Keefiri-kirsikook

Kogustega on sel korral sedasi, et kuna mu tütar mind hirmsasti aidata tahtis, siis said need väga umbkaudsed. Mõnda on kindlasti rohkem ja mõnda kindlasti vähem.

Muna-keefirisegu "vahustasime" vana käsivahustajaga - elektri kokkuhoid ikkagi. Kui aga produktiivsuse koha pealt vaadata, siis eks me pigem rohkem segasime. Käsitsi vahustamine on küll maru vahva, kuid väikese lapse käed küll muna ise vahtu ei saa.

Kook maitse poolest oleks vajanud vähem suhkrut ja ehk hapumaid marju. Mina pidin kõrvale tegema ühe punasõstrazelee lahti ja seda koogile määrides oli küll päris hea. Kirsse polnud nii muidugi eriti tunda. 

Vaja läheb:
2dl toortatrajahu

1dl kerajahu

0.5dl mandlijahu

1.5dl pruuni rafineerimata roosuhkrut

küpsetuspulber

0.5tl soodat

3spl sulavõid

1 muna

2dl keefirit

0.5tl vaniljepastat

kirsid (minul olid külmutatud)

lusikajagu suhkrut

Kuivained segasin omavahel läbi. Sulavõi vahustasin koos muna, vaniljepasta ja keefiriga ühtlaseks massiks (muidugi olin unustanud keefiri varem välja tõsta, mis tähendab, et või läks veidi tükki, aga sest polnud suur lugu). Siis segasin kõik omavahel kokku, lisasin ka kirsid ja kallasin lasagnevormi ning plätserdasin esiti kirsid enamvähem ühtlaselt ja siis pealt siledaks. Kõige peale raputasin supilusikatäie suhkrut. See jäi pärast mõnus krõmps.

Küpsetasin 180 kraadi juures 30 minutit, kuniks tikk tuli koogist puhtalt välja.

Teate kui hea lõhn koogile sai! Suruge pooljahtunud koogile nina vastu ja muudkui hingake hea sisse ja halb endast välja. Puhas meditatsioon!