Skip to main content

Brownie


Kord kingiti mulle sünnipäevaks kookosjahu. Täiesti geniaalne kingitus, sest mulle meeldib küpsetada ja mulle meeldib üldiselt uusi asju katsetada. Kookosjahust ei teadnud ma mitte midagi. Esialgu leidsin internetist mingi retsepti, mida ma proovisin, kuid millest ei tulnud midagi välja. Sinna see jahu esialgu jäigi. Läks aega, kuniks ma natukene jahude iseloomu õppima asusin ja aru sain, et sest pole vaja midagi karta. Niisiis proovin ma seda paigutada igasugustesse erinevatesse küpsetistesse. Seekord siis siia. On neid, kes maitsevad toitu ja saavad kohe aru, mis jahu on kasutatud, aga mitte mina. Nii et minu meelest tuli see lihtsalt päris hea. Ütleks, et lausa jahuvaba. Teine kord ma paneks vähem kookosjahu, näiteks poole võrra. Või jätaks kakao üldse ära, sest lõpptulemus võiks olla mahlasem, kui see, mis mul välja tuli. Maitse poolest jällegi hea.

Vaja läheb:
200g tumedat shokolaadi
200g võid
4 muna
2 dl pruuni suhkrut
umbes 1dl kakaod
100g mandlijahu
100g kookosjahu

Sulatasin shokolaadi ja või koos vesivannil. Samal ajal vahustasin munad koos suhkruga. Kui või-shokolaadisegu oli natukene jahtunud, siis kallasin selle munasegule juurde ning lisasin mandli- ja kookosejahud ning kakao. Segasin kõik kokku, plätserdasin küpsetuspaberiga kaetud lasangevormi ära (ahjuplaadi jaoks oleks vaja kahekordset kogust) ja panin 160 kraadiga 50neks minutiks ahju. Voila. Mu poolest võis süüa ka kuumalt. Kui vähem jahu panna, siis peaks ilmselt jahtumist ootama.

Kuna tuli natukene kuiv, siis lisasin värskelt korjatud mustikaid ja metsmaasikaid ning vahukoort. Väike kohvikõrvane amps, rohkem polegi vaja.


Follow my blog with Bloglovin

Comments

Popular posts from this blog

Erepunane ja pehmeroosa hapukoore-pohlakook

Kui jõuluvana otsustab tuua tordialuse (kas see pole mitte imeline!) ja pohla toormoosi, siis tuleb nad omavahel kokku viia. Mina lisasin võrrandisse veel martsipani (seda mandlisemat), kuid ega see suurt juurde ei andnud. Pigem näevad martsipanitükid lahtilõigatud koogis hoopis pekitükkide moodi välja.
Koogi meisterdamisel oli juba väga usinaks abiks ka minu kolmene - näppis tainast, segas täidist, maitses martsipani.
Põhi on jällegi kõrvitsakoogi oma. Ma usun, et nüüd ma küllastusin sellest ja järgmisel korral tuleb mingi muu.
Vaja läheb: Põhi 100 g võid  4 dl toortatrajahu 2 tl pruuni rafineerimata roosuhkrut veidike soola 1 munakollane 5 sl vett Kardemoni
Täidis
500 g ehk purgitäis pohla toormoosi (minul oli juba suhkur seal sees)
200 g hapukoort
150 g martsipani
1 munavalge
2 muna

Või näppisin koos toortatrajahu, kardemoni, suhkru ja soolaga ilusaks puruks. Seejärel viskasin hulka ühe munakollase ja natukene vett ning sõtkusin käega taignaks. Vett tulebki niipalju lisada, kuniks ta…

Mustikakeeks

Mustikas on üks imelik asi - metsas otse põõsast noppides on tal nii hirmus palju imelist maitset, aga moosi sees või koogis või kuskil mujal... vahepeal ikka natukene maitset viskab, aga see pole üldse see. Ilmselt on asi sääskedes, kes metsas mustikasööjaid söövad.
Selle keeksi juures on kaks peamist asja. Esiti tahtsin ma kaerajahu katsetada. Teiseks panin ma niiii palju mustikaid, et ikka mustikamaitset ka oleks. Olgu, kolmandaks tahtsin teha lihtsalt tavalist mustikakeeksi, aga välja tuli täitsa teistmoodi. Täitsa teistmoodi ja palju parem. Kaerajahust ei ole ma enne midagi teinud. Härra guugl teatas, et jahu seob keskmisest vähem vett ja tainas jääb vedelam. Selge. Igaks juhuks panin seekord toortatrajahuga pooleks, sest see seob jälle natukene rohkem. Tähendab, alguses panin pooleks ja siis viskasin igaks juhuks veel pool detsiliitrit kaerajahu juurde.
Vaja läheb:
2.5 dl kaerajahu 2 dl toortatrajahu 200g sulatatud võid 1.5 dl pruuni rafineerimata roosuhkrut 3 muna 1 tl soodat 1 …

Kreembrülee*

Kuidas ikka halle argipäevaõhtuid värvikamaks muuta - tuleb teha (vähemalt) üks keerulise nimega magustoit - Crème brûlée. Ausalt öeldes ei ole ma restoranides väga aldis brüleekreemi tellija ega ka kõige suurem fänn. Sellegipoolest meeldib mulle proovida asju ise teha. Kui sest muud ei tule, siis saab vähemalt linnukese uue oskuse ette teha. Üllatusmagustoit võeti suure rõõmuga vastu ja kausid söödi täiesti puhtaks. Laps küll sõi ainult suhkru, kuid allesjäänu jagati sõbralikult teiste vahel ära. Suhkruga on nii, et leeklampi meil kodus ei ole. Seepärast sulatasin suhkru pannil ja valasin selle siis kreemidele. Ilmselgelt oleks pidanud sulatama rohkem suhkut, et kogu pind ära katta. Samas tundus supilusikatäis suhkrut juba piisava kogusena. Igatahes jääb pannil tehtud karamell kõvasti paksem ja lusikaga löömiseks tuleb ikka jõudu kasutada. Pruun jäi ta pruuni suhkru pärast ja suhkruniidid tulid valamisest. Vaniljepasta võib asendada -suhkru või vaniljekaunaga. Koguseliselt tegingi ma…