Skip to main content

Kolme triibu kook - shokolaad, kookos, maasikas


Jällegi, oleks vaja külla minna, oleks vaja kook teha. Ehk siis tuleb sukelduda internetiavarustesse ja hakata retsepte kokku miksima. Lõpuks tuleb muidugi jälle omamoodi teos. Minu meelest sai maitsemeelelt natukene kirju, aga üks sööjatest hakkas igatahes veidralt mõmisema. Hiljem selgus, et ikka heameelest.

Plaan oli teha 200 grammisest tumedast shokolaadist ka vastavate teiste grammidega kook, aga tegemiselt selgus, et terve tahvel oli juba ära tehtud ja alles oli jäänud 125 grammine poolik. Eks tuli siis umbes ümberarvutused teha. Kuna ma olin juba või toasoojenema pannud, siis naksasin sellest mingi osa ära kookoskihi jaoks, nii et eks ühes neist on rohkem, kui kirjas. Kookosjahu pakis oli täpselt niipalju jahu, nii et rohkem panna ei saanud ja ei olnud ka vaja.

Näiteks, kui on sügisõhtused ilmad ja tahaks tee kõrvale midagi tummist, siis võib täiesti vabalt selle pealmise kreemikihi ära jätta ja on niisamuti väga mõnus kook. Kreem annab lihtsalt natukene kergust ja natukene marjasust.

Vaja läheb:
Brownie kiht
125g tumedat shokolaadi
125g toasooja võid
125g pruuni rafineerimata suhkrut
3 muna
81g kookosjahu

Kookoskiht
umbes 50 g võid
1 dl suhkrut (ikka seda pruuni ja head)
150g kookoshelbeid
2 muna

Kreemikiht
200g valget shokolaadi
200g maasikatoormoosi (suhkruga)
400g toasooja toorjuustu

Vahele viilutatud maasikaid maitse järgi.

Brownie kihi jaoks panin kõigepealt shokolaadi sulama ja vahustasin või suhkruga. Seejärel lisasin ükshaaval vahustades munad (olgu, kõigepealt lisasin kaks ja siis kui kõik sai kokku segatud, otsustasin, et lisan kindluse mõttes veel ühe, et tainas saaks vedelam ja ehk jääks ma pehmem). Siis segasin juurde kookosjahu ja kõige viimasena sulanud shokolaadi. Saadud segu plätserdasin küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva koogivormi põhja (nagu hiljem selgus, siis päris ebaühtlaselt).

Nüüd tundus õige aeg olevat ahju soojenema panekuks. 175 kraadi oli see, mille kasuks ma otsustasin.

Kookoskihi jaoks võtsin selle sama toasooja või ja segasin hoolikalt suhkru ja kookoshelvestega läbi. Poole segamise peal muidugi tundus, et see hästi ei õnnestu ja siis lõin juba munad ka juurde ja tuligi selline mõnus mass. Selle plötserdaasin ettevaatlikult toore browniekihi peale ja suskasin ahju. Poole peal tundus, et põhi küpseb liiast (kookosjahu küpseb minu meelest hirmus teistmoodi kui nt toortatrajahu) ja tõstsin kogu kupatuse veidi üles poole. Et siis umbes viie minuti pärast allapoole tagasi tõsta. Nii et tegelt pole ilmselt vaja midagi liigutada. Kooki hoidsin ahjus 35 minutit.

Nüüd on tarvis põhi maha jahutada. Ma tõstsin esialgu õue ja siis külmale vannitoa kivipõrandale. Aga lõpuks koputas aeg õlale ja pidin ikkagi soojale koogile kreemi määrima ja külmkappi pistma.


Kreemikihi jaoks valmistasin eelnevalt maasikatest toormoosi, saumikserdasin kõik ühtlaseks. Valge shokolaadi sulatasin vesivannil ja toorjuust soojenes koos eelnevalt toasoojenenud võiga. Kõigepealt segasin toorjuustu ilusti valge shokolaadiga kokku ja siis lisasin maasikamoosi. Tegelikult tahtsin lisada ainult 150g, aga siis ei olnud maasikamaitset küll kuskil. Sellest tekkiski mõte, et ilmselt tuleb kookoskihi peale veel maasikaid ka lõigata, et kook ikka maasikate nime ka vääriks. Lõikasin maasikad ja kallasin toorjuustukreemiga üle ning suskasin külmkappi. Seal see seisis vaevalt tunni, kui pidi juba autoga peopaika sõitma. Õnneks seal sai ka külmkappi kasutada, kuid lõpuks valgus pealmine kiht siiski pigem laiali.

Kook sai ikka kõvasti parem kui pilt. Lihtsalt juhtus nii, et kaamera jäi koju ja telefonid olid kadunud ja siis saigi see ainukeseks pildiks sest koogist. Ilusti on näha natukene voolav kreem ja halvasti on näha kolme ilusat ja selget triipu.

Comments

Popular posts from this blog

Pirnikook

Pirnid, täitsa päris eestimaised pirnid, meile sattus neid kogu kastitäis. Ma panin neid liiga vähe koogi sisse. Soovitan kogu toorjuustu pirnitükke, või miks mitte püreed, täis toppida. Minu koogile oli kindlasti rohkem pirne vaja, et pirnikoogi nime välja teenida.  Mul oli suur soov teha põhi lilla, arooniatega. Küpsetamata tainas tuli niiiii ilus lilla, aga kuumus segas kõik ära. Natukene lillakat alatooni jäi, aga mitte nii nagu pidi. Õnneks arooniate kasulikkus äkki ikka sisse jäi, niipalju kui kuumus alles jättis. Võib-olla natukesekene on taignas maitsetki tunda.  Nii et pirnide- ja arooniatega koogist sai lihtsalt niisama juustukook.  Vaja läheb : Põhi 80 g arooniapüreed 150g toortatrajahu 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 60 g võid Täidis 400 g toasooja toorjuustu 1 tl vaniljepastat 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 2 dl vahukoort 2 muna pirne Põhja jaoks purustasin esmalt külmutatud arooniad ja näppisin selle seejärel jah

Keefiri-kirsikook

Kogustega on sel korral sedasi, et kuna mu tütar mind hirmsasti aidata tahtis, siis said need väga umbkaudsed. Mõnda on kindlasti rohkem ja mõnda kindlasti vähem. Muna-keefirisegu "vahustasime" vana käsivahustajaga - elektri kokkuhoid ikkagi. Kui aga produktiivsuse koha pealt vaadata, siis eks me pigem rohkem segasime. Käsitsi vahustamine on küll maru vahva, kuid väikese lapse käed küll muna ise vahtu ei saa. Kook maitse poolest oleks vajanud vähem suhkrut ja ehk hapumaid marju. Mina pidin kõrvale tegema ühe punasõstrazelee lahti ja seda koogile määrides oli küll päris hea. Kirsse polnud nii muidugi eriti tunda.  Vaja läheb : 2dl toortatrajahu 1dl kerajahu 0.5dl mandlijahu 1.5dl pruuni rafineerimata roosuhkrut küpsetuspulber 0.5tl soodat 3spl sulavõid 1 muna 2dl keefirit 0.5tl vaniljepastat kirsid (minul olid külmutatud) lusikajagu suhkrut Kuivained segasin omavahel läbi. Sulavõi vahustasin koos muna, vaniljepasta ja keefiriga ühtlase

Ise tehtud vahu-vahukommid!

 Mult ikka küsitakse, et millest ma neid vahukomme teen. Vastus on alati sama - seakondist ja suhkruveest. Põhimõtteliselt ei olegi muud, vaid väiksed nipid lisaks. Figuuri- ega tervisesõbralikud need kommid ei ole, aga vahelduse mõttes, miks mitte. Lisaks on need hirmus odavad. Alustuseks olen ma võtnud alati nami-nami retsepti: 300 g suhkrut 1,5 dl vett või naturaalset mahla 20 g želatiini + 1 dl vett paisutamiseks + tuhksuhkur ja soovi korral veidi sidrunhapet veeretamiseks Suhkruks on minul rafineerimata pruun roosuhkur ja želatiinina kasutan selliseid suuremate liivaterade moodi tükikestega 70 grammist pakki. Kõige olulisem osa on selle mahlaga, sest siiamaani on kõige paremad kommid tulnud, kui mahla asemel on hoopis samapalju marjapüreed. Olen teinud mustsõstarde, vaarikate, mustikate ja arooniatega, kõik on suurepärased. Mustsõstarde ja vaarikate seemned lisavad natukene krõpmsu juurde. Erilist tähelepanu on pälvinud ja kohvikommid. Kusjuures kohv ei pea üldse nii hirmus kange