endast välja. Puhas meditatsioon!

Comments

Popular posts from this blog

Kolme triibu kook - shokolaad, kookos, maasikas

Jällegi, oleks vaja külla minna, oleks vaja kook teha. Ehk siis tuleb sukelduda internetiavarustesse ja hakata retsepte kokku miksima. Lõpuks tuleb muidugi jälle omamoodi teos. Minu meelest sai maitsemeelelt natukene kirju, aga üks sööjatest hakkas igatahes veidralt mõmisema. Hiljem selgus, et ikka heameelest.

Plaan oli teha 200 grammisest tumedast shokolaadist ka vastavate teiste grammidega kook, aga tegemiselt selgus, et terve tahvel oli juba ära tehtud ja alles oli jäänud 125 grammine poolik. Eks tuli siis umbes ümberarvutused teha. Kuna ma olin juba või toasoojenema pannud, siis naksasin sellest mingi osa ära kookoskihi jaoks, nii et eks ühes neist on rohkem, kui kirjas. Kookosjahu pakis oli täpselt niipalju jahu, nii et rohkem panna ei saanud ja ei olnud ka vaja.

Näiteks, kui on sügisõhtused ilmad ja tahaks tee kõrvale midagi tummist, siis võib täiesti vabalt selle pealmise kreemikihi ära jätta ja on niisamuti väga mõnus kook. Kreem annab lihtsalt natukene kergust ja natukene ma…

Erepunane ja pehmeroosa hapukoore-pohlakook

Kui jõuluvana otsustab tuua tordialuse (kas see pole mitte imeline!) ja pohla toormoosi, siis tuleb nad omavahel kokku viia. Mina lisasin võrrandisse veel martsipani (seda mandlisemat), kuid ega see suurt juurde ei andnud. Pigem näevad martsipanitükid lahtilõigatud koogis hoopis pekitükkide moodi välja.
Koogi meisterdamisel oli juba väga usinaks abiks ka minu kolmene - näppis tainast, segas täidist, maitses martsipani.
Põhi on jällegi kõrvitsakoogi oma. Ma usun, et nüüd ma küllastusin sellest ja järgmisel korral tuleb mingi muu.
Vaja läheb: Põhi 100 g võid  4 dl toortatrajahu 2 tl pruuni rafineerimata roosuhkrut veidike soola 1 munakollane 5 sl vett Kardemoni
Täidis
500 g ehk purgitäis pohla toormoosi (minul oli juba suhkur seal sees)
200 g hapukoort
150 g martsipani
1 munavalge
2 muna

Või näppisin koos toortatrajahu, kardemoni, suhkru ja soolaga ilusaks puruks. Seejärel viskasin hulka ühe munakollase ja natukene vett ning sõtkusin käega taignaks. Vett tulebki niipalju lisada, kuniks ta…

Kräsupea*

Esimest korda ma tegin kräsupead kuskil teismelisena, ma arvan. Mu ema ostsis selle jaoks kas liiga paksu või liiga vedela hapukoore (sest üksikasjad ju päris meeles pole) ja sellest ei tulnud midagi välja. Muud ma ei mäletagi, ainult seda, et hapukoor oli täiesti vale ja ma nutsin tükk aega. Rohkem ma polegi seda küpsetanud, kuniks siis nüüd. Vahepeal me oleme pattu teinud ja ostnud Selveri kräsupead, sest see maitseb nii hästi (kuigi sisaldab liiga palju kõike, mida seal olema ei peaks. Ausalt, see koostisosade nimekiri on niiiiii pikk).
Otsustasin teha pool kogust. Etteruttavalt võin öelda, et ma ei kujuta ette, kui suur see terve kogus siis on (ilmselgelt kaks kord suurem, ma tean küll). Poolest kogusest tuli ilus koogitäis. Samuti ei viitsinud ma kahte plaati küpsetada ja sellepärast tegin kõik ainult kakaoga (sest kakao on nii hea!) ja otsustasin, et purustan kõik ära ja päris põhjamoodi asja ei tulegi. Muidugi ei mõelnud ma sellele, et siis ma ju tegelikult ei tee lihtsalt põhj…