Skip to main content

Kolme triibu kook - shokolaad, kookos, maasikas


Jällegi, oleks vaja külla minna, oleks vaja kook teha. Ehk siis tuleb sukelduda internetiavarustesse ja hakata retsepte kokku miksima. Lõpuks tuleb muidugi jälle omamoodi teos. Minu meelest sai maitsemeelelt natukene kirju, aga üks sööjatest hakkas igatahes veidralt mõmisema. Hiljem selgus, et ikka heameelest.

Plaan oli teha 200 grammisest tumedast shokolaadist ka vastavate teiste grammidega kook, aga tegemiselt selgus, et terve tahvel oli juba ära tehtud ja alles oli jäänud 125 grammine poolik. Eks tuli siis umbes ümberarvutused teha. Kuna ma olin juba või toasoojenema pannud, siis naksasin sellest mingi osa ära kookoskihi jaoks, nii et eks ühes neist on rohkem, kui kirjas. Kookosjahu pakis oli täpselt niipalju jahu, nii et rohkem panna ei saanud ja ei olnud ka vaja.

Näiteks, kui on sügisõhtused ilmad ja tahaks tee kõrvale midagi tummist, siis võib täiesti vabalt selle pealmise kreemikihi ära jätta ja on niisamuti väga mõnus kook. Kreem annab lihtsalt natukene kergust ja natukene marjasust.

Vaja läheb:
Brownie kiht
125g tumedat shokolaadi
125g toasooja võid
125g pruuni rafineerimata suhkrut
3 muna
81g kookosjahu

Kookoskiht
umbes 50 g võid
1 dl suhkrut (ikka seda pruuni ja head)
150g kookoshelbeid
2 muna

Kreemikiht
200g valget shokolaadi
200g maasikatoormoosi (suhkruga)
400g toasooja toorjuustu

Vahele viilutatud maasikaid maitse järgi.

Brownie kihi jaoks panin kõigepealt shokolaadi sulama ja vahustasin või suhkruga. Seejärel lisasin ükshaaval vahustades munad (olgu, kõigepealt lisasin kaks ja siis kui kõik sai kokku segatud, otsustasin, et lisan kindluse mõttes veel ühe, et tainas saaks vedelam ja ehk jääks ma pehmem). Siis segasin juurde kookosjahu ja kõige viimasena sulanud shokolaadi. Saadud segu plätserdasin küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva koogivormi põhja (nagu hiljem selgus, siis päris ebaühtlaselt).

Nüüd tundus õige aeg olevat ahju soojenema panekuks. 175 kraadi oli see, mille kasuks ma otsustasin.

Kookoskihi jaoks võtsin selle sama toasooja või ja segasin hoolikalt suhkru ja kookoshelvestega läbi. Poole segamise peal muidugi tundus, et see hästi ei õnnestu ja siis lõin juba munad ka juurde ja tuligi selline mõnus mass. Selle plötserdaasin ettevaatlikult toore browniekihi peale ja suskasin ahju. Poole peal tundus, et põhi küpseb liiast (kookosjahu küpseb minu meelest hirmus teistmoodi kui nt toortatrajahu) ja tõstsin kogu kupatuse veidi üles poole. Et siis umbes viie minuti pärast allapoole tagasi tõsta. Nii et tegelt pole ilmselt vaja midagi liigutada. Kooki hoidsin ahjus 35 minutit.

Nüüd on tarvis põhi maha jahutada. Ma tõstsin esialgu õue ja siis külmale vannitoa kivipõrandale. Aga lõpuks koputas aeg õlale ja pidin ikkagi soojale koogile kreemi määrima ja külmkappi pistma.


Kreemikihi jaoks valmistasin eelnevalt maasikatest toormoosi, saumikserdasin kõik ühtlaseks. Valge shokolaadi sulatasin vesivannil ja toorjuust soojenes koos eelnevalt toasoojenenud võiga. Kõigepealt segasin toorjuustu ilusti valge shokolaadiga kokku ja siis lisasin maasikamoosi. Tegelikult tahtsin lisada ainult 150g, aga siis ei olnud maasikamaitset küll kuskil. Sellest tekkiski mõte, et ilmselt tuleb kookoskihi peale veel maasikaid ka lõigata, et kook ikka maasikate nime ka vääriks. Lõikasin maasikad ja kallasin toorjuustukreemiga üle ning suskasin külmkappi. Seal see seisis vaevalt tunni, kui pidi juba autoga peopaika sõitma. Õnneks seal sai ka külmkappi kasutada, kuid lõpuks valgus pealmine kiht siiski pigem laiali.

Kook sai ikka kõvasti parem kui pilt. Lihtsalt juhtus nii, et kaamera jäi koju ja telefonid olid kadunud ja siis saigi see ainukeseks pildiks sest koogist. Ilusti on näha natukene voolav kreem ja halvasti on näha kolme ilusat ja selget triipu.

Comments

Popular posts from this blog

Erepunane ja pehmeroosa hapukoore-pohlakook

Kui jõuluvana otsustab tuua tordialuse (kas see pole mitte imeline!) ja pohla toormoosi, siis tuleb nad omavahel kokku viia. Mina lisasin võrrandisse veel martsipani (seda mandlisemat), kuid ega see suurt juurde ei andnud. Pigem näevad martsipanitükid lahtilõigatud koogis hoopis pekitükkide moodi välja.
Koogi meisterdamisel oli juba väga usinaks abiks ka minu kolmene - näppis tainast, segas täidist, maitses martsipani.
Põhi on jällegi kõrvitsakoogi oma. Ma usun, et nüüd ma küllastusin sellest ja järgmisel korral tuleb mingi muu.
Vaja läheb: Põhi 100 g võid  4 dl toortatrajahu 2 tl pruuni rafineerimata roosuhkrut veidike soola 1 munakollane 5 sl vett Kardemoni
Täidis
500 g ehk purgitäis pohla toormoosi (minul oli juba suhkur seal sees)
200 g hapukoort
150 g martsipani
1 munavalge
2 muna

Või näppisin koos toortatrajahu, kardemoni, suhkru ja soolaga ilusaks puruks. Seejärel viskasin hulka ühe munakollase ja natukene vett ning sõtkusin käega taignaks. Vett tulebki niipalju lisada, kuniks ta…

Mustikakeeks

Mustikas on üks imelik asi - metsas otse põõsast noppides on tal nii hirmus palju imelist maitset, aga moosi sees või koogis või kuskil mujal... vahepeal ikka natukene maitset viskab, aga see pole üldse see. Ilmselt on asi sääskedes, kes metsas mustikasööjaid söövad.
Selle keeksi juures on kaks peamist asja. Esiti tahtsin ma kaerajahu katsetada. Teiseks panin ma niiii palju mustikaid, et ikka mustikamaitset ka oleks. Olgu, kolmandaks tahtsin teha lihtsalt tavalist mustikakeeksi, aga välja tuli täitsa teistmoodi. Täitsa teistmoodi ja palju parem. Kaerajahust ei ole ma enne midagi teinud. Härra guugl teatas, et jahu seob keskmisest vähem vett ja tainas jääb vedelam. Selge. Igaks juhuks panin seekord toortatrajahuga pooleks, sest see seob jälle natukene rohkem. Tähendab, alguses panin pooleks ja siis viskasin igaks juhuks veel pool detsiliitrit kaerajahu juurde.
Vaja läheb:
2.5 dl kaerajahu 2 dl toortatrajahu 200g sulatatud võid 1.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut 3 muna 1 tl soodat 1 …

Kreembrülee*

Kuidas ikka halle argipäevaõhtuid värvikamaks muuta - tuleb teha (vähemalt) üks keerulise nimega magustoit - Crème brûlée. Ausalt öeldes ei ole ma restoranides väga aldis brüleekreemi tellija ega ka kõige suurem fänn. Sellegipoolest meeldib mulle proovida asju ise teha. Kui sest muud ei tule, siis saab vähemalt linnukese uue oskuse ette teha. Üllatusmagustoit võeti suure rõõmuga vastu ja kausid söödi täiesti puhtaks. Laps küll sõi ainult suhkru, kuid allesjäänu jagati sõbralikult teiste vahel ära. Suhkruga on nii, et leeklampi meil kodus ei ole. Seepärast sulatasin suhkru pannil ja valasin selle siis kreemidele. Ilmselgelt oleks pidanud sulatama rohkem suhkut, et kogu pind ära katta. Samas tundus supilusikatäis suhkrut juba piisava kogusena. Igatahes jääb pannil tehtud karamell kõvasti paksem ja lusikaga löömiseks tuleb ikka jõudu kasutada. Pruun jäi ta pruuni suhkru pärast ja suhkruniidid tulid valamisest. Vaniljepasta võib asendada -suhkru või vaniljekaunaga. Koguseliselt tegingi ma…